Obsah (7)

§ 770§ 762§ 758§ 759§ 128§ 134§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-896 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi X hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla

§ 770

lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja eelkõige diagnoosi- ja ravivigade eest ning seda juhul, kui ta on selles süüdi.

§ 762

sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse osutada tervishoiuteenust selliselt, et see vastaks vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda osutataks tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

§ 770

lg 3 kohaselt lasub tõendamiskoormis patsiendil, käesoleval juhul kuna ette heidetakse tegevusetust, peab hageja tõendamisel lähtuma sellest kriteeriumist, muuhulgas tuleb hagejal tõendada, et vangla oleks pidanud hageja soovitud tervishoiuteenuse osutama. Tõendiks ei saa olla hageja subjektiivne arvamus, millal tema arvates oleks tulnud kummilint talle väljastada. Kostja on seisukohal, et hagis ei ole hageja tõendanud ühtegi nõude elementi. Asjaolu, et Tartu Vanglas talle kummilindi kasutamist võimaldati, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Viru Vanglas on vangla arst dr F 24.03.2020 otsustanud, et hageja ei vaja kummilinti. Kostjal puudub igasugune alus kahelda vangla arsti meditsiinilises otsuses. 6.3 Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude, et talle esitataks selgitused, miks ta kummilinti kasutada ei või. Kostja tõdeb, et antud taotlus on ebamäärane – arst on asunud seisukohale, et hageja tervislik olukord ei tingi justnimelt kummilindi kasutamise vajadust. Kostja on seisukohal, et hagejal on võimalik eelmenetluses täpsustada, millist täiendavat selgitust ta veel silmas peab. Eelneva kokkuvõtteks leiab kostja, et hagi ei ole tõendatud ning see tuleb rahuldamata jätta.

1. 19.01.2022 esitas hageja esindaja kohtule taotluse, milles teatas hageja soovist muuta hagi nõuet. Taotluse kohaselt on hageja taotluse esitamise ajaks kinnipidamiskohast vabanenud. Seetõttu soovib hageja oma nõuet muuta ja esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt asjaolust, et kostja on tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud. Hageja palub anda tähtaeg muudetud hagiavalduse esitamiseks. Võttes arvesse, et hageja on 3 kinnipidamisasutusest vabanenud, saab ta nüüd ise taastusarsti juurde minna ning puudub vajadus ekspertiisiks. Seetõttu palub hageja tühistada tsiviilasjas määratud ekspertiis.
2. 14.04.2022 esitas hageja hagi muudatuse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt ei ole tõenäoliselt käesolevas asjas vaidluse all, et hageja soovis kummilinti. Hageja on enda vajadust kummilindi järele käesolevas menetluses selgitanud ja tõendanud. Hageja esitab Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi, mille kohaselt vajab hageja taastumiseks kummilinti. Järelikult on käesolevaks hetkeks mitmete tõenditega tõendatud, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Seetõttu leiab hageja, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale lepingurikkumisega tekitatud mittevaralise kahju kohtu äranägemisel.
3. Kostja esitas 17.05.2022 muudetud hagiavaldusele vastuse, milles jääb seisukohale, et nõue on alusetu. Kostja jääb, nagu algseski menetluses, seisukohale, et Viru Vangla ei rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut ning hagejale osutati vähemalt keskmise kvaliteediga ravi ning vangla ei teinud raviviga. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud terviseteenuse osutamise lepingust tuleneva kahju põhielemente, lisaks ei ole 14.04.
4. a hagis välja toodud ühest ning selget selgitust, milles hageja arvates temale tekkinud kahju seisneb. Hageja on märkinud, et tema arvates on hagi tõendatud, muuhulgas on hageja esitanud Tartu Ülikooli Kliinikumi 18.02.
5. a tõendi haigusjuhu 20220218-82990/16-54-06132 juurde. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole käesolevas menetluses relevantse tõendiga ning palub selle hagejale tagastada. Nii nähtub tõendilt, et see on antud esitamiseks Sotsiaalametile ning selle sisu on „Patsient X vajab taastusraviks kummilinti“. Tõend ei viita mingitki moodi sellele, et hageja oleks kummilinti vanglas vältimatult vajanud või, et vangla oleks selle väljastamata jätmisega teinud ravivea.

§ 770

lg 3 kohaselt lasub tervishoiuteenuse osutaja vastutuse tõendamiskoormis patsiendil, käesoleval juhul, kuna ette heidetakse tegevusetust, peab hageja tõendamisel lähtuma sellest kriteeriumist, muuhulgas tuleb hagejal tõendada, et vangla oleks pidanud hageja soovitud tervishoiuteenuse osutama (kummilindi väljastama). Tõendiks ei saa olla hageja subjektiivne arvamus, millal tema arvates oleks tulnud kummilint talle väljastada. Viru Vanglas on vangla arst dr F 24.03.2020 otsustanud, et hageja ei vaja kummilinti. Kostjal puudub igasugune alus kahelda vangla arsti meditsiinilises otsuses.

1. Kohtuistungil 23.01.2013 kuulas kohus tunnistajatena ära M. A. ja H. S.i. Kohus määras lahendada asi kirjalikust menetluses, andis pooltele tähtajad seisukohade ja menetluskulude esitamiseks ning neile vastuväidete esitamiseks ja määras kindlaks kohtulahendi tegemise aja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele.
3. Hageja nõuab mittevaralise kahju, mille palub kohtul määrata oma äranägemisel, kostjalt väljamõistmist. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut, kuna ei võimaldanud hagejal kasutada taastusraviks vajalikku kummilinti. (

§ 770lg 1).

Hageja on seisukohal, et kui talle oleks võimaldatud kummilinti kasutada, oleks see leevendatud temal traumajärgselt esinevaid vaegusi.

1. Kostja hagi ei tunnista, leides, et Viru Vangla ei rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut ning hagejale osutati vähemalt keskmise kvaliteediga raviteenust ning vangla ei teinud raviviga. Samuti on kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud terviseteenuse osutamise lepingust tuleneva kahju põhielemente, lisaks ei ole hageja välja toodud ühest ning selget selgitus, milles temale tekitatud kahju seisneb. 4
2. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et: 1) X kandis vabaduskaotuslikku karistust Viru Vanglas kuni 07.01.
3. Enne Viru Vanglasse üleviimist 10.09.2019 kandis hageja karistust Tartu Vanglas. Hageja puhul kohaldus Vangistusseaduse 49 lg 1, so kostjal oli kohustus osutada hagejale tervishoiuteenust (

§ 758lg 1).

2) Hagejal oli 27.10.2014 diagnoositud xxx. 3) Tartu Vangla võimaldas hagejal kasutada füsioteraapiliste võimlemisharjutuste tegemiseks kummilinti.

1. Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Vangistuseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja (TTKS) § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi.
2. VangS § 52 lg 1 esimese lause järgi osutab tervishoiuteenust vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus (VangS § 53 lg 1) ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg 2 esimene lause). VangS § 4 1 lg-st 1 tulenevalt koheldakse kinnipeetavat mh viisil, mis kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
3. Üldjuhul osutatakse isikule tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub võlaõigusseaduse (

) § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse

§ 759

järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.

1. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise raames nõuetekohase arstiabi osutamata jätmist, sh vaeguste kõrvaldamiseks vajaliku füsioteraapilise abivahendi andmata jätmist saab lugeda ülalmärgitud tervishoiuteenuse osutamise eesmärgist tulenevalt sellest lepingust tuleneva kohustuse rikkumiseks. Ravimisel tehtud viga toob endaga kaasa tervishoiuteenuse osutaja varalise vastutuse üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekib patsiendile kahju.
2. Hüvitamisele kuuluv kahju võib

§ 128

lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab

§ 128

lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud 5 kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. 20. Tervishoiuteenuse osutaja vastutab

§ 770lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest.

Kui tervishoiuteenuse osutaja rikkumine seisneb raviveas, tähendab see eelkõige seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletult või tahtlikult jättis õigeaegselt ravi määramata. Seejuures tuleb kerge hooletuse puhul hüvitada

§ 127

lg 3 järgi üksnes kahju, mida kahju tekitaja nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.

1. Hageja väitel tekkis tal mittevaraline kahju seetõttu, et kostja on jätnud ravi osutamata, st on jätnud talle väljastamata ortopeedi poolt soovitatud kummilindi, mis oleks hageja traumajärgseid vaegusi leevendanud. Hageja on esitanud Tartu Ülikooli Kliiniku 18.02.2022 tõendi (II kd, lk 65), mille kohaselt vajab hageja taastusraviks kummilinti. Tõend on väljastatud esitamiseks Sotsiaalametile. 21.05.2021 on hageja olnud diagnoosiga xxx, xxx ortopeedi vastuvõtul. Ravikokkuvõttes on soovitatud liikumisharjutuste ajal kasutada kummilinti ( I kd, lk 171).
2. Viru Vangla 30.01.2020 vastusest kohtu järelpärimisele nähtub, et abivahendi kasutamise vajaduse määrab arst vastava näidustuse korral. Seda reguleerib Viru Vangla kodukorra punkt 7.1.10, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, v.a vangla arsti määratud (I kd, lk 18). Asja materjalides olevast väljavõttest haigusjuhtumitest (I kd, lk 138) nähtub, et hageja on 24.03.2020 olnud dr V. F.i vastuvõtul Anamneesiga Rö-pilt õlast murrujääk nähud. EKG korras. Raviks kummilinti väljastada ei ole vaja.
3. Riigikohus on selgitanud, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi enda soovi järgi. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde saatmise otsustab tervishoiuteenuse osutamise vajadusest lähtudes üksnes arst (tervishoiutöötaja) (vt Riigikohtu
4. detsembri
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 8;
6. detsembri 2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 7). Tervishoiutöötaja otsustab mh ravivajadusest lähtudes tervishoiuteenuse osutamise aja üle (vt Riigikohtu erikogu
7. novembri
8. a määrus asjas nr 3-18-1757/30, p 13).
9. Kohus märgib, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul peab tõendamise üldpõhimõtte (TsMS § 230 lg 1) järgi kumbki pool tõendama asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on nendevahelist lepingut rikkunud.

§ 770

lg 3 kohaselt lasub tervishoiuteenuse osutaja vastutuse tõendamiskoormis patsiendil. Kuna käesoleval juhul heidetakse kostjale ette tegevusetust, peab hageja tõendamisel lähtuma sellest kriteeriumist, muuhulgas tuleb hagejal tõendada, et vangla oleks pidanud hageja soovitud tervishoiuteenust osutama (kummilindi väljastama). Tõendiks ei saa olla hageja subjektiivne arvamus, et talle oleks ravivõimlemiseks tulnud väljastada kummilint.

1. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole täitnud oma tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et kostja ei väljastanud talle ravivõimlemiseks kummilinti, mis hageja arvates oli talle vajalik ja ainuvõimalik taastusravi võimalus, ei anna iseenesest alust väita, et kostja on jätnud raviteenused osutamata. Samuti ei kinnita Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusraviosakonna arst-residendi dr M. A. poolt 22.02.2022 väljastatud tõend (II kd, lk 65) hagejal kummilindi vajalikkuse kohta iseenesest, et kostja poolt oli tehtud raviviga, kuna nimetatud tõend on väljastatud Sotsiaalametile ja tunnistaja M. A. tõendi väljastamise eesmärki selgitada ei osanud, kuna andis selle välja patsiendi soovil. Tunnistaja ütluste kohaselt 6 ei olnud kummilint ainuvõimalik lahendus hageja taastusravis ja see, et tal 3 aasta jooksul kummilinti ei olnud, ei olnud kindlasti raviviga. Kummilindiga saab suurendada liigesliikuvust, arendada lihasjõudu, teha isemeetrilisi harjutusi, kuid üldjuhul saab neid harjutusi teha ka ilma kummilindita. Ta suunas hageja edasi füsioterapeudile, kus hageja käis ühe korra (II kd, lk 167-169). Tunnistaja H. S., kes töötab kostja juures üldarstina, ütlustest nähtub, et hagejal on olnud väga palju erinevaid kaebusi, kaebas kerget õlavalu, kaebus oli umbmäärane ja hageja soovis lihtsalt kummilinti võimlemiseks. Kui tahta liigesefunktsiooni parandada, piisab lihtsalt võimlemisest, kui tahta lihasjõudlust suurendada, sobivad erinevad harjutused, mida saab teha enda keharaskusega ilma ühegi abivahendita. Hageja abivahenditeta võimlemisest huvitatud ei olnud. Kummilint ei ole efektiivsem kui instrueeritud võimlemine (II kd, lk 169 -171).
2. Väljavõttest haigusjuhtudest (II kd, lk 77 - 110) nähtub, et ajavahemikus 10.09.2019 kuni 06.01.2022 on hageja süstemaatiliselt pöördunud Viru Vangla meditsiiniosakonda hulgikaebustega, mh valudega rindkeres, seljas, jalataldades, parema jala piirkonnas, parema jala lihastes, parema jala põlveliigeses. Haigusjuhtumite seas on ainult üksikud sissekanded, mis kajastavad hageja vaegusi seoses käsivarre murru jääknähtudega. Need sissekanded on tehtud: 24.03.2020 dr V. F.i poolt, 25.05.2021 ja 11.11.2021 M. G. poolt ning 09.12.2021 dr H. S.i poolt (II kd, lk 80-81,98, 108). Ühestki neist sissekannetest ei nähtu, et seoses vana traumaga vajab hageja võimlemiseks kummilindi. 25.05.2021.a sissekandest nähtub, et patsient on traumast taastunud (liikuvus paremas õlaliigeses on säilinud). Viru Vanglas on vangla arst dr F 24.03.2020 otsustanud, et hageja ei vaja kummilinti. Kohtul puudub igasugune alus kahelda vangla arsti meditsiinilises otsuses.
3. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud väidetava kostjapoolse tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva kohustuse rikkumise ja endal väidetava kahju tekkimise põhjuslikku seost. Kostja tervishoiuteenuse osutajana on tõendanud, et hagejale on tervishoiuteenuseid osutatud ja kahju ei tekkinud kostja ravivea tõttu, st puudub põhjuslik seos ravivea ning võimaliku kahju vahel. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit ega põhistust talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju kohta.
4. Kohus ei välista, et vana trauma võib hagejale tekitada ebamugavust ning valu, kuid asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust lugeda seda olukorda raviveaks TTKS § 2 lg 1 mõttes. Samuti puuduvad asjas tõendid, et nimetatud vaevused tingisid hagejal selliseid hingelisi ja füüsilisi üleelamisi, mis vääriksid kohtu hinnangul mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise.
5. Hageja väide, et kuna talle võimaldati kummilinti Tartu Vanglas, siis eelduslikult oleks pidanud seda võimaldama ka kostja, ei kinnita iseenesest ravivea olemasolu. Erinevatel vanglates on oma sisekorrad ning kostja sisekorrast tulenevad nõuded ja kaebused ei kuulu maakohtu pädevusse. MENETLUSKULUDE JAOTUS
6. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
7. Viru Maakohtu 09.07.2020 .a määrusega oli hagejale Xle antud tsiviilasjas nr 2-20-896 riigipoolset menetlusabi, vabastades ta riigilõivu summas 300 eurot ja hagi tagamise riigilõivu, summas 50 eurot, tasumisest. 7 Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamiselt. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagis.
8. Viru Maakohtu 25.02.2020.a määrusega oli antud Xle riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta, hagiavalduse/hagimenetluse perspektiivikuse hindamiseks ja kui esindaja leiab, et hagiavaldus/hagimenetlus on perspektiivikas, siis korrektse hagiavalduse ja selle lisade kohtule esitamiseks. Kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega.
9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Eesti Vabariigil (Viru Vangla) kaudu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 8