← Eesti

1-20-202/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2023 Kohtuasja number 1-20-202 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Indrek Leiuse (isikukood 38301066514) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. veebruari 2023 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Indrek Leius ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Valdo Gerassimov Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Indrek Leiusele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Indrek Leiuselt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Tartu Maakohtu
  8. jaanuari 2020 otsusega tunnistati Indrek Leius süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi liitkaristusena 1 aasta ning 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I. Leiuse eelvangistus 3 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel pöörati sellest vangistusest koheselt täitmisele 14 päeva ning ülejäänud 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. I. Leius allutati katseajaks käitumiskontrollile, mille ajal pidi ta järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, ei tohtinud vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 tarvitada alkoholi ning vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 21 omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Lisakaristusena võeti I. Leiuselt ära sõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Kohtuotsus jõustus
  9. veebruaril 2020 ning 14-päevast vangistust asus I. Leius kandma
  10. veebruaril
  12. Tartu Maakohtu
  13. novembri 2020 määrusega pikendati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel I. Leiuse katseaega 2 kuu võrra ehk
  14. märtsini 2022 ning Tartu Maakohtu
  15. jaanuari 2022 määrusega veel 3 kuu võrra ehk
  16. juunini
  17. Tartu Maakohtu
  18. aprilli 2022 määrusega pöörati I. Leiuse kandmata karistus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele. Määrus jõustus
  19. aprillil 2022 ning I. Leius toimetati vanglasse karistust kandma
  20. mail
  21. Karistusaeg lõppeb
  22. septembril
  24. Tartu Vangla esitas
  25. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule materjalid I. Leiuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  26. Tartu Vangla ega prokuratuur I. Leiuse vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  27. Tartu Maakohus jättis
  28. veebruari 2023 määrusega I. Leiuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda järgmiselt.
  29. Täidetud on formaalsed eeldused I. Leiuse ennetähtaegseks vabastamiseks.
  30. On positiivne, et I. Leiusel on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Samuti on soodne see, et vangistuse ajal on I. Leius töötanud, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Siiski ei kaalu need positiivsed asjaolud üles I. Leiuse suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid.
  31. Praegust vangistust kannab I. Leius arvutikelmuse ja mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Algselt jäeti osa tema vangistusest tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid hiljem pöörati see siiski täitmisele, sest I. Leius rikkus katseajal korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, sh eiras narkootikumide tarvitamise keeldu ja rikkus registreerimiskohustust. Varasema käitumiskontrolli ebaõnnestumise tõttu puudub kohtul veendumus, et I. Leius suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid ka ennetähtaegse vabastamise korral.
  32. Vangla iseloomustuse kohaselt on I. Leiuse suhtes menetluses kriminaalasi Soome Vabariigis: süüdistusakti kohaselt pani I. Leius koos elukaaslase vennaga toime varguse katse, üritades piiratud territooriumil asuvast konteinerist varastada talverehve.
  33. Negatiivsena võib välja tuua sellegi, et I. Leiusel on pikaajaline alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise kogemus ning ta on pannud alkoholi- ja narkojoobes toime õigusrikkumisi. Kuigi I. Leiusel ei ole diagnoositud uimastisõltuvust, oli ta enne vangistust regulaarne amfetamiini tarvitaja.
  34. Kokkuvõttes ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et karistus on I. Leiuse puhul täitnud oma eesmärgi ja ta suudab ennetähtaegse vabastamise korral jätkata oma elu vabaduses seaduskuulekalt, täites nõuetekohaselt katseaja ning käitumiskontrolli tingimusi. 2

(5)Määruskaebused
  1. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused I. Leius ja tema kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, paludes mõlemad maakohtu määrus tühistada ning I. Leius ennetähtaegselt vabastada.
  2. I. Leiuse kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus tõi välja asju, mis jäävad kaugesse minevikku. I. Leiuse varasemad karistused on arhiveeritud ja ta on nende eest oma karistuse ära kandnud. Ka pooleliolevat kriminaalmenetlust ei saa ilma süüdimõistva otsuseta arvestada. I. Leius on täitnud temale ettenähtud individuaalset täitmiskava ning ta on olnud ka avavanglas, mis näitab, et ta ei ole ohtlik. Ta on vanglas käitunud eeskujulikult ja tal on vabaduses olemas elukoht, töökoht ning toetavad lähedased. Vabaduses ootavad teda elukaaslane ja kaks alaealist last, kellel on raske ilma isata olla. Ta soovib olla koos perega ja aidata neid. Ta on nõus lisakohustustega, võib lasta endale alkoholi tarvitamise vastu ampulli paigaldada ning võib teha omal kulul ka vereanalüüse narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks. Ta on aru saanud oma varasemast väärkäitumisest, kahetseb seda ja tal on häbi. Koos käitumiskontrolliga vabanedes saab ta tõestada, et on muutunud.
  3. Kaitsja märgib kokkuvõtlikult seda. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes, kuna hindas tõendeid ja asjaolusid valikuliselt ning jättis määruse nõuetekohaselt põhistamata. Kohtu põhjendused on formaalsed. Kohus keskendus liigselt I. Leiuse minevikule ning jättis arvestamata tema käitumises ja mõttemaailmas toimunud muutused. Kohus ei põhjendanud, miks ära kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud – on ju I. Leiuse suhtumine oma kuritegelikku tegevusse tauniv ning ta on seadnud endale elus uued eesmärgid. I. Leius on väga selgelt väljendanud oma kavatsusi ja vangistuseelsest elust tehtud järeldusi. Ta tunnistab oma varasemat väärkäitumist ja kahetseb seda, on mõistnud toimepandud kuritegude põhjuseid ja tagajärgi ning ta suudab jätkata oma elu vabaduses õiguskuulekalt kriminaalhoolduse nõudeid järgides. Juba individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine näitab, et I. Leiusel on välja kujunenud kindel tahe oma elustiili muutmiseks ning kuritegeliku käitumise riskitegurid on maandatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et I. Leiusel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuse ajal osalenud mitmetel perioodidel majandustöödel, probleeme ei ole tal esinenud ning ta on olnud isegi avavangla režiimil. I. Leiuse vabastamata jätmisel ei saa tugineda sellele, et tema suhtes on menetluses kriminaalasi, kuna see rikuks süütuse presumptsiooni põhimõtet. Ka ei saa tema vabastamata jätmist tingida asjaolu, et tal on alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise kogemus ning ta on pannud alkoholi- ja narkojoobes toime õigusrikkumisi. I. Leiusel ei ole diagnoositud uimastisõltuvust – järelikult tal ei ole vajadust uimastite tarvitamise järele ning oht tema tagasilanguseks on oluliselt väiksem kui uimastisõltuvusega isikute puhul. Ära kantud karistus on aidanud I. Leiusel narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest üle saada, tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning pere juurde vabanemine aitab kinnistada tema ellusuhtumises ja käitumises toimunud muutusi. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus I. Leiust vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas I. Leiuse suhtes Soomes menetletavale kriminaalasjale, kuid sellele tugineda ei saa, sest asja materjalidest ei selgu, et I. Leius oleks selles 3
(5)kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud ning kuni süüditunnistamiseni tuleb lähtuda süütuse presumptsiooni põhimõttest. Tõepoolest esineb I. Leiuse suhtes mitmeid positiivseid asjaolusid, kuid kaalutlusõiguse rikkumiseks ei saa pidada maakohtu seisukohta, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles I. Leiuse suhtes esinevaid negatiivseid tegureid.
  1. Esiteks ei saa jätta arvestamata, et I. Leiust on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning vangistust kannab ta lausa neljandat korda. Määruskaebuses viitab I. Leius sellele, et tema varasemaid karistusi ei saa arvestada, sest need on arhiveeritud. Hiljuti kohtupraktika siiski lubab võtta arvesse ka arhiveeritud karistusi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari 2023 määrus asjas nr 1-15-1446). Isegi kui leida, et I. Leiuse varasemad kuriteod praegu kuigivõrd rolli ei mängi, sest neist on möödas pikk aeg, saab siiski tuua välja selle, et ka varasemad vangistused pole I. Leiusele positiivset mõju avaldanud. Seetõttu ei saa sellist mõju eeldada ka praeguselt vangistuselt. Märkida tuleb sedagi, et viimase kohtuotsusega anti talle esmalt võimalus jätkata oma elu vabaduses pärast lühiajalise nn šokivangistuse kandmist – siiski sattus I. Leius uuesti vanglasse. Käitumiskontrolli ajal rikkus ta korduvalt registreerimiskohustust ja narkootikumide tarvitamise keeldu ning läks ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ka välismaale. Kui algselt reageeris kriminaalhooldusametnik tema rikkumistele hoiatustega ning kohus katseaja pikendamistega, siis lõpuks ei jäänud kohtul muud üle, kui pöörata I. Leiuse vangistus täitmisele, sest ta suhtus ilmselgelt kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Ei ole alust arvata, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneval kriminaalhooldusel läheks teisiti. I. Leiuse enda lubadused on paljasõnalised. Ka kindla elukoha ja lähedaste olemasolu ei pruugi kindlustada tema kuritegevusvaba ning kriminaalhoolduse nõudeid järgivat eluviisi, kuna varem neil asjaoludel sellist mõju ei olnud.
  3. Tõsi, praeguses vangistuses on I. Leius käitunud eeskujulikult ja on täitnud temale ettenähtud individuaalset täitmiskava. See võib mõnel juhul anda alust lootuseks, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav suudab edaspidi käituda vabaduses õiguskuulekalt, järgides ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid. Siiski võib vangistusaegne positiivne käitumine rääkida kinnipeetava samasugusest käitumisest vabaduses ka võrdlemisi vähe: nii on näiteks juhul, kui kinnipeetava käitumise riskitegurid on sellised, mis eelkõige avalduvadki väljaspool vanglat. Üheks selliseks riskiteguriks on ka sõltuvusainete tarvitamine.
  4. I. Leiuse puhul ongi suureks riskiteguriks tema võimalik alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alkoholi tarvitamist alustas ta 15–16-aastaselt (umbes aastatel 1998–1999), kuid enda sõnul vähendas seda tarvitamist teadlikult
  5. aastal. Kuigi I. Leius tunnistab, et on pannud kõik kuriteod toime alkoholijoobes, siis kuigi suureks probleemiks ta oma alkoholi tarvitamist vangla iseloomustuse kohaselt siiski ei pea. Narkootikumide tarvitamist alustas I. Leius kahekümnendates eluaastates, esialgu tarvitas ta uimasteid pigem harva, kuid hiljem juba märksa enam. Ta on narkootikumidega seoses pannud toime süütegusid ning ei suutnud nendest hoiduda ka ajal, mil talle oli kohtuotsusega määratud narkootikumide omamise ja tarvitamise keeld. Kuigi uimastisõltuvust tal diagnoositud ei ole, on I. Leius siiski vangla iseloomustuse kohaselt ise avaldanud, et tal on selline sõltuvus. Tõsi, vanglas on ta selle probleemiga tegelenud, on narkootikumidest eemal olnud ning enda sõnul ei kavatse vabaduses enam sõltuvusaineid tarvitada. Siiski kahtleb ringkonnakohus, kas see I. Leiusel tõesti õnnestub. Ka pere pole I. Leiust varem uimastitest eemal hoidunud. Narkootikumide või alkoholi tarvitamine võib tingida uued kuriteod. Seda riski ei ole võimalik piisavalt maandada kriminaalhoolduse ajaks talle alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu panemisega ega ka kohustusega paigaldada endale alkoholi tarvitamise vastu nn ampull või teha narkootikumide tarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse. Nn ampull – mille toime pole teaduslikult tõestatud ja baseerub pigem nn platseeboefektil – ega vereanalüüsi tegemise kohustus ei takista füüsiliselt sõltuvusainete tarvitamist – küsimus on siiski isiku enda motivatsioonis ja võimekuses sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. 4
(5)
  1. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 60 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 172,80 eurot, sealhulgas käibemaks 28,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks ei saa pidada maakohtu määrusega tutvumisele kulunud aega. Arvestades maakohtu määruse põhjenduste mahtu, ei saanud nendega tutvumine võtta aega kauem kui 30 minutit. Kuna määruskaebuse koostamisele kulunud aega võib pidada põhjendatuks, tuleb kaitsja põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 90 minutit. Sellele vastavaks tasuks on 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. Selles ulatuses tuleb kaitsja taotlus rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu I. Leiuselt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.