): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 2 Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Asjaolud Tartu Maakohtu 22.03.2019 määrusega kuulutati välja T. S. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas 31.07.2019 kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 29.08.2019 määrusega. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas kohtule 18.10.2019 kinnitamiseks lõpparuande. Haldur palub: 1) kinnitada T. S. pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne; 2) lõpetada pankrotimenetlus; 3) määrata pankrotihaldur Küllike Miti tasu OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS) summas 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot, kokku 600 eurot; 4) kinnitada pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused 293,68 eurot ja prognoositavad lisanduvad kulud 0,16 eurot; 5) jätta pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud T. S. kanda; 6) vabastada pankrotihaldur tema kohustustest; 7) otsustada T. S. kohustustest vabastamise menetluse algatamine. T. S. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kohustada T. S. t ennast täitma usaldusisiku kohustusi, määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. 10.12.2019 toimus kohtuistung, kus võlgnik selgitas, et mõistab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning on võimeline neid täitma. Võlgnik töötab. 3 I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (
T. S. pankrotivara üldiseloomustus 1) sularaha - 0,00 €; 2) rahalised vahendid arvelduskontol XXX Swedbank AS-is summas 11,02 €; 3) aktsiad, osad, jms väärtpaberid - puudusid; 4) pensionikontol XXX on 1568,199 tk Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia osakut (kohustusliku pensionifondi osakud) NAV ´a 1,26458, kokku 1983,11 €. Kuna nimetatud pensionifondi osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 €. Vabatahtliku pensionikindlustusega ei ole isik liitunud. 5) maksude ettemaks 0,00 € - isik oli 31.03.2019 esitanud Maksu- ja Tolliametile
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (
Vara välistamise nõuded (§ 123) T. S. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2.
65¹ lg 1 alusel (st 20% pankrotivaralt), vaid
§-st 23 lg 1-3 (st tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg). Pankrotihaldur taotleb tasu tema poolt allpool kirjeldatud tööde tegemiseks kulutatud aja (20,75 töötundi) eest kokku 500 € arvestusega 1 töötund ~ 24,10 € järgmiselt:
lg 1 p 2) ja kohtule taotluse koostamine, võlausaldajatele jaotiste väljamaksete tegemine kogus 3,75 tundi, tariif 1 tund – 24,10 €, summa 90,36 €. Kokku: kogus 20,75 tundi, tariifiga 1 tund = 24,10 € = 500,00 €.
lg 1 kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1¹ juhul kui halduritasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. 6 Pankrotihaldur taotleb halduritasu määramist OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (so büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb). OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub taotletavale halduritasule käibemaks 20% halduritasust - so 100 €. Halduritasu väljamaksel lisandub panga teenustasu summas 0,16 €. III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3) Vastavalt Tartu Maakohtu 29.08.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-2447 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid T. S. pankrotimenetluses jaotusettepaneku alusel rahuldamisele nõuded järgnevalt: I. rahuldamisjärgu nõuded (pandiga tagatud nõuded) 0,00 €; II. rahuldamisjärgu nõuded (muud tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) 9621,67 €; III rahuldamisjärgu nõuded (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded) 7291,53 €. Lõpparuande kohtule esitamise hetkeks on T. S. pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku alusel väljamakseid 2. rahuldamisjärgu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 2,76% ulatuses summas 265,45 €. Andmed jaotiste alusel igale võlausaldajale väljamakstud raha kohta on järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded
lg 1 p 1 alusel – puuduvad; 2) rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jaotise % Rahuldamata Makserekvisiidid Jrk Võlausaldaja nõude summa eurodes Placet Group OÜ (rk a/a XXX LHV Pank AS 1 22,05 2 063,46 11198910) Express Credit AS (rk a/a XXX SEB Pank AS 2 32,75 3 063,76 12338141) OK Incure OÜ (rk a/a XXX, viitenumber 3 40,52 3 791,36 11542046) XXX TCM Estonia OÜ (rk a/a XXX, viitenumber 4 4,68 437,64 12003417) XXX Kokku 100 9 356,22 3) rahuldamisjärk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: Rahuldamata Makserekvisiidid Jrk Võlausaldaja Jaotise % nõude summa eurodes Aktiva Finants OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a 1 20,09 1 464,95 10746479) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Aktiva Finants OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a 2 56,68 4 132,91 10746479) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Castovanni OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a 3 6,05 440,92 12838168) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Castovanni OÜ (rk saaja: Julianus Inkasso OÜ, a/a 4 17,18 1 252,75 12838168) XXX LHV Pank AS-is, viitenumber XXX Kokku 100 7 291,53 Lõpparuande kinnitamisel peab kohus võtma seisukoha T. S. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses. Eeldusel, et kohus selle menetluse algatab ning võlgnikul on sissetulekuid kohustustest vabastamise menetluse ajal, teeb kohtu poolt nimetatav 7 usaldusisiku kohustusi täitev isik edaspidi jaotiste katteks väljamakseid üks kord aastas (
IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
S. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole T. S. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
S. pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. Lõpparuande esitamise hetkeks ei ole haldurile teadaolevalt T. S. l teistelt isikutelt vara saada. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (
lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); T. S. pankrotimenetluses toimus 26.06.2019 nõuete kaitsmise koosolek, millel haldur tunnustas esitatud nõudeid summas 16 913,20 €; Haldur esitas 31.07.2019 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kinnitamiseks T. S. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud 29.08.2019 määrusega. Määrus jõustus 14.09.2019. 3) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. Haldurile teadaolevalt on T. S. täitnud pankrotimenetluse ajal informatsiooni esitamise kohustust. 5) pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega seoses blokeeritud arvelduskontodelt; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ja koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele. Muuhulgas valmistas haldur ette koosoleku (18.10.2019), mille päevakorda oli planeeritud T. S. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7) Käesoleva lõpparuande esitamise hetkeks on võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine (muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded
rahuldamisjärk - pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded – puuduvad;
S. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ega kavatseta ka esitada teiste isikute vastu. Haldurile teadaolevalt ei ole T. S. (pankrotis) vastu teiste isikute poolt hagisid esitatud. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
lg 2 p 9) Aruandes nimetatud massikohustustele ja pankrotimenetluse kuludele täiendavaid kulutusi pankrotihaldur teinud ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjused T. S. selgituste kohaselt on tema võlad tekkinud seoses isikliku raske olukorraga. Tal puudub hea eriala ja seetõttu on raske leida hästitasustatavat tööd. Töö leidmist Eesti Vabariigis on raskendanud ka asjaolu, et ta ei valda piisavalt hästi eesti keelt. Ta on töötanud ainult lihttöölisena (koristaja, lihvija). Perioodidel, kui oli töö, püüdis ta isiklikku elu korraldada ja võttis laenu. Paraku kaotas ta ettevõtete majandusraskuste tõttu mitmel korral töö, mis tõi endaga kaasa ka tema suutmatuse võetud laenukohustusi täita. See sundis omakorda võtma uusi lühiajalisi laene. Vahetult enne pankroti väljakuulutamist otsis ta aktiivselt võimalusi uue töökoha leidmiseks ja sissetulekute suurendamiseks, muuhulgas läks ka Töötukassa vahendusel eesti keele kursustele. Pankrotimenetluse ajal, so 06.06.2019 õnnestus tal saada tööle Eesti Post AS-i (rk 10328799) täistööajaga postikulleri ametikohale põhitöötasu määraga XXX €/kuus (brutos). See on võimaldanud tal asuda ka enda võlakohustusi vähendama. Senises pankrotiavalduse menetluses kogutud informatsioon suures osas kinnitab T. S. poolt antud seletusi maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta. Vaadates T. S. täitmata võlakohustuste nimekirja võib väita, et maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et isik ei ole hinnanud piisavalt põhjalikult laenutoodete kasutamisega seotud riske, mis talle kaasnevad juhul kui tema igapäevased kulud suurenevad samal ajal kui tema sissetulekud ei suurene või hoopis vähenevad. Võlgniku finantsalane käitumine ilmselt ei olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Seega võib öelda, et võlgniku maksejõuetus on mõtlematu finantskäitumise paratamatu tagajärg. Kokkuvõttes on haldur seisukohal seisukohal, et T. S. maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 9 Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 18.10.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 28.10.2019 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. Lõpparuanne vastab
Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne T. S. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu PanrkS § 163 lg 5 tähenduses.
lg 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. T. S. (pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt on palunud kohtul kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud pankrotimenetluse kulud 293,68 eurot ja edaspidi pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on põhjendatud ja tuleb kohtu poolt kinnitada.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur on esitanud kohtule aruandes nimekirja teostatud toimingutest. Pankrotimenetluses on halduril olnud 20,75 töötundi. Pankrotihalduri tunnitasuks on 24,10 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 500 eurot, millele lisandub käibemaks 100 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista euro ulatuses pankrotivara arvel ning büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
S. pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja võib
lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 10 T. S. pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 15.04.
Võlgniku avaldus on seega esitatud tähtaegselt ning vastab seaduse nõuetele. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud
§-s 173 toodud kohustusi.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada T. S. kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et T. S. täidab ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid selle suhtes, et kohus kohustab teda täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kuulas võlgniku ära 10.12.2019 toimunud istungil. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning T. S. t ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab T. S. t esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt T. S. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.
lg 4 järgi peab
S. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
S. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohus juhib tähelepanu, et Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui T. S. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada 11 arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.