Obsah (4)

§ 96§ 105§ 106§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10153 Tsiviilasi M.-M. P. hagi T.

) § 106 lg 2 alusel. 11. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja I ja kostja II hageja isa vanemad.

§ 96

järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Lähema astme sugulane annab ülalpidamist enne kaugema astme sugulast (

§ 105lg 2), seega peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad.

Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eeskätt siis, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. 12.

§ 106

lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb

§ 102

lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 esimese lause järgi jääb viidatud sätte mõjualast välja vanema kohustus pidada ülal oma alaealist last. Järelikult ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest

§ 102

lg 2 järgi ei vabane, ei saa vanavanematel tekkida

§ 106

lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. 13. Kohtupraktika kohaselt võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus siiski tekkida

§ 106

lg 2 alusel.

§ 106

lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. 14. Juhul kui hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu

§ 106

lg 2 alusel põhjendusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmalt selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Kui kohus tuvastab

§ 106

lg 2 kohaldamise eeldused, 3 tuleb hinnata, kas vanavanemad võivad vabaneda asenduskohustuse täitmisest

§ 102lg 2 järgi.

Seejuures tuleb arvestada, et vanavanemad täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena

§ 105

lg 3 järgi ning osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 20).
2. Seega tuleb hagi rahuldamise esimese eeldusena tuvastada, et hagejal on isalt ülalpidamise saamine olulisel määral takistatud.
3. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja isa M. P. on tasunud hagejale elatist alates
4. augustist 2022 igakuiselt ja regulaarselt kokku 4892,93 eurot, sh
5. augustil 2022 225,64 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. P. ale“) (tl 22);
6. septembril 2022 225,64 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. P. ale“) (tl 64);
7. oktoobril 2022 225,64 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. P. ale“) (tl 64);
8. novembril 2022 240 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. P. ale;
9. aasta detsember“) (tl 63);
10. detsembril 2022 240 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. ile jaanuarikuu 2023 eest“) + 480 eurot (selgitusega „Selgituseks - M. P. alt M.-M. ile elatise võlg 01.10-30.11.22 täiteasi XXX“) + 3016,01 eurot (selgitusega „M. P. alt M.-M. ile elatise võlg 27.04.21-30.09.21 täiteasi XXX“) (tl 71);
11. jaanuaril 2023 240 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. ile veebruari kuu 2023 eest“) (tl 78).
12. Elatise maksed on teostatud A. R. kontolt hageja seadusliku esindaja K. K. pangaarvele. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud M. P. a poolt elatise tasumist.
13. Kohtule on esitatud ka kohtutäituri abi Olga Guli
14. detsembri 2022 e-kiri K. K. le, milles kohtutäitur palub kinnitada maksete saamist, et lõpetada täiteasi elatise nõude osas (tl 72).
15. Eelnevalt tulenevalt on tuvastamist leidnud, et hageja isa annab hagejale ülalpidamist piisava regulaarsusega ning piisavas ulatuses. Laekumised on olnud regulaarsed. Kohtutäituri juures olev elatise võlgnevus on likvideeritud.
16. Seetõttu puudub käesolevas asjas eeldus vanavanematelt elatise nõudmiseks

§ 106lg 2 järgi.

Asenduskohustuse tekkimise aluseks ei ole asjaolu, kas hageja isa täitis kohtusse pöördumise hetkel varasemat või käesolevas kohtumenetluses nõutavat elatise võlgnevust. Tähtsust omab fakt, et hageja isa teenib sissetulekut ja täidab oma ülalpidamiskohustust. Seega ei ole hageja menetluses tõendanud, et hageja isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita ning ülalpidamiskohustuse täitmine on ülemäära raskendatud.

1. Kohus leiab, et hageja arutlus, et hageja isa lõpetab kohtumenetluse lõppedes elatise maksmise, ei ole aluseks elatise nõude rahuldamiseks kostjate vastu. Elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustusena kohaldub eeskätt juhul, kui vanemalt ei ole võimalik elatist sisse nõuda. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja isa on elatist andnud jooksvalt ning täiendavalt tasunud täitemenetluses tekkinud elatise võlgnevuse. Hageja väited, et hageja isa lõpetab elatise maksmise, ei ole tõendatud.
2. Arvestades, et kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, siis puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit, et välja selgitada, kas nad võivad vabaneda kohustuse täitmisest

§ 102lg 2 järgi või kas tuleb kalduda kõrvale osavõlgnike kohustuste suuruse võrdsuse põhimõttest. 4 23. Vastavalt Ts

MS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5