lg 2 järgi suurendatud karistust 03.12.2001 Pärnu Maakohtu otsuse järgi ärakandmata vangistuse 1 aasta, 4 kuud ja 17 päeva võrra, liitkaristus 4 aastat, 10 kuud, 17 päeva vangistust Vangistuse algus 14.05.2004, lõpp- 30.03.2009. Seisuga 05.02.2009.a.on ärakandmata vangistus 1 kuu ja 25 päeva. Juhindudes
MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384. Määras: XXX XXX, isikukood xxx, vabastada tingimisi ennetähtaegselt temale Järva Maakohtu 14.05.2004.a. kohtuotsusega nr 1-195/2003 mõistetud vangistusest, millest seisuga 05.02.2009 on ära kandmata 1 kuu ja 25 päeva. Määrata XXX XXXile katseajaks 1(üks) aasta. Katseaja algust arvestada käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Anda XXX XXX katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna Vanglast Vabanenute II Talituse kriminaalhooldusametniku Sirje Tröneri järelevalve alla. Panna XXX XXXile katseajaks kohustus järgima
Ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg 2 alusel panna XXX XXXile katseajaks kohustused: 1 Asuda tööle või võtta end arvele tööhõivebüroos 3 nädala jooksul vabanemise päevast arvates. Tasuda igakuuliselt võlanõudeid vähemalt 1000 krooni. Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kui XXX XXX katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pööratakse kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. XXX XXX vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata XXX XXXile, prokurörile ja Viru Vanglale. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud 1. XXX XXX on süüdi tunnistatud Järva Maakohtu 14.05.2004.a kohtuotsusega KrK § 143 lg 2 p 2 järgi ja karistatud 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 03.12.2001.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata vangistuse 1 aasta, 4 kuud ja 17 päeva, liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.05.2004, lõpp - 30.03.2009. Ärakandmata vangistus seisuga 05.02.2009 on 1 kuu ja 25 päeva.
lg 1 p 2 kohaselt tekib 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus pärast 1/2 karistusaja ärakandmist, kuid mitte vähem, kui 6 kuud. 2.Vangla iseloomustuse kohaselt XXX XXXil on vangistuse ajal 17 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vangistuse ajal kinnipeetav töötas, osales sotsiaalprogrammides, käis korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Lähedastega suhted head, toetavad ning vabanemisel asub ela oma pere juurde xxx. Peale vabanemist on kinnipeetaval kindel töökoht xxx-s. 3.Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku XXX XXXi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna vabanedes on tal olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht ja elukaaslase toetus. Kuna kinnipeetav on korduvalt karistatud, siis vastutunde tõstmiseks ja uue kuriteo riskide vähendamise eesmärgil määrata talle täiendavad kohustused: asuda tööle kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, tasuda igas kuus regulaarselt võlanõudeid, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. 4.Süüdimõistetu XXX XXX seletas kohtuistungil, et vabanedes on tal olemas nii kindel elu- kui töökoht. Vabaduses on tal abikaasa, kes on lapsepuhkusel ja vajab materiaalset ning moraalset tuge. Peres kasvab 2 last. Ta asub koheselt vabanedes tööle ja hakkab igakuiselt tasuma vähemalt 1000 krooni kahjunõudeid. 5. Prokurör taotles süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest, pannes talle
lg 1 p 1-5 kontrollnõuete täitmise kohustuse ja
lg 2 järgi kohustada teda leidma töökoht või võtma end arvele tööhõivebüroos, 6.Kohtu seisukoht. XXX XXX kannab karistust tahtlikult toime pandud 2.astme kuriteo eest.
lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist. Seisuga 05.02.2009 on karistusest on ära kandmata 1 kuu ja 25 päeva (kuni 30.03.2009).
lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et XXX XXX kahetseb kuritegu, on positiivselt häälestatud tuleviku suhtes. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht, garanteeritud töökoht ja lähedaste toetus. 2 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 432 lg 3, § 426, rahuldab kohus süüdimõistetu XXX XXXi taotluse ja vabastab ta Järva Maakohtu 14.05.2004 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse (seisuga 05.02. 2009 on see 1 kuu ja 25 päeva) kandmisest tingimisi enne tähtaega. Katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Katseaja algust arvestatakse kohtumääruse jõustumisest. XXX XXX peab katseajal järgima
Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg 2 alusel panna XXX XXXile katseajaks kohustused: Asuda tööle või võtta end arvele tööhõivebüroos kahe nädala jooksul vabanemise päevast arvates. Tasuda igakuuliselt võlanõudeid mitte vähem kui 1000 krooni.Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.Osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Vabastada XXX XXX käesoleva määruse jõustumisel. Täitmiskohtunik Anu Ernits 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.