lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta 8 kuud vangistust alates 29.03.
lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;
lg 2 p 8 - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis, mis maandab isiku riski seoses mõtlemise ja käitumisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Kalle Luige tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Kohtuistung 13.02.2023 kohtuistungil tõi Kalle Luik välja, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Ta on nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, osalema sotsiaalprogrammis ning asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukaasas töötuna arvele kahe nädala jooksul. Tal on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Praegu narkosõltluvust tal ei ole, kuna ta ei tarvita narkootikume 5 aastat. Ta suudab hoiduda kuritegude toimepanemisest. Tal on võimalik saada töövõimetuspensioni kätte. Kaitsja M. Viira palub vabastada K. Luik ennetähtaegselt. K. Luigel ei ole distsiplinaarkaristusi, on ka olemas vabanemisjärgne elukoht xxx. Ta on valmis asuma tööle. Narkosõltuvus on jäänud tal selja taga. Ta juba aastaid ei tarvita enam narkootikume. Alkoholisõltuvust tal ei ole. Kalle Luige ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja mõistlik, kuna vabaneb ta käitumiskontrolli tingimustes. Kaitsja palub vabastada Kalle Luik ennetähtaegselt, kohaldades tema suhtes kriminaalhooldaja poolt pakutud käitumiskontrolli nõudeid ja lisatingimusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 20.10.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-3066 tunnistati Kalle Luik süüdi
2
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kalle Luik kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. 21.02.2023 seisuga on K. Luik temale mõistetud karistusajast, 1 aasta 8 kuud vangistust, ära kandnud 10 kuud ja 23 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Kalle Luigele ei ole karistusaja pikkusest tulenevalt koostatud individuaalset täitmiskava. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Kalle Luige käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Positiivne on ka see, et Kalle Luigel on olemas xxx ning majanduslik toimetulekuoskus. Ta töötas erinevates ettevõtetes, s.h ettevõttes F E AS xxx. Tal on töökogemused xxx Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Kalle Luigel puuduvad distsiplinaarkaristused ning tal on majanduslik toimetulekuoskus, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Kalle Luige puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. 3 Enne vangistust Kalle Luik ei töötanud. Eriala puudub. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Luik ei ole enesetäiendamisest huvitatud. Tal puudub vabaduses toetust pakkuv lähivõrgustik. Sugulastega ta ei suhtle. 27.01.2023 seisuga on kinnipeetaval tasumata nõudeid 16 318,56 eurot. Vabanemisfondis on 30,38 eurot. Kalle Luik on korduvalt (18 korda) kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel on isikul kuus kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib üheksandat korda. Varasemalt on isik pannud toime süstemaatilise vargusi, mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis, asja omavolilise kasutamise, elektrienergia, maagaasi, soojusenergia ebaseadusliku kasutamise ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise. Praeguseks kuriteoks on süstemaatiline vargus. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemaga, paneb endiselt toime varavastaseid kuritegusid. Soodusteguriteks on majandusliku kasu saamise soov, sõltuvusprobleemid ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Viru Maakohtu 20.10.2022 kohtuotsusest nähtub, et K. Luik on tunnistatud süüdi ning karistatud vangistusega
Süüdistuse kohaselt pani K. Luik toime 5 varguseepisoodi ning kõik varguseepisoodid olid seotud alkoholi varastamisega kauplustest. Võttes arvesse seda, et kõik Luige toimepandud kuriteod on seotud süstemaatiliste alkoholi vargustega, siis võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud alkoholi tarvitamise ja varastamisega. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat väärteokorras karistatud 11 korda, nendest 7 korda
Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Ta ei tee mitte midagi selleks, et olukorda parandada, omandada eriala, taastada suhteid sugulastega, töötada, tasuda riiginõudeid. K. Luige käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud K. Luike mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Kalle Luigel puudub kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu saaks asuda elama ennetähtaegse vabanemise korral. Enne praegust vangistust elas reaalselt aadressil xxx. Kinnipeetav soovis vabaneda samale aadressile. Kinnistusraamatu andmetel kuulub korter xxx. Sotsiaaltöötaja A Ö sõnul eespool toodud aadressil antud hetkel elamispinda anda pole. Samuti tõi sotsiaaltöötaja välja, et varasemalt kohaliku omavalitsuse elamispinnal elades ei ole isik täitnud ettenähtud nõudeid ja korda. Kalle Luik on andnud nõusoleku elama asumiseks aadressile xxx. Tegemist on ühiselamuga, kus on olemas kõik eluks vajalik. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel tuleb kinnipeetaval ühiselamus tuba broneerida. Uute kuritegude toimepanemist võib Kalle Luige puhul soodustada alkoholi tarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt proovis Kalle Luik esimest korda alkoholi juba lapseeas, koduste pidude ajal. 15-aastaselt hakkas tarvitama alkoholi koos sõpradega rohkem. Praeguseks kuriteoks on süstemaatiline vargus, kus kinnipeetav varastas mitmel korral erinevatest kauplustest alkohoolseid jooke. Kohtuistungil tõi Luik välja, et varastas alkoholi müügi eesmärgil. Ei saa välistada seda, et isik varastas alkoholi enda tarbeks. Varasemalt on samuti pannud toime kuritegusid alkoholijoobes või alkoholi vajaduse rahuldamiseks, sh vargused ning mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes. Kinnipeetava kuritegelik käitumine näitab seda, et ta ei suuda alkoholi tarvitamisest loobuda. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholiga ning tema eluviisi, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda, suudab pidada vabaduses
ket eluviisi ning mitte panna toime uusi kuritegusid. 4 Varasemalt on vanglas Kalle Luigele diagnoositud sõltuvus. Ajavahemikul 2001.a kuni 2019.a tarvitas K. Luik amfetamiini kord nädalas. Ajavahemikul 2015.a kuni 2020.a tarvitas ta Sudafedi (Sudafed tablette kasutatakse täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel nohu korral nina limaskesta turse vähendamiseks). Tarvitas väidetavalt igapäevaselt vähemalt viis blistrit ravimeid. Lahustas tabletid ja manustas süstimise teel. Viimased kolm aastat ei ole ta narkootikume tarvitanud. Isik on korduvalt pannud toime varguseid majandusliku kasu eesmärgil, sõltuvuse rahuldamiseks. Kohus peab narkootikumide ja ravimite tarvitamist uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava Kalle Luige iseloomustusest nähtuvalt on ta impulsiivne. Ta ei mõtle oma käitumise tagajärgedele. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Ta ei arvesta teiste isikute seisukohtadega, arvestab vaid enda vajadustega. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Luigel puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et Kalle Luik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Kalle Luige tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos K. Luige puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu K. Luik tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kalle Luik tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu K. Luige kaitsja vandeadvokaat Margus Viira riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 151,20 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Kalle Luigelt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsja M. Viira tasu summas 151,20 eurot riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.