) § 26 lg 2 alusel kinnitada. Kohtu põhjendused 7.
lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 20% võlausaldajatest. 8.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 80% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 51% (põhinõuded moodustavad 58%). Seega võib kohus
H. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (A. A. ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. 9. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajat A. A. it oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb
lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. I. H. l on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi viie võlausaldaja ees kokku 209 147,27 eurot, millest usaldusisiku ettekandest nähtuvalt 167 924,94 eurot on põhinõuded ja 41 222,33 eurot kõrvalnõuded. Võlgniku selgituse kohaselt on kõik kohustused, mille suhtes on kava koostatud, võetud üksnes võlgniku teadmisel ja osalusel, mitte perekonna vajaduste rahuldamiseks, ning seega vastutab võlgnik kavas märgitud kohustuste täitmise eest ainuisikuliselt. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine kõrvalnõuete ja osaliselt ka põhinõuete arvel, kusjuures täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigile võlausaldajatele nende ümberkujundatud nõuded 95 kuu jooksul 95 osamaksega. Usaldusisik on selgitanud, et kava koostamisel on arvestatud laenusummade erineva suuruse ja intresside erineva määraga, samuti kohustuste täitmise erinevat ulatust võlgniku poolt kuni avalduse esitamiseni. Kavaga on soovitud saavutada olukord, kus võlgnik tasub igale võlausaldajale rahalisi vahendeid vähemalt 100% ulatuses selles osas, mis võlgnik sai võlausaldajalt endale kasutamiseks, seejuures arvestatakse võlausaldajatele juba tasutud intress kas osaliselt või täielikult põhinõude tasumisena. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik sai A. A. ilt tagatiseta laenu 70 000 eurot ning laenukohustuse täitmiseks rahaliste vahendite puudumisel sõlmis täiendavaid intressi tasumise kokkuleppeid. Samuti ei ole vaidlust selles, et võlgnik on tasunud võlausaldajale üksnes intressimakseid kokku 40 670 eurot. Kava kohaselt tasub võlgnik lisaks juba tasutud 40 670 eurole võlausaldajale 65% põhinõudest ehk 45 500 eurot. Usaldusisik on toonud välja, et A. A. i puhul on 61,47% tasutud intressist loetud põhivõlgnevuse katteks, samas kui Osaühing Foral LT puhul on selleks 80% ja Osaühing Pandivere Puit puhul 72%. Võttes aluseks juba võlgniku poolt makstud ja ümberkujundamise kava alusel saadavat summat kokku 86 170 eurot (40 670 + 45 500), on võlausaldajale laenu põhiosa tagastamine juba intressina makstud summade ning kava alusel tehtavate maksetega tagatud 123% ulatuses, mis on suurim protsent 6
lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on võlgade ümberkujundamiskavas ja 10.02.2023 usaldusisiku arvamuses toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgniku tuluna eelkõige arvestada tema neto sissetulekuga 1910 eurot kuus. Võlgnikul ja tema abikaasal puudub registritesse kantud kinnisvara. Abikaasade ühisvarasse kuuluvad küll osalused erinevates äriühingutes ja mittetulundusühingus (Moonmetal OÜ, PEKO Machinery OÜ, Põllu Apteek OÜ, Moonhunt OÜ, MTÜ Le-Hip), millel aga aktiivne tegevus puudub, mistõttu ei oma osalused reaalset väärtust (ühisvara jagamisel ei ole prognoositav osaluste müügiväärtus ka nimiväärtuses rahana arvestatav kohustuste täitmisel). Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk Opel Omega (väljalaske aasta 1988) ja haagis (paadiveok, väljalaske aasta 2000). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Kuna viimasel tehnoülevaatusel esines sõidukil olulisi vigu (konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud, blokeerumatu pidurisüsteem (ABS), märgutuli näitab süsteemi riket), ei ole sõiduk sõidukõlbulik ning selle müügiväärtuseks on 0 eurot. Haagisel puudub kindlustus ja ülevaatus (viimane kehtis kuni 2013), seega on haagise väärtus samuti 0 eurot. Arvestada tuleb asjaoluga, et võlgniku peres kasvab kaks alaealist last. Arvestades minimaalses ulatuses pankrotimenetluse kuludega (usaldusisiku tasud), oleks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse perioodi (üldjuhul kolm aastat) jooksul võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada kokku ca 20 482 euro ulatuses, mis on ca 18% võlgade ümberkujundamise kavaga tasutavast summast. Nelja aasta jooksul (maksimaalne menetluse pikkus koos kohustustest vabastamise menetlusega) tasuks võlgnik kokku ca 25 293 eurot, mis on 4,5 korda vähem, kui vastavalt esitatud kavale võlgade ümberkujundamise menetluses. Antud juhul on võlgnik ise pankrotimenetluse vältimiseks nõus kandma oma tulu arvel suuremat koormust, kui see oleks seaduse kohaselt pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses. 7
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki
lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest neto sissetulekust (1910 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 1200 eurot. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgniku pere sissetulekud kokku 3630 eurot (võlgniku netosissetulek 1910 eurot, abikaasa netosissetulek 1600 eurot ja lastetoetus 120 eurot) ning väljaminekud 2630 eurot. Seega on võlausaldajate nõuete rahuldamisele jäävaks summaks avalduse kohaselt 1000 eurot, mistõttu tuleb võlgnikul muuta seniseid tarbimisharjumusi väljaminekute vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Usaldusisiku 10.02.2023 arvamusest nähtuvalt ei ole võlgade ümberkujundamiskavaga hõlmatud kahe võlausaldaja nõuded, kuna tegemist on perekonna vajadusteks võetud kohustustega – transpordivahendi liisingumaksed ja nõudepesumasina järelmaks. Seega tuleb võlgniku perel viidatud lepingute täitmiseks täiendavalt arvestada igakuiste maksetega 343 eurot. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuigi võlausaldaja hinnangul võlgniku tulu (sissetulek) järgnevate aastate jooksul eelduslikult kasvab (tulenevalt keskmise brutokuupalga senisest tõusust aastate jooksul), tuleb siinjuures arvestada kava täitmisel ka sellega, et võlgnikku ja tema pereliikmeid võib tabada mõni ootamatu terviserike või muu sündmus, mis eeldab tavapärasest suuremaid kulusid. Samuti tuleb tulu suurenemisel arvestada muude kasvavate hindadega, mis ei jäta võlgnikule suurema tulu teenimisel kätte oluliselt rohkem rahalisi vahendeid. Kohus arvestab siinjuures käesolevas majanduskeskkonnas juba toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Kohus märgib, et vastuväite esitanud võlausaldaja A. A. i ettepaneku – tasuda talle kava täitmisel kogu põhinõue 70 000 eurot 100% ulatuses juba tasutud 40 670 eurot arvestamata kava täitmise tähtaja pikendamisel 10 aastani – rahuldamise korral tähendaks see tema eelistamist ning muudaks kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks. 13. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamiskava koostamisel lähtutakse võlgniku varalisest seisundist võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise ajal. Võlgniku varalise seisundi võimalik muutumine tulevikus ei ole aluseks kava kinnitamata jätmiseks. Küll võib võlgniku varalise seisu oluline paranemine või halvenemine tulevikus õigustada ümberkujundamiskava muutmist (
) või tühistamist (
). Võlgnik on ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalve teostamiseks kohustatud andma kohtule ja usaldusisikule vajalikku teavet ja osutama abi (
lg 2), samuti on võlgnikul aruandekohustus usaldusisiku ees, sh oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise osas (
lg 2 teine lause sätestab, et võlausaldaja esitab (usaldusisikule) seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. A. A. on oma vastuväites muu hulgas teatanud, et ei nõustu ümberkujundamiskavas võlgnikupoolse võla arvestusega, kuna selles ei ole arvesse võetud kõiki laenulepingu pikenduste intresse, mille kohaselt oleks võlausaldaja laenulepingu kohase täitmise korral saanud võlgnikult kokku 137 504 eurot (põhinõue 70 000 eurot ja intressid 67 504 eurot). Võlausaldaja on märkinud, et viidatud summale lisanduvad sissenõude kuludena kohtukulud 2700 eurot ja viivised, mida käesolevas kontekstis ei ole mõtet arvestada. Seejuures ei ole võlausaldaja esitanud tõendeid enda vastuväidete kohta (
lg 1) ega täpset (summalist) võla arvestust, et kohus saaks kava kinnitamisel otsustada võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse üle (
Kuna A. A. ei ole vastuväites välja toonud oma nõude suurust maksejõuetusavalduse esitamise seisuga, lähtub kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel võlgniku esitatud andmetest A. A. i nõude suuruse kohta – kohustuse kogusumma 103 254,24 eurot, millest põhinõue 70 000 eurot. 16. Kohus selgitab, et
lg 3 kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks (antud avaldus esitati kohtule 21.11.2022) sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud kestvuslepingust tulenevaid kohustusi saab ümber kujundada erandlikult üksnes
Põhjendatud on usaldusisiku seisukoht, et kuna tsiviilasjas nr 2-22-16343 ei ole veel menetluskulude rahalist suurust kindlaks määratud, ei ole riigilõivu 2100 eurot tasumise nõude näol tegemist ka sissenõutavaks muutunud nõudega. 17. Kohus märgib veel, et kuivõrd
lg 2 järgi võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel tuleb kohtul hinnata üksnes seda, et kava alusel ei koheldaks ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega ning et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral (et nõudeid vähendades ei toimuks võlgniku võlast tervikuna vabastamist), jätab kohus A. A. i vastuväites esitatud ülejäänud seisukohad tähelepanuta. 18. Kokkuvõtteks rahuldab kohus I. H. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab
19. Kohus peatas 30.11.2022 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või 9
lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt
lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 20.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. maiks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.05.2023, edaspidi iga aasta möödumisel – 25.05.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
21. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 22. Usaldusisik on 10.02.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 8 tunni 30 minuti eest 1020 eurot (tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kokku 120 eurot). Tasu kanda CiviLex OÜ arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde Kirjeldus 1 h 15 min Tutvumine võlgniku avalduse ja kohtumäärusega 1 h 15 min Järelepärimiste koostamine, täiendavate meeldetuletuste saatmine, vastuste analüüs 2 h 30 min Võlgnikult täiendavate dokumentide ja selgituste küsimine, vastuste ja dokumentide analüüs, kohtumine võlgnikuga, võrdlevate variantide koostamine, esitamine ja kooskõlastamine 30 min Analüüs nõuete rahuldamiseks pankrotimenetluses 15 min Ümberkujundamiskava tutvustamine 15 min Kava esitamine võlausaldajatele 30 min Võlausaldajatelt saadud arvamustega tutvumine 2h koostamine, võlgnikule Kohtule ettekande koostamine Kokku: 8 h 30 min 23.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise 10
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega kuni 31.12.2022 130,80 eurot (654 / 5) ja alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 8 tunni 30 minuti eest 1020 eurot. Tasu tuleb kanda võlgniku poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 25.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.