KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-1433

) § 121 lg 4, § 235 lgd 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras X 21.04.2022 käskkirjaga nr 5-3/22/500 ajavahemikul 23.04.2022– 23.08.2022 majandustöödele abitööliseks tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse vastavalt töötatud töötundidele.
2. X esitas Tallinna Vanglale 08.05.2022 avalduse 21.04.2022 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega määratakse tunnitasuks 2 eurot. Samuti esitas ta 18.05.2022 avalduse, milles taotles 72 500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist.
3. Tallinna Vangla jättis 22.05.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/154-2 rahuldamata kaebaja vaide ning 28.06.2022 vastusega nr 5-37/22/89-2 rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse.
4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles viitab Tallinna Vangla 28.06.2022 vastusele nr 5-37/22/89-
5. Kaebajale makstakse vanglas töötamise eest ebaõiglaselt väikest tasu. See 3-22-1433 diskrimineerib kaebajat ja alandab tema inimväärikust. Kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju.
6. Tallinna Halduskohus tagastas 26.07.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1). Kohus võib kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

See hõlmab ka ilmselgelt perspektiivituid kaebusi. Kinnipeetava töö eest tasustamise kord ja määrad on reguleeritud vangistusseaduse (VangS) ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. VangS § 43 lg 2 järgi peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10% töölepingu seaduse (TLS) alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2022. a-l tunnitasu alammäär 3,86 eurot. Arvestades kinnipeetavale makstavat tunnitasu, on töö õiguspäraselt tasustatud. Seega puudub vangla tegevuses õigusvastasus. Isegi kui kaebeõigust jaatada, tuleks kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning nõude rahuldamine on ebatõenäoline. 6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.07.2022 määruse tühistamiseks ja uue määruse tegemiseks, millega asi saadetakse halduskohtule arutamiseks. Kaebuse nõue on sõnastatud viitena asjas toimunud kohtueelsele menetlusele ning vastab

§ 37lg 2 p-le 4.

Halduskohus oleks pidanud asja läbi vaatama, sest kaebajal on kaebeõigus ja vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Määrusest ei nähtu, kas halduskohus lahendas kaebaja menetlusabi taotluse ja kontrollis kaebetähtaega. Pole märgitud, kes on asjas vastustaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse esitamine on

§ 121

lg 4 järgi lubatav (

§ 203lg 1).

Määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele sellisel määral, et see lahendada. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 26.07.2022 määruse resolutsiooni p-i 1 peale

§ 207lg-le 1 tuginedes menetlusse.

8. Kaebust ei olnud õige tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

See norm on kohaldatav juhul, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, mitte olukorras, kus kaebus on perspektiivitu. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluva subjektiivse õiguse riive, s.o subjektiivse õiguse mis tahes negatiivne mõjutus või kitsendus. Praegusel juhul on kaebajal kaebeõigus olemas. Kaebaja määrati Tallinna Vangla 21.04.2022 käskkirjaga vangla majandustöödele. Tehtud töö eest oli ette nähtud tasu 0,63 eurot tunnis, kuid kaebaja arvates oli see ebamõistlikult väike. Liiga väike töötasu alandas kaebaja hinnangul tema inimväärikust ja oli diskrimineeriv ning tekitas seetõttu kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja taotleb kaebuses temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on kaebaja ära näidanud, et tema õigushüve on vangla tegevusega negatiivselt mõjutatud. Kaebaja õigushüve riivel ja vangla tegevusel on seos. 9. Halduskohus märkis, et isegi kui kaebeõigust jaatada, tuleks kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Viidatud alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Vähese intensiivsusega riivega on varaliselt hinnatava hüve puhul tegemist siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (

§ 133

lg 1 teine lause), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei 2

§ 121

lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määrus nr 322-1470, p 10 ja 28.01.2023 määrus nr 3-22-2562, p 10). 10.

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud. Vang

S § 43 lg 1 järgi makstakse töötasu ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10% TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 § 1 kohaselt oli

1. a-l tunnitasu alammäär 3,86 eurot. Kaebajale vanglas majandustööde abitöölisena töötamise eest määratud 0,63 euro suurune tunnitasu oli
2. a-l kooskõlas VangS § 43 lg-s 2 sätestatuga. See tunnitasu on küll madalam kui vabaduses viibivate isikute minimaalne tunnitasu, kuid seda ei saa pidada kaebaja inimväärikust alandavaks ega kaebajat diskrimineerivaks. Tallinna Vangla selgitas 28.05.2022 vastuses nr 5-37/22/89-2 õigesti, et kinnipeetava ja vabaduses viibiva isiku töötamise eesmärgid on erinevad. Vabaduses viibiva isiku töötamise üks peamisi eesmärke on teenida elatist vähemalt sellises ulatuses, et katta enda põhivajadused (eluase, riided, toit jne). Kinnipeetavale tagab mh eluruumi, toidu, riided ja arstiabi vangla. Kinnipeetava vanglas töötamise eesmärgiks on tööharjumuse säilimine ja uute oskuste omandamine, et vanglast vabanedes oleks isik võimeline ise endale tööd leidma. Eeldatavalt on vangla majandustööde abitöölise ülesanded lihtsad ega nõua spetsiifilist väljaõpet ega oskusi. Tallinna Vangla 28.05.2022 vastuse nr 5-37/22/89-2 kohaselt on kaebaja tööst keeldunud. Seega on kaheldav, kas kaebaja on üldse pidanud 0,63 euro suuruse tunnitasu eest töötama. Eelneva põhjal on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei pidanud ta kontrollima kaebetähtaega. Kaebaja ei esitanud kaebuses menetlusabi taotlust. Vastustajaks on haldusorgan, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus, s.o Tallinna Vangla. Kuna kaebus tagastati, ei pidanud halduskohus seda eraldi märkima.
4. Kokkuvõttes on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. X määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi. Kaebuse tagastamise aluseks on

§ 121lg 2 p 21. (allkirjastatud digitaalselt) 3