Obsah (7)

§ 235§ 121§ 4§ 203§ 204§ 104§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2022, Tallinn Haldusasja number Menetlusosali

) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet koostas kohtuvälise menetlejana 14.08.2022 kl 17.28 hoiatustrahvi teate nr
2. Teate kohaselt oli Tallinnas Puhangu tn 91 juures pargitud sõiduauto registreerimisnumbriga XXXXXX keelatud kohas.
3. Kirjalikus hoiatamismenetluses nr 410122022176 esitas X kaebuse, mille Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet jättis 22.08.2022 läbi vaatamata, sest X ei ole tõendanud, et on pargitud sõiduki vastutav kasutaja. Registriandmed seda ei kinnita.
4. X esitas 22.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse 15.08.2022 trahviteate tühistamiseks ja menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja on auto omanik. Kaebaja pidi auto jätma randa maha, sest seal toimus massijooming, kus kasutati NSVL sümboolikat. Sellist üritust korraldas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, 3-22-2001 kes trahvis kaebajat selle eest, et kaebaja üritusel ei osalenud. Tallinna linn peab korvama meditsiinilise transpordi kulud ja otsese kahju 1500 eurot.
5. Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 määrusega tagastati kaebus. Kaebuse tagastamise aluseks on

§ 121

lg 1 p 1, sest kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Väärteomenetluses tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamiseks on väärteomenetluse seadustikus (VTMS) ette nähtud erikord, mille kohaselt kuulub väärteomenetluses tehtud otsuste (määruste) ja toimingute vaidlustamise kohtulik kontrollimine maakohtu pädevusse. On tõsi, et VTMS § 114 lg 2 välistab maakohtule kaebuse esitamise trahviteate peale. Kirjalikus hoiatusmenetluses tehtud otsuste vaidlustamise korda selgitas Riigikohus asjas nr 5-17-12, millest saab järeldada, et trahviteade peab olema sisuliselt ja igakülgselt kohtulikult kontrollitav väärteoasjades sarnaste otsuste kohtulikuks kontrollimiseks ette nähtud korras. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et VTMS-s on mõni kaebeõigust puudutav lünk, ei õigustaks see kaebuse läbivaatamist halduskohtus, kuna seadusandja on otsustanud, et väärteomenetluse kohtulik kontroll on maakohtu pädevuses. Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus, mille § 17 lg-s 1 on sätestatud, et kui isik on esitanud väärteomenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude kohtuvälisele menetlejale ning kohtuväline menetleja on jätnud selle osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kohtuvälise menetleja määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule. Seega on kaebajal õigus sellise kahju hüvitamise nõudega pöörduda Harju Maakohtu poole, eeldusel, et ta eelnevalt on esitanud kahju hüvitamise nõude väärteo kohtuvälisele menetlejale ning viimane on selle nõude kas rahuldamata või läbi vaatamata jätnud või tähtaegselt lahendamata jätnud. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X esitas 13.12.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 26.09.2022 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebaja soovis juurdepääsu rannale. Tallinna linn ning Politsei- ja Piirivalveamet seda ei taga, korraldades ja lubades õigusvastaseid kogunemisi ja ründeid. Kaebaja ei ole kaebust veel täies mahus koostanud, sest ta peab põgenema. Eesti ei ole turvaline riik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebaja pole määruskaebuses esitanud väiteid, mis lükkaks halduskohtu seisukohad ümber. 2