1-15-10970/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2018, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-10970 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2018 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid T.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.K, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus RESOLUTSIOON: MÄÄRAS: Jätta T.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,5,7 järgi ja karistatud 6-kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 08.05.2017 määrusega ärakandmata karistus pöörati täitmisele.Karistuse kandmise algus 03.10.2017 ja lõpp 03.04.
2. Kinnipidamisasutuses T.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ITK-d koostatud. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Isikul on 9.klassi haridust. Eriala omandamine kutsekoolis jäi pooleli seoses vangistusega. Riigikeelt ei valda. Hariduse omandamisesse suhtub positiivselt, eelmise vangistuse ajal 2008-2009 õppis ühe aasta Viru Vanglas keevitajaks, kuid seoses vabanemisega ei lõpetanud. Enne vangistust töötas xxx katlapuhastajana, kuid seoses vangistusega ei olnud töötamise aeg pikk. Kindlat töökohta isikul vabanedes ei ole. Ema kinnitas, et ta on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetada peale vabanemist. Kinnipeetava vanemad töötavad. Hetkel ei ole isik vanglas tööga hõivatud. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuriteo on toimepandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamisest on tingitud vägivaldne käitumine ning kui on koos kriminaalse taustaga inimestega. Samuti on isikut 1 karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isik on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Isik alustas ja tarvitas narkootikume enda sõnade kohaselt alates 2007 aastast. Samuti tarvitas narkootikume ka enne vangistust, kuid mitte tihti. Igapäevane käitumine ei ole seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega. Varem on karistatud NPAS järgi. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole diagnoositud narkootikumide sõltuvust. Isikut on karistatud viiel korral ning reaalset vangistust kannab neljandat korda. Enamus kuritegudest vägivaldsed (röövimine, kehaline väärkohtlemine, süütamine, väljapressimine, avaliku korra raske rikkumine). Lisaks on isikut karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimane süütegu on vargus. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Viru Vangla toetab T.K vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kinnipeetava ema J D selgitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ei toeta T.K ennetähtaegset vabanemist, kuna tema teada soovib kinnipeetav peale vabanemist sõita tööle välismaale ja katseaeg võib olla takistuseks. Vabanemisjärgseks elukohaks on taotluses märgitud xxx. Tegu on kolmetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Hetkel elavad antud korteris kinnipeetava vanemad kahekesi. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. J D teatas, et tema teada ei soovi T.K ennetähtaegselt vabaneda, kuna planeerib peale vabanemist sõita tööle välismaale. Ema toetab poja otsust. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. J D kinnitas, et ta on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetada peale vabanemist. Kinnipeetava vanemad töötavad. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav registreeritud aadressil xxx. Tal on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 05.05.2019.a. T.K on olnud määratud kriminaalhooldusele neljal korral. Ühel korral katseaeg lõppes teise kohtuostusega, kolmel korral karistus oli pööratud täitmisele kontrollnõuete ja kohustuste rikkumiste tõttu. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, T.K ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil T.K avaldas, et soovib tingimisi ennetähtaja vabaneda. Plaanid on muutunud ja ei soovi enam välismaale minna. Vabaduses lubati võtta tagasi samale töökohale, s.o katlapuhastajana. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et T.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Lühikese karistusaja tõttu ei ole T.K-le individuaalset täitmiskava koostatud. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas T.K puhul võib kohus eeldada, et edaspidiselt 2 käitub ta vabadusse sattudes õiguskuulekalt. Samuti millised on tema elutingimused vabaduses ja millised tagajärjed võivad kaasneda tema ennetähtaegse vabastamisega. Kohus hindab positiivselt ja võtab arvesse, et süüdimõistetul puudusid vangistuse ajal distsiplinaarkaristused. Samas vanglas on tal diagnoositud narko- ja alkoholisõltuvus ning temale mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele, sest T.K rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. T.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduvad süüteod näitavad, et isiku motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on puudulik. Viru Vangla ja prokurör toetavad isiku vabastamist. Samas kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Kohtu arvates negatiivsed asjaolud kaaluvad antud juhul positiivseid asjaolusid üles. Tuleb märkida, et enne vangistust oli T.K elustiil hoolimatu, ta kuritarvitas alkoholi ja varastas. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht tal puudub. Süüdimõistetu väited, et teda võetakse tööle sama tööandja juurde on paljasõnalised ja kinnitamata. Kohus märgib ka seda, et ennetähtaegse vabastamise korral vabaneks T.K samasugustesse tingimustesse, kus ta on viibinud ka kuritegude toimepanemisel, mille eest ta praegu vangistust kannab, kus tal olemas elukoht vanemate juures, aga puudub töökoht ja legaalne sissetulek. Kohtul puudub veendumus, et T.K suudab kriminaalhoolduse nõudeid täita. Varem anti talla võimalus karistuse vabaduses kandmiseks, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Ohuprognoos T.K puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu T.K tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus T.K tingimisi ennetähtaja vabastamisega. / Deniss Minzatov Kohtunik / 3