1-17-8317/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2018, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-8317 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 12.01.2018 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, Süüdimõistetu H.Z isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS §76, KrMS §426, §432, §383, §384 kohus RESOLUTSIOON: MÄÄRAS: Jätta H.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.Z-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu 5.09.2017 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti 6 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.09.2017 ja lõpp 3.04.
2. Kinnipidamisasutuses H.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Elektriku eriala omandamine, jäi pooleli seoses vangistusega. Riigikeele oskuse tase A
3. Väidab, et on olemas laaduri load. Vabaduses on töötanud ametlikult xxx (xxx). Erialane kvalifikatsioon puudub, kuid on pikaajaline töökogemus metalli- ja ehitustöödelt. Töösse suhtumine positiivne. Eelmiste vangistuste ajal on töötanud, ka hetkel töötab. Peale vabanemist garanteeritud töökoht xxx. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ITK -d koostatud. Kinnipeetava käitumine vastab vanglas kehtivale korrale, ametnikega suhtlemine nõuetekohane, intsidente ei ole aset leidnud. Alates 01.12.2017 on tööle määratud majandustöödele koristajaks, võimaluse ja vajaduse tekkimisel saab tööd toidujagajana või köögis. Vangla psühhiaatri hinnangul tegemist raske alkoholisõltuvusega, ise ta seda ei tunnista. Paljud kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest 1 alkoholijoobes nii väärteo- kui kriminaalkorras. Katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. AS rikkumise eest karistatud 2 korda. Varasemalt oli motivatsioon alkoholi tarvitamise loobumisest kõrge, kuid korduvalt uuesti tarvitama hakkamine viitab vastupidisele. H.Z ise väidab, et kunagi oli jah probleeme alkoholiga, kuid praegu enam mitte. Kehtivaid kriminaalkaristusi on
4. Vanglas viibib viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 62%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral H.Z-i elukohaks on taotluses märgitud xxx. Kinnipeetava abikaasa teatas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga, et tema algatab abielulahutusprotsessi ning ei ole nõus kriminaalhooldusametnikuga kohtuda. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest abikaasa N Š suhtes. Taotluses on märgitud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökohta xxx. Äriregistri andmetel ettevõte on asutatud 2002.aastal xxx linnas. Seisuga 14.11.2017 on ettevõttel maksuvõlg 2987,36 ulatuses. Ettevõtte juhatuse liige on kinnipeetava vend S Š. Telefonivestluses kinnitas xxx juhatuse liige S Š, et on valmis võtta H.Z vabanemisel tööle oma firmasse. H.Z-i on korduvalt kriminaal - ja väärteokorras karistatud. Tema käitumine on olnud muutusteta alates 1993.aastast. Kriminaalhoolduse järelevalve on H.Z määratud korduvalt. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör kirjalikult esitatud seisukohana nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, H.Z-i ennetähtaegset vabastamist H.Z taotleb ennetähtaegset vabastamist. Tunnistab oma süüd täielikult, kahetseb tehtu. Palub vabandust oma lähedaste ees. Tahab säilitada perekonda, on kaks alaealist last. Edaspidi kohustub elama tervislikku eluviisi, mitte tarvitada alkoholi, täitma oma kohustused perekonna ees. Kriminaalhooldus aitab kaasa rehabilitatsioonile. Perekond vajab tema abi. Kohustub edaspidi täitma kõik kriminaalhoolduse nõudeid. Kui on vaja, siis kodeerib ennast alkoholi vastu. Töökoht vabaduses ja raha esialgseks ajaks on olemas. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Lühikese karistusaja tõttu ei ole H.Z-ile individuaalset täitmiskava koostatud. 2 Kohus hindab positiivselt, et vangistuse ajal on H.Z käitunud õiguskuulekalt, oli määratud majandustöödele, ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabaduses elukoha olemasolu tingimus on formaalselt täidetud. xxx korteris, kuhu isik soovib vabaneda, elab abikaasa kahe lapsega. Samas vangla iseloomustusest nähtuvalt viimane isikuvastane kuritegu on toime pandud joobeseisundis enda abikaasa vastu. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt teatas süüdimõistetu abikaasa telefonivestluses, et algatab abielulahutusprotsessi ning ei ole nõus kriminaalhooldusametnikuga kohtuma. Tegemist on riskifaktoriga ning ühisele elamispinnale elama asumisel võib H.Z jätkata oma naise suhtes vägivalla kasutamist. Garanteeritud töökoha suhtes on küll garantiikiri esitatud (tl 13), kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt oli ta samas ettevõttes töötanud ka enne vangistust. Seega ennetähtaegse vabanemise korral oleks H.Z vabanenud täpselt samasugustesse tingimustesse, kus ta oli enne vanglasse sattumist viimase kuriteo toimepanemise ajal, mistõttu suure tõenäosusega võib ta samasugustesse tingimustesse tagasi sattumise korral jätkata oma senist kuritegeliku käitumist. Seda kinnitab ka süüdimõistetu senine eluviis. H.Z on korduvalt – neljal korral kriminaalkorras karistatud, see on tema viies reaalne vangistus (varasemad karistused on aegunud). Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul väljakujunenud kriminaalne elustiil. H.Z on diagnoositud raske alkoholisõltuvus, mida isik ise ei tunnista, mis mõjutab tema käitumist vabaduses ja on soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Ka varem on süüdimõistetu toime pannud mitmeid kuritegusid olles alkoholijoobes. Varasema käitumiskontrolli ajal on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu kohtuistungil antud lubadused alkoholist loobumise soovist on paraku paljasõnalised ja H.Z’i senine eluviis ja käitumine seda ei kinnita. Need asjaolud ei tekita kohtus veendumust, et praegu ennetähtaegse vabastamise korral hakkab süüdimõistetu käituma õiguskuulekalt. Vangistuse kandmise ajal õiguskuulekas käitumine ja distsipliinireeglitest kinni pidamine on kahtlemata tunnustamist väärt asjaolud, kuid iseenesest ei ole need piisavad ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. Kohus peab hindama kõiki asjaolusid kogumis. Viru vangla ega prokurör ei toeta H.Z vabastamist tuginedes muuhulgas isiku ohtlikkusele ja kõrgele riskiprotsendile. Kuna viimase kohtupraktika kohaselt vangla protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13-8065, p 26), ei hakka kohus siinkohal peatuma nimetatud riskiprotsentide suurusele. Samas võtab kohus vangla ja prokuröri mittetoetavat positsiooni arvesse ning kohtu seisukohalt on nende arvamus põhjendatud ülaltoodud alustel. Süüdimõstetu paljasõnalised lubadused kahetsusest ja eluviisi muutmise soovist ei ole kohtu jaoks veenvad ja on ebapiisavad ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. Esitatud materjalidest nähtuvalt viimase vägivallakuriteo pani isik toime oma abikaasa vastu, kes on praegu meelestatud lahutama abielu H.Z ’iga ning isegi ei soovinud kr.hooldusametnikuga kohtuda. Seetõttu süüdimõistetu väited perekonna ja laste eest hoolitsemise soovist on ümber lükatud toimiku materjalidega. Ka töökoha olemasolu ei takistanud tal varasemalt kuritegusid toimepanemast. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). 3 Kohtunik Deniss Minzatov 4