) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise 27 698 euro 33 sendi suuruselt põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale Narva linnas aadressil A-A.Tiimanni 3 ja A-A. Tiimanni 3e asuvad kinnisasjad. Kostjale I kuulub naaberkinnisasi aadressil A-A. Tiimanni J
Hageja esitatud hinnapakkumise järgi oli raudbetoonpaneelidest piirdeaia taastamise maksumus 27 698 eurot 33 senti (sh käibemaks). Kostjad keeldusid piirdeaia osa taastamisest ja taastamise kulude hüvitamisest. Hageja arvates olid kostja I kui naaberkinnisasja omanik ja kostja II kui kutsetegevuse raames tegutsev ehitusettevõtja süüdi hagejale õigusvastases kahju tekitamises (
§-d 1043, 1045 ja 1050). Kostja I rikkus tööde projekteerimisel ja ehitustööde tellimisel ehitusseadustiku (EhS) sätteid (sh EhS §-d 5, 7, 10 ja § 31 lg 3) ning üldist hoolsuskohustust. Kostja II rikkus tööde tegemisel ehitusprojekti tingimusi ning ohutu ehitamise nõudeid. Kostja I kui naaberkinnisasja omaniku käibekohustuse hulka kuulus hageja arvates kohustus tagada ohutus ka naaberkinnisasjadel, sh hageja kinnisasjale, varale ja seal viibivatele isikutele ning võtta tarvitusele kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed nimetatud kahju vältimiseks. Kostja I pidi hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et ta oma kinnisasja omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi isikuid. Naaberkinnisasjal piirdeaia olemasolu ja selle seisundi arvestamata jätmisel ning hageja kui naaberkinnisasja omaniku projekteerimismenetlusse kaasamata jätmisel põhjustati hagejale kahju. Kostja I tööde tellijana vastutab kostja II õigusvastase tegevusega hagejale tekitatud kahju eest
Kostja II rikkus hageja arvates ehitustööde tegemisel ohutu ehitamise nõudeid. Kostja II tegevus ehitamisel ei olnud asjatundlik põhjusel, et vaatamata projektis, töövõtulepingus ja ehitusseadustikus sätestatud kohustustele, ei arvestanud kostja II enne tööde alustamist olemasoleva olukorraga, ei teavitanud hagejat kui naaberkinnisasjade omanikku alustatavatest ehitustöödest ega taganud naaberkinnisasja omaniku vara ohutust. Tööde tegemisel jättis kostja II arvestamata, et ehitustööde kohas asus naaberkinnisasjale kuuluv piirdeaed, mis võis olla ehitusmehhanismide käivitamisel varisemisohtlik, ning ei rakendanud meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Lisaks pidi kostja II kontrollima ehitusprojekti kui kostja I juhise sobivust kostja I soovitud eesmärgi täitmiseks. Eelmärgitut arvestades pidi kostja II kui tööde vahetu tegija ja kahju tekitaja hüvitama hagejale tekitatud kahju
Asjaolu, et ehitustöid tehti kinnisasjal, mis oli vahetus läheduses hageja kinnisasjadele, ei anna alust väita, et kostja I või kostja II tegevus oli õigusvastane. Isegi kui kostjad jätsid hageja ehitustöödest teavitamata õigusvastaselt, ei olnud väidetav tegu põhjuslikus seoses väidetava kahjuga. Hagejale kuuluva varisemisohtliku piirdeaia kokkuvarisemine ei olnud tingitud ehitusprojekti koostamisest ega ehitustöödest teavitamata jätmisest. Ehituseksperdi arvamusest nähtuvalt oli aed tugevalt amortiseerunud juba enne ehitustööde algust ning selle konstruktsioon ebarahuldavas olukorras ja varinguohtlik. Seega oli piirdeaia kokkuvarisemise põhjustanud selle mitterahuldav seisund, mitte vahetus läheduses toimunud ehitustööd. Isegi kui kostja I pidi olema vastutav hagejale tekkinud kahju eest, ei tekkinud hagejale 27 698 euro 33 sendi suurust kahju. Hageja võimalik teoreetiline kahju varisenud kuue betoonpaneeli taastamistööde eest ei saanud kostja I hinnangul olla suurem kui 6155 eurot 18 senti. Hagejal oli kostja I arvates võimalik kahju tekkimist vältida ning kahjuhüvitist tuli oluliselt vähendada tulenevalt hageja enda käitumisest (
S §-des 6, 16 ja 19 sätestatud kohustusi, mistõttu oli hagejale kuuluv ehitis amortiseerunud ja muutunud varinguohtlikuks. Hageja ise ei võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid selleks, et tagada piirdeaia korrashoid ja ohutus ning vältida kahju tekkimist. Kostja I arvates ei olnud ta kahju tekkimises süüdi, ta ei käitunud hooletult, rääkimata raskest hooletusest või tahtlusest (
Kostja II arvates ei olnud tema tegevus õigusvastane ega süüline. Hageja ei tõendanud kostja II tegevuse õigusvastasust lepingu täitmisel ning hageja viited kostja II poolsele ehitusprojekti tingimuste ning õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisele olid paljasõnalised ja alusetud. Ehitustöid ei kavandatud ega tehtud hagejale kuuluval maal, töid ei tehtud piirirajatistega ega olnud plaanis piirdeaeda ka likvideerida. Seega polnud hageja isik, keda oleks projekti seletuskirja kohaselt pidanud ehitustöödest teavitama. Kostja II tegi ehitustööd lepingule lisatud projekti järgi. Projekti üheski osas ei sätestatud ehitajale eraldiseisvaid kohustusi või soovituslikke meetmeid ehitusobjektiga paralleelselt paikneva piirdeaia kohta. Kostja II tegi tänavavalgustuse kaablite paigaldamise ja valgustiposti jalandite paigaldustööd tavapärase hoolsusega, taotledes sh enne tööde alustamist selleks vajaliku kaeveloa. Ehitustehniliselt halvas seisukorras ja varisemisohtliku ehitise omanikuna eiras hageja ehitusseadustikust tulenevaid ehitise omaniku kohustusi, mistõttu oli põhjendatud kahjunõude vähendamine
Kostja II arvates sai piirdeaia varisenud osa taastamine maksta kokku 5110 eurot (lisandub käibemaks) ning kostjalt II välja nõutav kahjuhüvitis ei saanud ühelgi juhul ületada tuhandet eurot. Lisaks oli hageja kostja II arvates valesti võtnud kahjuhüvitise arvutamisel aluseks käibemaksuga summa. Hagejal ei olnud kostja II arvates alust nõuda viivise tasumist kahju aluseks oleva sündmuse toimumisest arvates. Hageja kandis kahju alles hetkel, mil ta ehitustööde eest tasus. Hagiavalduse esitamise hetkeks ei olnud hageja selliseid kulutusi teinud ning kostja II paigaldatud ajutise piirdeaiaga oli aia funktsioon täielikult tagatud. 3. Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamise aluseks olla
, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Maakohus leidis, et hagejal ei olnud tekkinud kahju, mille hüvitamist ta sai nõuda. Piirdeaia osalisest varingust möödunud aja jooksul ei soetanud hageja kahjustatud piirdeaiaga samaväärset asja ega kandnud kulutusi seda parandades või tugevdades. Varisenud piirdeaia asemele paigaldas kostja II ajutise piirdeaia. Piirdeaia 3
§-s 132 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Kuna kahju olemasolu ei ole tõendatud, ei pidanud maakohus vajalikuks tuvastada ka kostjate vastutuse muude elementide esinemist. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel TsMS § 232 lg-s 1, § 436 lg-tes 1 ja 2, § 438 lg-s 1 ning § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus analüüsis oma otsuses vaid asjas esitatud asjatundja arvamust ning tegi seda valikuliselt ja puudulikult. Ajutise tara paigaldamisega ei olnud hageja arvates tema omandit mingil moel parandatud selliselt, et oleks olnud võimalik lugeda talle kahju hüvitatuks. Maakohtu menetluses ei arutatud paigaldatud ajutise rajatise sobivuse ja normidele vastavuse üle. Hageja ega ka kostja I (kui kohalik omavalitsus) ei andnud nõusolekut tara paigaldamiseks. Hageja kinnisasjal asuv piirdeaed oli kostja II ehitustöö tegemise ajal kasutamiseks kõlblik ja täitis oma funktsiooni. Olukorras, kus menetluses ei esitatud tõendeid selle kohta, et kahjustatud piirdeaed oleks varisenud ka ilma kostja I korraldatud ja kostja II tehtud ehitustöödeta, tuli järeldada põhjusliku seose puudumist piirdeaia varisemise ja piirdeaia seisundi vahel. Kahju hüvitamine ja endise olukorra taastamine oli hageja arvates võimalik üksnes piirdeaia taastamisega või sellega kaasnevate asja parandamise mõistlike kulude hüvitamisega. Kohus jättis ekslikult kohaldamata
lg 3, mille kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimaliku väärtuse vähenemist. Kinnisasja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu (kokku varisenud piirdeaeda või selle osa) tegelikult taastada või mitte. See, et kahjustatud asja taastamise kulu võis ületada asja kahjustamise eelset väärtust, ei andnud iseenesest alust
Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt oli piirdeaia taastamise eeldatav hind 27 698 eurot 33 senti, mis oli hagejale tekitatud kahju suurus. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et hageja pidi olema piirdeaia taastamise kulud kandnud. Ainuüksi asjaolu, et kostja II paigaldas ajutise piirdeaia, ei välistanud hagejale kahju tekitamist. Kuna hagejal oli kahju tekkinud ja kostjad olid selles süüdi ning nende tegevuse ja kahju tekitamise vahel oli põhjuslik seos, siis pidid nad tekitatud kahju hüvitama solidaarselt. 5. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Kostja I arvates eiras hageja ehitusseadustikust tulenevaid ehitise omaniku kohustusi. Kostja I ei käitunud tee rajamisel õigusvastselt ning ta ei olnud süüdi piirdeaia varisemises. Tee ehitati projekti kohaselt ja seda tegi pädev isik. Tee ehituseks ehitusloa andmise korraldus oli kehtiv ning hageja ei olnud seda vaidlustanud. Isegi kui ehitusloa andmise haldusmenetluses rikuti hageja õigusi, sai hageja linnalt kahju nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 alusel. Kinnisasja omanikuna ei olnud kostja I oma kohustusi rikkunud. Piirdeaia varing ei olnud tingitud ehitusprojekti koostamisest ja ehitustöödest 4
ja § 1045 lg 1 p 5 nende koosmõjus.
järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt peab hageja sellise nõude puhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtu järeldus kahju puudumisest nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 436, § 442 lg 8). Maakohus hindas järelduse tegemisel asjas esitatud asjatundja arvamust kui tõendit ebaõigesti ning jättis poolte esitatud hinnapakkumised tõenditena põhjendamatult arvestamata. Samuti kohaldas maakohus valesti materiaalõigust, eelkõige
§-s 132 sätestatut. Ringkonnakohus märkis, et
rakendusalas arvestatakse kahju abstraktse kahjuna, st kahju hüvitamist saab nõuda sõltumata sellest, kas kahjustatud isik asja ka tegelikult parandab. Hüvitamist saab nõuda enne asja parandamist ning tegelike või hüpoteetiliste parandamiskulude järgi. Hagi ei saanud jätta rahuldamata üksnes põhjusel, et hageja ei olnud seni asunud varisenud piirdeaeda parandama ega teinud selleks kulutusi, või põhjusel, et olemasolev aed oli tugevalt amortiseerunud ja selle taastamine ei olnud ei tehniliselt ega majanduslikult mõttekas. Samuti ei olnud ajutise piirdeaia paigaldamine varisenud osa asemele käsitatav kahjustatud asja senise seisukorra taastamisena. Ringkonnakohtu hinnangul oli hageja kahju tekkimist tõendanud, kuid tõendid ei kinnitanud kahju tekkimist hageja väidetud suuruses. Ringkonnakohus hindas asjas esitatud hinnapakkumisi ja asjatundja arvamust ning leidis, et kahjustatud piirdeaia parandamise kulud olid käibemaksu arvestamata 10 645 eurot 83 senti. 5
Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest sai järeldada, et tal ei olnud võimalik piirdeaia parandamise kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata. Seetõttu ei saanud käibemaksu hüvitatava kahju hulka arvata. Ringkonnakohtu hinnangul esinesid ka kostjate delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse teised elemendid. Kostja II tegevus oli ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane. Teise isiku omandi kui
lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve kahjustamise korral kellegi teo või tegevusetuse tagajärjel tuleb
lg 1 kohaselt eeldada, et vastav tegu või tegevusetus on õigusvastane (tagajärje õigusvastasuse teooria). Kostja II tegevus (kaevetöö), mis oli hageja õigushüve kahjustamise vahetu põhjus, tuli ringkonnakohtu hinnangul lugeda
Kostja II tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos (
lg 4), samuti oli kogu kahju
Kostjad ei tõendanud, et piirdeaed oleks varisenud ka siis, kui kostja II ei oleks selle vahetus läheduses kaevetöid teinud. Kostja II oli kahju põhjustamises süüdi.
Kostja II oli oma kohustuste täitmata jätmisel vähemalt hooletu (
Kostja II ei tõendanud, et esinesid tema vastutust välistavad asjaolud (
Kostja II tegi kahju põhjustanud ehitus- ja kaevetöid oma majandustegevuse raames. Asjaolu, et kostja II tegi töid ehitusprojekti alusel, ei vabastanud teda vastutusest hageja ees. Kuna kostja II tegi kaevetöid kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu ning selle raames kostjalt I saadud juhiste (s.o ehitusprojekti) alusel, vastutas kostja I
lg 3 järgi tööde tegemisel hagejale tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest. Kostja I enda süü ei olnud tema vastutuse seisukohalt oluline (vt ka Riigikohtu
lg 1 alusel vastutavad kostjad kahju eest solidaarselt (
Hageja oli tõendanud kahju (piirdeaia parandamise kulusid) 10 645 eurot 83 senti. Arvestades
lg-st 3 tulenevat kahju hüvitamise kohustuse eesmärki, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul õiglane arvata sellest
lg 5 alusel maha kasu, mida hageja võis aia parandamisel saada sellega, et varisenud aiaosa oli tugevalt amortiseerunud ning aia taastamine endisel kujul ei olnud tehniliselt ega majanduslikult mõistlik. Asjaolud, et piirdeaed oli tugevalt amortiseerunud ja halvas ehitustehnilises seisukorras ning et hageja ehitise omanikuna võis olla rikkunud ehitusseadustikust tulenevaid kohustusi, ei andnud ringkonnakohtu arvates alust kahjuhüvitise vähendamiseks
Hageja viivisenõue oli ringkonnakohtu arvates põhjendatud osaliselt. Põhinõudelt 10 645 eurot 83 senti
mai 2018 kuni 18. aprill 2022 eest oli viivisekalkulaatori järgi 3343 eurot 67 senti. TsMS §-st 367 lähtudes rahuldas ringkonnakohus ka hageja taotluse mõista välja alates otsuse tegemisest sissenõutavaks muutuv viivis
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. 6
Ringkonnakohtu otsusest jäi kostja I arvates ebaselgeks, milline konkreetne kostja I tegu või toiming tehti õigusvastaselt. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja I tegu või toiming sõidutee ehitamisel oli õigusvastane. Deliktikoosseisu tõendamisel peab kannatanu tõendama kahju tekitaja tegevuse või tegevusetuse õigusvastutust. Sõiduteed ehitati üksnes kostja I kinnisasjal. Hageja kinnisasjad ei olnud üldse sõidutee ehitamise tsoonis. Kostja I tellis ehitusprojekti koostamise pädevalt isikult, projekt koostati nõuetekohaselt ja selle alusel väljastati ehitusluba sõidutee ehitamiseks. Kostja II oli ehitama pädev ja lugupeetud isik. Kostja I ei rikkunud ehitise omaniku kohustusi ja tagas ehitusprojekti koostamise, ehitustööde tegemise ja omanikujärelevalve ehitustööde üle. Eelnevast tulenevalt jääb ebaselgeks, milles ikkagi seisnes kostja I tegevuse või tegevusetuse seadusvastasus. Sõidutee ehitamise ettevalmistamisel (projekteerimistingimuste väljaandmisel, ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa väljaandmisel) tegutses kostja I kui kohalik omavalistus haldusorgani rollis. Juhul, kui kostja I rikkus hageja arvates ehitusseadustikuga ettenähtud nõudeid, siis tuli hageja kahjunõue kostja I vastu esitada riigivastutuse seadusega ettenähtud alustel ja RVastS § 17 lg-s 1 ettenähtud korras halduskohtule. Ehitusseadustikus puudub ehitise omaniku kohustus kooskõlastada ehitusprojekt ehitusplatsil paiknevate naaberkinnisasjade omanikega. EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt võib ehitusloa väljaandmiseks pädev organ (kohalik omavalitsus) ehitusloa väljaandmise menetluses (haldusmenetluses) küsida naaberkinnisasjade omanikelt ehitusloa eelnõu kohta arvamuse avaldamist, juhul kui haldusorgan leiab, et ehitusluba võib puudutada naaberkinnisasjade omanike õigusi või huve. Kostja I arvates ei olnud tuvastatud, milline konkreetne kostja I tegevus või tegevusetus põhjustas piirdeaia varingu. Sõidutee ehitamisel kasutatava tehnika valiku tegi ehitaja, lähtudes enda kogemusest. Kostja I ei andnud kostjale II käsku kasutada sõidutee ehitamisel rasket ehitustehnikat. Tellija ei saa dikteerida töövõtjale, kuidas töövõtja peab saavutama töövõtulepinguga seatud eesmärgi, eriti juhul, kui töövõtja tegutseb kutse- või majandustegevuses. Juhul, kui hageja piirdeaia varingu oli tõesti põhjustanud kostja II kasutatud raske ehitustehnika, valis tehnika tööde tegemiseks üksnes kostja II. Selle tõttu puudus igasugune põhjuslik seos kostja I tegevuse või tegevusetuse ja hageja piirdeaia varingu vahel. Ringkonnakohus rikkus ka menetlusõiguse norme, jättes täitmata TsMS § 442 lg-ga 8 kehtestatud põhjendamiskohustuse. Ringkonnakohus oli TsMS § 442 lg 8 järgi kohustatud enne kohtuotsuse rajamist asjas esitatud asjatundja arvamusele andma hinnangu, kas tegemist oli ikka asjatundja arvamusega TsMS § 232 lg 3 mõttes või oli tegemist tunnistaja kirjalike ütlustega. 9. Hageja vaidles kostja I kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 5 järgi tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles hagi kostja I vastu osaliselt rahuldati ja mõisteti talt solidaarselt välja 10 645 eurot 83 senti, sellelt summalt 18. aprilli 2022 seisuga arvutatud sissenõutavaks muutunud viivis 3343 eurot 67 senti ning alates 19. aprillist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis 10 645 eurolt 83 sendilt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 alusel saata tühistatud osas 7
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastutab kostja I tööde tegemise käigus kostja II tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kuna kostja II tegi kaevetöid kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu ja selle raames kostjalt I saadud juhiste (s.o ehitusprojekti) alusel. Kolleegiumi hinnangul jätsid kohtud nõuetekohaselt välja selgitamata ja kontrollimata
MS § 348 lg-st 1, § 351 lg-st 1 ja § 392 lg 1 p-dest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi selgitada välja asjas tähtsad asjaolud ning menetlusosaliste arvamuse nende asjaolude kohta. 13.
lg 3 kohaselt juhul, kui isik teeb teise isiku ülesandel toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks ülesande täitmise tõttu ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanud isiku vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanud isiku käitumise üle. Kolleegium on varem selgitanud, et süül põhineva deliktilise vastutuse korral võib tee remondi tellinud isik vastutada kas enda õigusvastase ja süülise teo eest või
järgi selle isiku õigusvastase ja süülise teo eest, keda ta kasutas kas oma majandus- või kutsetegevuses pidevalt või ühekordse lepingu alusel (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 14). Seega pidi ringkonnakohus
lg 3 kohaldamiseks kõigepealt tuvastama, et kostja II vastutab hagejale kahju tekitamise eest
jj alusel ning seejärel kontrollima kostja I kui tellija vastutuse täiendavate eelduste esinemist
lg 3 järgi, sh seda, et kostjal I kui tellijal oli tema ja kostja II kui töövõtja vahelises suhtes kontroll kostja II käitumise üle. Kohtud on eelmenetluse ülesandeid rikkudes jätnud nõuetekohaselt tuvastamata, kas kostjal I oli vastavalt tema ja kostja II vahelisele suhtele kontroll kostja II käitumise üle. Ringkonnakohtu osutatud asjaolu, et kostja II tegi kaevetöid kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu ning selle raames kostjalt I saadud juhiste (s.o ehitusprojekti) alusel, ei ole piisav tuvastamaks, et kostjal I oli vastavalt tema ja kostja II vahelisele suhtele kontroll kostja II käitumise üle
Kohtud on jätnud kontrollimata, kas ja milliseid juhiseid kostjale II üleantud ehitusprojekt kaevetööde kohta sisaldas ja kas kostja II neid juhiseid kaevetööde tegemisel ka järgis. Kolleegium selgitab, et kontrolli omamise kindlakstegemiseks
Töövõtulepingu kohaselt on töövõtja põhikohustus saavutada kokkulepitud tulemus. Töövõtusuhtes kannab kokkulepitud tulemuse saavutamise riski üldjuhul töövõtja. Töövõtuleping võib siiski sisaldada ka kokkuleppeid selle kohta, kuidas töövõtja tulemuse saavutamiseks vajalikke toiminguid tegema peab. Nii on ehituse töövõtulepingu puhul töövõtja kohustatud ehitustöid tegema vastavalt ehitusprojektile, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (EhS § 12 lg 1). Ehitusprojekt sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet ning peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust (EhS § 13 lg 1). Ehitusprojekti kohaselt peab olema muuhulgas võimalik ehitada ning kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust (EhS § 13 lg 2). Asjaolu, et tellija on tellinud ja andnud töövõtjale üle ehitustööde tegemiseks nõutava ehitusprojekti, ei tähenda siiski, et tellijal on kontroll töövõtja käitumise üle
Seda tingimust ei saa lugeda täidetuks ka juhul, kui tellija on kohustatud tagama ehitamise üle omanikujärelevalve (EhS § 19 lg 1 p 5 ja § 20) ning on selle kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Tellija kontroll töövõtja käitumise üle
lg 3 tähenduses eeldab, et tellija on andnud tegevuse kohta, millega tekitati kolmandale isikule õigusvastaselt kahju, konkreetsed juhised, eelkõige, millisel viisil tuli töid teha, ja töövõtja neid tellija juhiseid ka järgis. Olukorras, kus ringkonnakohus on lugenud hageja õigushüve kahjustamise vahetuks põhjuseks kostja II kaevetööd aiapostide vahetus läheduses, pidanuks hageja kostja I vastu nõude maksmapanekuks
lg 3 alusel muuhulgas tõendama, et kostja I andis kostjale II täpsed juhised kaevetööde tegemiseks, sh selle, kui täpsed juhised kaevetööde tegemiseks sisaldusid kostjale II üleantud ehitusprojektis, samuti selle, et kostja II neid juhiseid kaevetööde tegemisel järgis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada
lg 3 kohaselt tellija vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid ja anda võimalus esitada selle kohta uusi tõendeid. Kostja I vastutust
lg 3 alusel tuleb hinnata sõltumata asjaolust, et kostja II suhtes on hagi rahuldav kohtulahend jõustunud. 14. Hageja on oma hagis tuginenud kostja I võimaliku vastutuse alusena hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest ka kostja I seadusest tulenevate kohustuste rikkumisele (
ja § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja § 1050).
lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Seega on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655/24, p 14.1; Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13). Kui hageja tahab tõendada teo õigusvastasust
lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, peab ta tõendama kostjat kohustava sätte (kaitsenormi) olemasolu ning ka seda, et selle sätte vähemalt üks eesmärk oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655/24; p 14.1; Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 11). 9
lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes, sest eelnimetud sätete eesmärgiks ei ole kaitsta hagejat kahju eest, mille eest ta kostjalt I hüvitist nõuab. Tegemist on eelkõige ehitisele ning selle projekteerimisele ja ehitamisele kehtestatud avalik-õiguslike kohustustega. See ei välista hea ehitustava ning ehitise ohutuse arvestamist töö vastavuse hindamisel lepinguga kokkulepitud nõuetele. 15. Hageja viitas hagis, et kostja I kui naaberkinnistu omaniku kohustuste hulka kuulus kohustus tagada ohutus ka naaberkinnistute, sh hageja kinnistu varale ja seal viibivatele isikutele ning võtta tarvitusele kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed nimetatud kahju vältimiseks. Eelneva juures on kohtud jätnud käsitlemata, kas kostja I võiks vastutada ka enda hooletuse eest, st käibekohustuse rikkumise eest
Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab
lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest (vt Riigikohtu
lg-d 1 ja 2) ning kostja I tööde tellijana võib olla suurema ohu allika valitseja. Kolleegium on varem selgitanud, et tee remontimist saab käsitada suurema ohu allikana
märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 12). Selle sätte kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.