1-20-8332/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2023 Kohtuasja number 1-20-8332 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Aleksander Lõhmuse (isikukood 36211032713) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Aleksander Lõhmuse kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Alar Häidberg Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Aleksander Lõhmuse kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le määruskaebemenetluses Aleksander Lõhmusele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksander Lõhmuselt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
7. Tartu Maakohtu
8. jaanuari 2023 määrusega jäeti Aleksander Lõhmus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. A. Lõhmus kannab alates
9. oktoobrist 2020 temale Tartu Maakohtu
10. detsembri 2020 otsusega kohtuotsuste kogumis mõistetud 3 aasta ja 4 kuu pikkust liitvangistust. Kokku on A. Lõhmusel neli kehtivat kriminaalkaristust, mis on talle mõistetud süstemaatiliste varguste, lähisuhtes ja korduva kehalise väärkohtlemise, joobes juhtimise, eluruumi omavolilise sissetungimise ning röövimise eest. Vangistust kannab A. Lõhmus kaheteistkümnendat korda. A. Lõhmuse puhul pole täidetud juba vabastamise formaalsed eeldused: tal pole elukohta. Kuid isegi kui see kõrvale jätta, ei saaks A. Lõhmust ikkagi vabastada. A. Lõhmus on omaks võtnud kuritegeliku maailma käitumismallid. Tema kuritegude sooritamise soodusteguriks on eelkõige alkoholisõltuvus ja impulsiivagressiivne, vägivaldne käitumine. Õiguskuulekust pole taganud ei vangistused ega kriminaalhooldus. A. Lõhmus ei ole jätkuvalt motiveeritud oma käitumismalle muutma ega tunnista oma alkoholisõltuvust. Ta on keeldunud vanglas sõltuvust käsitlevas programmis osalemisest ning vihateemalises programmis on ta osalenud pigem selleks, et teistega suhelda. Ta õigustab enda kuritegusid. Teda on vanglareeglite eiramise eest korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kuigi on positiivne, et A. Lõhmusel on võimalus saada vabaduses sissetulekut töövõimetoetuse näol ning asuda tööle, ei ole see piisav. A. Lõhmuse lubadused on paljasõnalised ning tema vabastamist ei saa õigustada ka temal esinevate terviseprobleemidega.
11. Maakohtu määruse peale esitas A. Lõhmuse kaitsja vandeadvokaadi abi Marina Kelpman määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja A. Lõhmus ennetähtaegselt vabastada. Kohus ei võtnud arvesse A. Lõhmust positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Nii jättis kohus arvestamata, et A. Lõhmus elas enne vangistust Tartu linna sotsiaalkorteris ja saab taotleda endale seda ka vabanemise korral. A. Lõhmus saaks korteri soetada ka ühe kahetoalise korteri osa arvelt. Kohus tõi välja A. Lõhmuse võimaliku alkoholi tarvitamise. Samas jättis kohus arvestamata, et A. Lõhmuse tervislik seisundi tõttu oleks alkoholi tarbimine talle lausa eluohtlik. A. Lõhmusel on parandamatu haigus ja tal on raske toituda. Tema tervislik seisund võib järsult halveneda. A. Lõhmuse praegune tervislik seisund vähendab temast tulenevaid riske. A. Lõhmus on omandanud täiendavaid teadmisi ning on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Tema vabastamine kriminaalhoolduse alla tagab kontrolli ning edasise õiguskuuleka käitumise. Eeldatavaid riske maandaks ka alkoholi tarvitamise keeld ning keeld suhelda mõningate isikutega. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel on kohtul ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige A. Lõhmuse korduvad kuriteod, varasemate vangistuste ja kriminaalhoolduste ebatõhusus, paljud distsipliinirikkumised vanglas ning A. Lõhmuse suured probleemid alkoholiga annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud vabastamise materiaalsete eelduste kaalumisel viga, kui asus seisukohale, et A. Lõhmusest tuleneb suur uute kuritegude oht. Seetõttu leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ning A. Lõhmuse kaitsja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, mistõttu jääb see kaebus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
14. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kulus tal kokku 90 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lähtudes KrMS § 187 lg 2 esimese lause analoogiast tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Lõhmuselt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2