← Eesti

2-22-13882/17

Obsah (8)§ 164§ 158§ 146§ 65§ 162§ 168§ 165§ 29

2-22-13882 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-13882 Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Menetlustoiming O. S. (pankrotis) maksejõuetusav

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 28.09.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13882 kuulutati välja O. S. pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Tiia Kalaus. 12.01.2023esitas 2 O. S. (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palub kinnitada. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 13.01.2023.a määrusega. 06.03.2023 esitas pankrotihaldur kohtule 14.02.2023 aruande, mille kohaselt palus lõpetada O. S. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158lg 3 alusel.

Esitatud aruande kohaselt:

  1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Võlgnikule ei kuulu materiaalset vara. Võlgniku kontole on pankrotimenetluse perioodil laekunud töötasu Osaühingult XXX, igakuine tasu moodustab 600 eurot (neto). Lähtudes eeltoodust ja tuginedes TMS § 132 lg 1, ei ole pankrotimenetluses pankrotivarasse rahalisi vahendeid arestitud. Rahaliste vahendite jääk pangakontol: 0,00 eurot Pankrotivara seisuga 14.02.2023.a. puudub.
  2. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks toimingutasuna. Kuivõrd pankrot kuulutati välja ilma usaldusisikut määramata, siis tegi pankrotihaldur menetluse alustamisel ära ka usaldusisiku poolt tehtava töö ja toimingud. Eeltoodut arvestades ja tuginedes

§ 65

lg 113 taotleb haldur tasu määramist summas toiminna summas 725 eurot (lisandub käibemaks 145 eurot); kokku 870 eurot.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara puudub.
  4. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.
  5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 39 787,51 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja N.R.Energy Osaühing (rk 12364776) Tunnustatud nõue (EUR) 38 500 Jaotis % Võlausaldajate andmed / konto nr 96,764 XXXXXXXXXXXXXX 3 Swedbank AS (rk 10060701) 1 287,51 3,236 XXXXXXXXXXXXXX
  6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
  7. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud aruandele.
  8. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. O. S. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Suurima nõude aluseks on notariaalne võlatunnistus kohesele sundtäitmisele allumisega. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. Haldur on seisukohal, et edasine pankrotimenetlus ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist ning puudub vajadus pankrotimenetluses täiendavate kulude tekkimisele. Koos pankroti väljakuulutamisega algatas kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse.

  1. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - lõpetada O. S. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; - Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; - Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 725 eurot (lisandub käibemaks) ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks; - Anda võlgnikule menetlusabi summas 725 eurot (lisandub käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks; - Jätkata O. S. suhtes kohustustest vabastamise menetlust ja nimetada usaldusisikuks võlanõustaja E. M. (e-post : xxx). E. M. on haldurile kinnitanud valmisolekut usaldusisiku kohustuste täitmise kohta, kuid pole esitanud kirjalikku nõusolekut. E. M. esitas nõusoleku 16.03.
  2. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 4 Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et O. S. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. O. S. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud N.R.Energy OÜ nõue summas 38 500 eurot ja Swedbank AS nõue summas 1 287,51 eurot.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 28.09.2022.a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 28.09.2022, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks E. M., kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks E. M. 5 Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  1. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  2. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 28.09.
  3. Halduri tasu kinnitamine

§ 65lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Haldur taotleb tasu määramist

§ 65

lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 6 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2022 tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot; alates 01.01.2023 moodustab tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammäär 725 eurot.

§ 65

lg 11 ja 113 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku 20.10.2022 protokollist nähtub, et haldur on esitanud taotluse halduritasu määramiseks

§ 65lg 11 ja lg 113 alusel toimingutasuna.

Haldur palub määrata halduritasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks summas 145 eurot, kokku 870 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks summas 870 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65

lg 11 ja 113 , tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab O. S.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 870 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele OÜ Civilex kontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ 7 Helgi Vinni Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.