1-21-8090/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8090 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne Einar Ivastele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Talinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon Süüdimõistetu Einar Ivaste isikukood: 36509182740; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Einar Ivastele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
3. Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Einar Ivastele Tartu Maakohtu 20.01.
4. a otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 20.09.
5. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 20.01.
7. a otsusega tunnistati Einar Ivaste süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui E. Ivaste ei pane 1 aasta ja 2 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui E. Ivaste täidab talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust registreerida end kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenus. Kohtuotsus jõustus 05.02.
8. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 20.01.2022 ja lõpeb 20.03.
9. 1
10. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 01.03.2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata E. Ivastele mõistetud vangistus täitmisele, sest E. Ivaste ilmus 22.02.2023 sotsiaalprogrammi tundi alkoholi tarvitanuna. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
11. E. Ivaste kriminaalhooldus algas 05.02.2022 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 15.02.
12. E. Ivaste käis 03.03.2022 esmase hindamise teenusel programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames ning ta otsustas edaspidi tegeleda alkoholi liigtarbimise probleemiga iseseisvalt. E. Ivaste allkirjastas 19.07.2022 Liiklusohutusprogrammis osalemise kokkuleppe ja ta osales esimeses sissejuhatavas tunnis korrektselt, kuid sellele järgnenud rühmatundi, mis toimus 08.09.2022, ilmus ta alkoholi tarvitamise tunnustega, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Ühtlasi katkestas kriminaalhooldusametnik E. Ivaste osalemise Liiklusohutusprogrammis ja lisas tema uuesti Liiklusohutusprogrammi nimekirja. Vaatamata eelnevale ilmus E. Ivaste 22.09.2022 registreerimisele alkoholi tarvitanuna, mille eest esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, kuid kohus jättis erakorralise ettekande rahuldamata, sest kohtu arvates polnud E. Ivastel kohustust ilmuda registreerimisele kainena. 21.02.2023 allkirjastas E. Ivaste uue programmis osalemise kokkuleppe ja toimus sissejuhatav tund, mille lõpus tuletas kriminaalhooldusametnik E. Ivastele meelde, et ta ei tohi programmi tundi tulla joobes, ja kordas üle rühmatundide toimumise ajad. Järgmisel päeval 22.02.2023 ilmus E. Ivaste sotsiaalprogrammi tundi taas alkoholi tarvitanuna ja kriminaalhooldusametnik katkestas taas E. Ivaste osalemise sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis E. Ivaste, et ta jõi 22.02.2023 hommikul ühe klaasi džinni. 2.
13. Kriminaalhooldusametnik leiab, et alkoholijoobes inimesega ei saa sisulisi teemasid käsitleda isegi juhul, kui ta leiab, et käitub adekvaatselt. Samuti häirib joobes isiku käitumine ja joobega kaasnev ebameeldiv lõhn nii kriminaalhooldusametnikke, programmi läbiviijat kui ka teisi programmis osalevaid hooldusaluseid, mistõttu tuleb katkestada isiku osalemine programmis. Praegu on E. Ivaste katseaja lõpuni vähem kui kuu, kuid talle määratud kohustus osaleda sotsiaalprogrammis on temast tulenevatel põhjustel läbimata ja kuriteo – joobes juhtimise – põhjusrisk jätkuvalt maandamata. E. Ivaste pole ametliku tööga hõivatud. Samas saab ta puuduva töövõime toetust, on tasunud talle kohtuotsusega määratud menetluskulud ja suhtleb kriminaalhooldusametnikuga viisakalt. E. Ivaste pole katseajal toime pannud uusi süütegusid. 2.
14. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb E. Ivastele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. E Ivaste alkoholitarvitamise tõttu katkestati talle lisakohustuseks määratud sotsiaalprogrammi läbimine kahel korral. Lisaks oli ühel korral häiritud registreerimiskohustuse täitmine. Arvestades asjaolusid, et E. Ivaste määrati karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja ta jätkab alkoholi liigtarvitamist, on uue kuriteo toimepanemise risk suur. E. Ivaste korduvad rikkumised näitavad, et tema suhtumine käitumiskontrolli nõuete täitmisesse on olnud ükskõikne.
15. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata E. Ivastele mõistetud vangistuse täitmisele. Samas mainis kriminaalhooldusametnik, et E. Ivastel on võimalik läbida sotsiaalprogramm, kui pikendada katseaega. E. Ivaste pole senini läbinud sotsiaalprogrammi, sest ta arvati kahel korral programmist välja enda süü tõttu. Programmi pikkus on kümme tundi. Kõigepealt on üks kohtumine individuaalkorras, siis on kuus tundi rühmatööd, kus tuleb liiklusspetsialist rääkima 2 inimestega, ja seejärel on kahel korral inimestega individuaalkorras töö. Kuna tegemist on grupiprogrammiga, ootavad kriminaalhooldusametnikud kuni teatav grupi koosseis kokku tuleb, et saaks grupi teha. Katseaega tuleks pikendada vähemalt pooleks aastaks, sest järgmine rühmade kokkusaamine toimub umbes poole aasta jooksul. Katseaja pikendamisel tuleb tuleks E. Ivastele määrata alkoholi tarvitamise keeld, sest alkoholi tarvitamise tõttu on E. Ivastel sotsiaalprogramm läbimata ja alkoholi tarvitamise keeld motiveerib E. Ivastet. Pärast erakorralise ettekande esitamist käis E. Ivaste 09.03.2023 registreerimisel. E. Ivaste on täitnud registreerimiskohustust ja tasunud menetluskulud.
16. E. Ivaste kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märgitu on õige. Ta jõi 22.02.2023 enne liiklusprogrammi tundi minekut džinni. Miks ta seda tegi, ei oska ta öelda. Tal on sotsiaalprogramm läbimata. E. Ivaste saab aru sellest, et programmi ei tohi minna alkoholijoobes. E. Ivaste saab aru ka sellest, et ta häirib teisi, kui ta ilmub programmi alkoholijoobes, sest siis on tunda alkoholilõhna. E. Ivastel on alkoholi tarvitamine kontrolli all ja ta tarvitab alkoholi vähe. Vahepeal tulevad sõbrad ja sõjaväekaaslased külla ja siis tarvitab E. Ivaste alkoholi. Prokuratuuris kokkuleppe sõlmimisel selgitati E. Ivastele, et kohustused on täitmiseks. Kriminaalhooldus peaks
17. märtsil 2023 lõppema. Tal oli katseajal kolmel korral probleeme, kuid muidu oli katseaeg edukas. Ta lõpetas menetluskulude tasumise eelmisel kuul. E. Ivaste tervislik seisund ei võimalda tal kanda vangistust. Kohtu seisukoht
18. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.
19. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
20. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja E. Ivaste selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Küll aga ei ole põhjendatud kõnealuse rikkumise tulemusena karistuse täitmisele pööramine. Erakorralisest ettekandest nähtub, et E. Ivaste ilmus 22.02.2023 sotsiaalprogrammi tundi alkoholi tarvitanuna. Erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 22.02.2023 kell 09:54 Põlva esinduses indikaatorvahendiga E. Ivaste joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ning E. Ivaste ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,542 milligrammi alkoholi. Samuti tuli E. Ivaste suust alkoholilõhna ja tal olid kerged tasakaalu- ja koordinatsioonihäired. E. Ivaste selgitas kohapeal, et ta jõi hommikul ühe klaasi džinni. Kohtuistungil tunnistas E. Ivaste, et ta jõi 22.02.2023 enne liiklusprogrammi tundi minekut džinni ja ilmus liiklusprogrammi tundi alkoholi tarvitanuna. E. Ivaste ei osanud selgitada, miks ta jõi enne liiklusprogrammi tundi minekut džinni ja ilmus liiklusprogrammi tundi alkoholi tarvitanuna. 3
21. E. Ivastele KarS § 75 lg 2 p-s 8 alusel katseajaks määratud kohustus osaleda sotsiaalprogrammis tähendab seda, et E. Ivaste peab viibima terve sotsiaalprogrammi tunni ajal kuulama tähelepanelikult kõnelejat (kriminaalhooldusametnikku, liiklusspetsialisti ja teist kriminaalhooldusalust), mõtlema räägitu peale, rääkima oma kogemustest ja avaldama oma arvamust käsitletud teemade kohta. Erinevalt registreerimiskohustusest ei piirdu kohustus osaleda sotsiaalprogrammis kohustusega ilmuda sotsiaalprogrammi tundi, vaid eeldab aktiivset osalemist sotsiaalprogrammi tunnis. Kuna sotsiaalprogrammi tunnis osalevad ka teised kriminaalhooldusalused, peab kriminaalhooldusalune käituma sotsiaalprogrammi tunnis selliselt, et teised kriminaalhooldusalused saaksid tunnis kaasa mõelda ja avaldada oma arvamust. Et kriminaalhooldusalune saaks aktiivselt tunnis osaleda ning ei häiriks teisi kriminaalhooldusaluseid, peab ta ilmuma sotsiaalprogrammi tundi seisundis, kus ta on võimeline tähelepanelikult kuulama, mõtlema kaasa ja avaldama oma arvamust. Alkohol pärsib võimet kuulata, võimet mõelda räägitu üle ja võimet avaldada oma mõtteid. Lisaks kaasneb alkoholijoobega alkoholilõhn ja muutunud käitumine, mis samuti häirib teisi programmis osalejaid. Arvestades asjaolu, et kriminaalhooldusalune peab suutma tunnis käituda nii, et ta ei häiri teisi programmis osalejaid, ei piisa sellest, et kriminaalhooldusaluse reaktsioon on normaalne ja kõne selge, tal on selge aja-, isiku- ja kohataju, ta saab aru räägitust ja suudab avaldada oma arvamust. Täiendavalt peab kriminaalhooldusalusel puuduma alkoholilõhn, ta peab suutma keskendunult kuulata, istuda rahulikult ühe koha peal. Seega rikub kriminaalhooldusalune sotsiaalprogrammi tundi ilmumisega alkoholijoobes üldjuhul kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
22. Ka praegusel juhul polnud E. Ivaste alkoholi tarvitanuna võimeline osalema sotsiaalprogrammis. Kuigi alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli järgi oli E. Ivaste reaktsioon normaalne, kõne ning aja- isiku- ja kohataju selge, ta mäletas viimase 24 tunni sündmusi ja tema käitumine oli normaalne, tuli samas tema suust alkoholilõhna ja tal olid kerged tasakaalu- ja koordinatsioonihäired. Seega häiris E. Ivaste joobes olles muuhulgas ka teisi programmis osalejaid. Lisaks takistab joobes olek saavutamast programmi eesmärkikäitumisharjumuse muutumist. Kuna E. Ivaste ilmus 22.02.2023 sotsiaalprogrammi tundi alkoholi tarvitanuna, rikkus ta KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Arvestades asjaolu, et E. Ivaste teadis, et ta ei tohi sotsiaalprogrammi tundi ilmuda alkoholi tarvitanuna, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
23. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on E. Ivaste kriminaalhooldus kestnud ligi 1 aasta ja 1,5 kuud. Kõigepealt ilmus E. Ivaste 08.09.2022 (s.o veidi enam kui 7 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) sotsiaalprogrammi tundi alkoholi tarvitanuna, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle 22.09.2022 kirjaliku hoiatuse. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et E. Ivaste ilmus ka 22.02.2023 (s.o 5 kuud pärast kirjalikku hoiatust) sotsiaalprogrammi tundi taas alkoholi tarvitanuna.
24. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et E. Ivaste on ligi 1 aasta ja 1,5 kuud kestnud katseajal rikkunud 2 korda kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kusjuures ta on jätkanud senist käitumist vaatamata kirjalikule hoiatusele. Samas on E. Ivaste täitnud teisi talle katseajaks pandud kohustusi. Registreerimislehest nähtub, et E. Ivaste on pidanud registreerimiskohustust täitma 15 korral ja kõikidel kordadel on ta ilmunud varem kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seega on E. Ivaste täitnud korrektselt registreerimiskohustust. Tartu Ülikooli Kliinikumi 03.03.2022 tõendist nähtub, et E. Ivaste käis vaimse tervise õe vastuvõtul. Seega on E. Ivaste täitnud talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustuse registreerida end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire 4 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenus. Lisaks ütles E. Ivaste kohtuistungil, et ta on tasunud temalt välja mõistetud menetluskulud. Seega on E. Ivaste enamikel kordadel täitnud talle katseajaks pandud kohustusi. Seega saab järeldada, et nimetatud kahe rikkumise näol on tegemist juhuslikku laadi rikkumistega. Seega pole karistuse täitmisele pööramine otstarbekas.
25. Arvestades asjaolu, et E. Ivaste katseaeg lõpeb täna
26. märtsil 2023, pole E. Ivastel võimalik läbida katseajal Liiklusohutusprogrammi. Kuna E. Ivastet karistati mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, tuleb E. Ivastel läbida uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks Liiklusohutusprogramm. Et E. Ivastel oleks võimalik läbida Liiklusohutusprogramm, tuleb pikendada katseaega. Lisaks saadab katseaja pikendamine E. Ivastele signaali, et kohustuste rikkumise korral kaasnevad tagajärjed. ja ta peab Kriminaalhooldusametniku selgitustest kohtuistungil nähtub, et Liiklusohutusprogramm on osaliselt grupiprogramm ja enne programmiga alustamist oodatakse, kuni teatav grupi koosseis kokku tuleb. Kuna Liiklusohutusprogramm alles lõppes, viiakse Liiklusohutusprogramm uuesti läbi umbes poole aasta jooksul. Arvestades asjaolu, et E. Ivastel on võimalik läbida Liiklusohutusprogramm poole aasta jooksul, peab kohus otstarbekaks pikendada E. Ivastele Tartu Maakohtu 20.01.
27. a otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni
28. septembrini.
30. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtuistungil ettepaneku määrata E. Ivastele täiendav kohustus- alkoholi tarvitamise keeld. Kohus leiab, et sellise keelu määramine E. Ivastele pole otstarbekas, sest alkoholi tarvitamine pole suures osas siiski takistanud kriminaalhoolduse läbiviimist ning E.Ivaste pole katseajal toime pannud uusi süütegusid. Oluline on, et E. Ivaste läbib Liiklusohutusprogrammi, kust ta saab vajalikke teadmisi ja oskusi, mis aitavad tal edaspidi hoiduda mootorsõiduki juhtimisest joobeseisundis. On vähe tõenäoline, et kriminaalhooldus suudab panna E. Ivaste täielikult alkoholist loobuma, küll aga võib see muuta inimese alkoholi tarbimise harjumust positiivses suunas ning sellega kaasnevalt viia miinimumini uute süütegude toimepanemise tõenäosuse. Seega jätab kohus rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotluse määrata E. Ivastele katseaja pikendamise korral täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest.
31. Tartu Maakohtu 20.01.
32. a otsusega määratud katseaeg lõpeb käesoleva määruse tegemise päeval, s.o
33. märtsil
34. Katseaja pikendamise määrus pööratakse täitmisele jõustumisel ja kõige varem jõustub katseaja pikendamise määrus pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kuna määruskaebuse saab esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi määrusest teada saama, jõustub määrus kõige varem 16 päeva pärast selle tegemist. Seega jõustub katseaja pikendamise määrus pärast E. Ivastele määratud katseaja lõppemist. Kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda katseaja pikendamise määrust koheselt täitmisele pöörata.
35. Katseaja pikendamise korral peaks pikendatud katseaeg hakkama kulgema pärast esialgse katseaja lõppemist. Seetõttu tuleb arvestada pikendatud katseaja algust esialgse katseaja lõppemisest. Kuna kohus pikendab katseaega 6 kuu võrra, jääb kriminaalhooldusametnikule pärast katseaja pikendamise määruse eeldatavat jõustumist määruskaebuse esitamise tähtaja lõppemisel E. Ivaste suhtes käitumiskontrolli teostamiseks aega umbes 5,5 kuud.
36. Viimaks märgib kohus, et E. Ivastel on võimalik järgneva 6 kuu jooksul näidata, et ta tegi praegusest rikkumisest vajalikud järeldused ja suudab ilmuda sotsiaalprogrammi tundidesse kainena ja see läbida. Juhul, kui E. Ivaste rikub allesjäänud katseaja jooksul katseaja nõudeid, 5 võib kohus mõistetud karistuse täitmisele pöörata ja saata E. Ivaste 6 kuuks vanglasse karistust kandma. (allkirjastatud digitaalselt) 6