Obsah (9)

§ 218§ 175§ 445§ 663§ 657§ 659§ 447§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-2323 Kohtuasi X hagi AS

) § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused menetluskulud, mille tulemusena mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 990.22 eurot. Samuti märkis kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja kostjale tasuma viivist (VÕS § 113 lg 1). 8. Maakohtumenetluses tehtud toimingutel kuni 15.04.2019 esindas kostjat M. Männiko kostja töötajana

§ 218

lg 2 tähenduses.

§ 175

lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu hüvitamisele 16.04.2020 menetluskulude nimekirjast perioodil 03.04.2019-15.04.2019 tehtud toimingud 8 t 5 min ulatuses (970 eurot). Muude 16.04.2021 nimekirjas tehtud toimingute puhul ei ole põhjust kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Seega oli maakohtumenetluses kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 t 35 min.

1. Ringkonnakohtus osutatud õigusteenuse ajakulu on üle paisutatud. Kohus vähendas esindaja kulusid poole võrra (v.a kohtuistungil osalemise kulu), kuivõrd apellatsioonimenetluses esitatud argumendid on sisuliselt sarnased eelnevas menetluses esitatud argumentidega ning kostjat esindas sama esindaja. Seega vähendas maakohus 16.06.2021 otsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega ning peab põhjendatud ajakuluks 3 t 5 min. Maakohtu otsus on 11 lk pikk. Seega ei ole tegemist väga mahuka otsusega, mis vajaks sedavõrd ajamahukat analüüsi.
2. Samuti vähendab kohus 17.06.2021 ja 25.06.2021 apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele kulunud ajakulu ning pidas põhjendatud kuluks vastavalt 3 t 15 min ja 2 t. Kohtu hinnangul on üle paisutatud apellatsioonkaebusega tutvumise ajakulu 2 t 20 min. 3 2-19-2323 Apellatsioonkaebusega tutvumine ei nõudnud kohtu hinnangul erilist analüüsi ega saanud mahu tõttu võtta kaua aega, mistõttu peab kohus põhjendatud tööajaks 1 t 10 min.
3. 20.07.2021 ja 21.07.2021 apellatsioonkaebusele vastuse koostamise töömahtu tuleb samuti vähendada. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu vastavalt 1 t 55 min ja 1 t 45 min. Esindajale olid kõik asjaolud juba maakohtu menetlusest teada ning seetõttu ei ole põhjendatud kaebusele vastuse koostamise aeg 7 t 20 min. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 10 min ulatuses.
4. Seega on põhjendatud ja vajalikud kulud ringkonnakohtus kokku 13 t 20 min, millele lisandub istungi ajakulu 1 t 2 min. Seega kokku 14 t 22 min.
5. Tuginedes eeltoodule luges maakohus kostja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel maa- ja ringkonnakohtumenetluses 25 t 17 min (maakohtus 10 t 35 min, ringkonnakohtus 14 t 22 min). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 120 eurot ja 140 eurot (käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 3188 eurot (24 t 47 min x 120 + 1 t 37 min x 140).
6. Maakohus määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3713 eurot (3188 + 525). Kostjale hüvitatav osa on 79% ehk 2933.27 eurot. Tulenevalt

§ 445

lg 1 teisest lausest tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kuna maakohus määras, et hagejale hüvitatav osa kuludest on 21% ehk 1943.05 eurot, siis tasaarvestamise tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 990.22 eurot (2933.27 – 1943.05). Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
2. Kostja ei nõustu, et temaa menetluskulud 03.04.2019-15.04.2019 ei kuulu hüvitamisele põhjusel, et esindajaks oli kostja töötaja.
3. AS Ekspress Meedia (praeguse nimega Delfi Meedia AS) ainuaktsionäriks on AS Ekspress Grupp. Kostja esindaja töötas AS Ekspress Grupp õigusosakonna juhatajana. Käesolevas vaidluses esindas ta AS-i Ekspress Meedia, mitte AS-i Ekspress Grupp nagu maakohus on ebaõigesti väitnud. Seega ei olnud esindaja kostja töötaja. AS Ekspress Grupp müüs oma tütarja sidusettevõtetele õigusabi ning esitas selle eest arveid. Seega ei olnud maakohtul alust keelduda lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisest seetõttu, et lepinguline esindaja oli kostja emaettevõtja töötaja.
4. Maakohtu hinnangul on apellatsioonimenetluses kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 13 t 20 min, millele lisandub istungi ajakulu 1 t 2 min, kokku 14 t 22 min. Maakohus vähendas kostja ringkonnakohtu ajakulu poole võrra (v.a istungil osalemise aega). Kostja esindajal kulus otsuse analüüsiks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 16 t 40 min. Kostja hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
5. Kohtumääruse kohaselt peab maakohus 6 lehekülje pikkuse apellatsioonkaebusega tutvumiseks piisavaks ajaks 1 t 10 min. Arvestades, et kostja esindaja mitte lihtsalt ei lugenud, vaid ka analüüsis ja hindas kliendi jaoks perspektiivi, on selline meelevaldne vähendamine põhjendamatu.
6. Ebaselge on maakohtu järeldus, et 11 lehekülje pikkuse kohtuotsuse analüüsiks kulunud aeg on üle paisutatud, kuna otsus ei olnud mahukas. Maakohus leiab, et otsusega tutvumiseks, kaebusega tutvumiseks, sellele vastamiseks ja omapoolse kaebuse koostamiseks ning 4 2-19-2323 kohtuistungiks on kohane ajakulu kokku 14 t 20 min. Selline arvestuskäik on meelevaldne ega ole määruses adekvaatselt põhjendatud. Menetlusdokumentide koostamine ei tähenda apellatsioonimenetluses maakohtus esitatud dokumentide mehaanilist ümber kirjutamist. Menetlusosaline peab lähtuma apellatsioonkaebuse esitamisel mitte oma maakohtus esitatud menetlusdokumendist, vaid vaidlustatavast otsusest. Samuti tuleb kaebusele vastates lähtuda mitte esialgsest vastaspoole menetlusdokumendist, vaid kaebusest. Maakohtu määruses kajastatud seisukoht alaväärtustab esindajate tööd ning annab sellele ebaõiglase hinnangu.
7. Kohtumääruse punktis 18 toodud arvutuskäik ei ole jälgitav ja on vastuolus kohtu eelnevate põhjendustega. Kohus liitis kokku maakohtumenetluses toimingutele kulunud 10 t 35 min ja ringkonnakohtumenetluses toimingutele kulunud 14 t 22 min (millest istungil osalemine 1 t 2 minutit) ning sai summaks 25 t 17 min. Tegelikult peaks olema 24 t 57 min. Samas punktis 18 maakohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud ajakulu on hoopis 26 t 24 min.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 4692.34 eurot ja tasaarvestamise tulemusena mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise väiksemas summas kui 2749.29 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja menetluskulude hüvitise 1759.07 eurot. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 24.

§ 659

ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on kostja vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis tema taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Hageja maakohtu määrust ei vaidlusta. Seega on maakohtu 19.10.2022 määrus jõustunud osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2933.27 eurot, kostjalt hageja kasuks hüvitise 1943.05 eurot ja tasaarvestamise tulemusena hagejalt kostja kasuks 990.22 eurot. 25. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub kostjaga, et maakohtu määruse põhjendavas osas (punktis 18) esinevad vead arvutuskäigus, mis on vastuolus kohtu eelnevate põhjendustega ning millest tulenevalt on maakohus eksinud kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määramisel. 26.

§ 447

lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused. Küll aga võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-86-10, punkt 16; 3-2-1-97-08, punkt 18). Lähtudes eeltoodust tuleb ringkonnakohtul vaidlustatud määrus tühistada osas, milles maakohtu resolutsioon põhines põhjendavas osas tehtud ekslikul arvutusel (

§ 657lg 2, § 659).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab käesoleva määruse lõpuosas kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse, kuid esmalt käsitleb kohus kostja teisi määruskaebuse väiteid. 27. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab kostja, et maakohtul ei olnud alust keelduda lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisest ja väljamõistmisest kuni 15.04.2019 tehtud 5 2-19-2323 toimingute eest põhjusel, et kostja esindaja oli kostja töötaja. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja leiab, et selles osas rikkus maakohus diskretsioonipiire. Kohus peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-16, punkt 56). 28. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja. Riigikohtu seisukoha järgi

§ 175

lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Kontserni kuuluvad emaja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Sh ei ole kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale ning see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-173-15, punkt 11). Kostja selgituste kohaselt töötas esindaja AS Ekspress Grupp õigusosakonna juhatajana. AS Ekspress Meedia (praegune nimi AS Delfi Meedia) ainuaktsionäriks on AS Ekspress Grupp. Seega ei olnud kostja esindajaks tema töötaja. AS Ekspress Grupp müüs oma tütar- ja sidusettevõtetele õigusabi ning esitas selle eest arveid. Arvestades eeltoodut ei saanud maakohus jätta kostjale esindaja kulusid hüvitamata pelgalt seetõttu, et õigusabiteenust osutas emaettevõtte õigusosakonna juhataja.

1. Maakohus ei hinnanud perioodil 29.03.2019-15.04.2019 tehtud menetlustoiminguid ega nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Nimetatud puudused saab ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada, hinnates ise kostja menetluskulude nimekirjas nimetatud perioodil tehtud toimingute ning näidatud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust.
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja esindaja hagivastuse koostamisega seotud ajakulu on osaliselt üle paisutatud. 15.04.2019 nimekirja kohaselt kulus esindajal hagivastuse koostamisega seotud toiminguteks 15 t 31 min. 16.04.2021 nimekirja kohaselt kulus esindajal hagivastuse koostamisega seotud toimingute tegemiseks 8 t 5 min. Kokku kulus kostja esindajal hagivastuse koostamisega seotud toimingute tegemiseks seega 23 t 36 minu. Ringkonnakohus leiab, et hagivastuse koostamisega seotud toimingute ajakulu tuleb vähendada 3 t 36 min võrra. Arvestades nii asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisuga on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu hagivastuse koostamisega seotud toimingutele 20 t. Kokku on seega kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusteenuse osutamisel maakohtus 30 t 35 min (10 t 35 min + 20 t).
3. Kostja etteheited, et maakohus on alusetult vähendanud lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses poole võrra, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumentide koostamiseks rohkem aega. Apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust ka kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega 6 2-19-2323 kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning ka seda, miks tuli ajakulu vähendada. Kohtu põhjendused olid piisavad ja selgelt jälgitavad.

1. Tuginedes eeltoodule on maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu 13 t 20 min, millele lisandub istungi ajakulu 1 t 2 min (kokku 14 t 22 min) ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisuga, mistõttu ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
2. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtul alust ümber hinnata kostja lepingulise esindaja maakohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu määra. Tunnitasu suurust 120-140 eurot (käibemaksuta) saab praeguse tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades pidada mõistlikuks, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
3. Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja maakohtumenetluses tehtud toimingute ajakulu tuleb suurendada 20 t võrra ning põhjendatud ja vajalik ajakulu on 30 t 35 minutit (10 t 35 min + 20 t). Maakohtumenetluses oli esindaja tunnitasu määr 120 eurot, mis 30 t 35 min juures vastab 3670 eurole. Kostja esindaja ringkonnakohtumenetluses tehtud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 14 t 22 min (koos istungiga). Esindaja on 14.12.2021 palunud istungikulu välja mõista tunnitasuga 140 eurot, seega 144.67 eurot. Teistele kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingutele 13 t 20 min ulatuses kohaldub tunnitasu määr 120 eurot, mis teeb toimingute kuluks 1600 eurot. Arvestades ka maakohtu poolt vajalikuks kuluks peetud riigilõivu (525 eurot), loeb ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks maa- ja ringkonnakohtumenetluses 5939.67 eurot (3670 + 144.67 + 1600 + 525).
4. Jõustunud ringkonnakohtu otsusega on menetluskulud jaotatud selliselt, et mõlema astme kuludest jäi 79% hageja ja 21% kostja kanda. Tuginedes eeltoodule määrab ringkonnakohus kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5939.67 eurot, millest hüvitatav on 4692.34 eurot. Kuivõrd maakohus on leidnud, et hagejale hüvitatav osa menetluskuludest on 1943.05 eurot, siis

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse hagejalt kostja kasuks välja 2749.29 eurot (4692.34 – 1943.05), seega 1759.07 eurot enam kui mõistis maakohus. 36. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 37. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7