Obsah (10)

§ 657§ 659§ 654§ 662§ 442§ 463§ 445§ 4771§ 696§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13844 Kohtuasi C avaldus lapse

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus andis 15.02.2023 kirjaga vanematele võimaluse selgitada, kuidas laps ja tema vanemad on pärast maakohtu määratud suhtluskorda tegelikult suhelnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 ja

§ 659

alusel tuleb vaidlustatud määrus tühistada osas, milles maakohus määras, et paaris nädalatel viibib laps koos isaga alates esmaspäeval kell 16.00 kuni teisipäeva hommikuni ning määras tingimuse, et kui laps on selleks valmis, siis alates 01.12.2022 toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reede õhtul kella 16.00st kuni esmaspäeva hommikuni, samuti osas, milles maakohus määras kumma vanemaga viibib laps jõulude ja aastavahetuse ajal. Ringkonnakohus saab teha eeltoodud osas uue määruse, millega muudab vastavas osas suhtluskorra tingimusi. Muus osas ei anna ema määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 58. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotluse (

§ 659koosmõjus § 442 lg-ga 5).

Isa esitas määruskaebemenetluses täiendavad tõendid (fotod), mis on

§ 662lg 3 järgi lubatav ja ringkonnakohus võtab tõendid vastu.

1. Määruskaebus on esitatud eelkõige põhjusel, et ema ei nõustu suhtluskorra määramisega alates 01.12.2022, kuna lisanduvate öödega tekib olukord, kus lapsel on sisuliselt vahelduv elukoht ja sellises mahus suhtluskord on lapsele üleliia koormav. 11 2-21-13844
2. Maakohus määras kindlaks lapse suhtlemiskorra oma vanematega samas mahus, nagu oli määratud esialgse õiguskaitse korras alates 07.10.2022, ning lisas, et kui laps on valmis, siis alates 01.12.2022 toimuvad paaritute nädalate nädalavahetuse kohtumised reedel kell 16.00 kuni esmaspäeva hommikuni. Seega lisandus isa ja lapse koos veedetavale ajale sisuliselt 2 päeva (pühapäevad) ja 4 ööd kuus, s.t kui varem lõppes paaritutel nädalatel isa juures viibimisaeg laupäeval 17.00, siis alates 01.12.2022 võis laps viibida isa juures üle nädala reede õhtust esmaspäeva hommikuni.
3. Menetluses on rõhutatud, et laps vajab harjumisaega isa juures ööbimisega kohtumisteks. Kuigi laps ei ole sünnist saati oma isaga igapäevaselt koos elanud, puudub vaidlus, et laps ja isa on olnud siiski pidevas kontaktis. Isegi, kui isa ja lapse suhtlemises on olnud aeg-ajalt pause, on suhtlus pärast jätkunud enam-vähem samas mahus. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus praeguses asjas vajalikuks järk-järgulist suhtluskorda määrata, kuna laps ei ole isast võõrandunud ja on saanud piisavalt oma isaga menetluse ajal suhelda, ning isa juures viibimise harjutamise eesmärki on täitnud esialgse õiguskaitse abinõud. Samast eeldusest on lähtunud ka maakohus, märkides, et kohtumääruse jõustumise ajaks on eelduslikult taastunud isa ja lapse regulaarne suhtlus, laps on enam harjunud lasteaiaga ning valmis viibima isa juures ka pikemalt. Asja materjalide põhjal on ringkonnakohus veendunud, et laps on tänaseks piisavalt harjunud oma isa ja kahe koduga, et olla valmis viibima isa kodus pika nädalavahetuse korraga. Arvestades Harju Maakohtu 06.09.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras kehtestatud kohtumiste regulatsiooni alates 07.10.2022 ja vältimaks vanemate vaidlusi teemal, millisest kuupäevast on laps valmis ööbima terve nädalavahetuse isa juures, peab ringkonnakohus võimalikuks määrata, et alates käesoleva määruse jõustumisest viibib laps paaritutel nädalatel isa juures reede õhtust esmaspäeva hommikuni.
4. Ringkonnakohus ei pea õigeks lugeda kokku vaid suhtluskorra öid, nagu määruskaebuses on tehtud, vaid silmas tuleb pidada aega, millal laps reaalselt kummagi vanemaga suhelda saab. Kui võtta arvesse, et tänaseks käib laps eeldatavasti esmaspäevast reedeni lasteaias, siis nõustub ringkonnakohus määruskaebusega osas, et paaritu nädala lõpp ja paaris nädala algus võib reaalsuses kujuneda välja nii, et laps näeb ema reede hommikul ja järgmisel korral alles teisipäeva õhtul ning seejärel jääb laps isa juurde ööseks juba ülejärgmisel, s.o neljapäeva õhtul. Iseenesest on mõistlik, et laps viibib kummagi vanemaga 2 pikemat nädalavahetust kuus, kuid sellisel juhul on lapse huvides, et pärast pikka nädalavahetust isaga (reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni) ei viibi laps kohe samal õhtul (esmaspäev) uuesti isaga. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu määratud suhtluskorda selliselt, et jätab suhtluskorrast välja paaris nädalal esmaspäeva õhtust teisipäeva hommikuni toimuva kohtumise isaga.
5. Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkte 2.2 ja 2.3 määruskaebuses taotletud viisil. Määruskaebuses on piisavalt põhjendatud, miks ema soovib jõulude ja aastavahetuse kohtumisi muuta ja vastuses määruskaebusele on isa selle ettepanekuga ka nõustunud. Seega määrab ringkonnakohus pühadeaegsed kohtumised selliselt, et laps veedab jõulud ja aastavahetuse isaga paaris aastatel ja emaga paaritutel aastatel.
6. Tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus muudab maakohtu määratud suhtluskorda selliselt, et laps viibib vaheldumisi ühe vanemaga reedest esmaspäeva hommikuni, siis tuleb täpsustada ka lapse üleandmist isadepäeval ja emadepäeval. Kui isadepäev langeb paaris nädala nädalavahetusele, võtab isa lapse kell 12.00 ema elukohast ja toob lapse ema elukohta tagasi kell 19.
7. Kui emadepäev langeb paaritu nädala nädalavahetusele, võtab ema lapse kell 12.00 isa elukohast ja toob lapse isa elukohta tagasi kell 19.
8. 12 2-21-13844
9. Eeltoodud muudatused teevad suhtluskorra ühtlasi ka lihtsamaks ja arusaadavamaks nii vanematele kui ka lapsele. Laps ei jää liiga kauaks eemale ühest vanemast ja samas ei pea ta ka üleliia tihti kodu vahetama.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest muid olulisi asjaolusid, mis välistaksid maakohtu määratud elukorralduse jätkamise ja põhjendaksid isa ja lapse koosveedetud aja olulise vähendamise. Vastuseks määruskaebuse ülejäänud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11. Vanema ja lapse vahetu suhtlemise olulises ulatuses piiramine on põhjendatud üksnes juhul, kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lapsele. Lapse jaoks on oluline, et ta saab mõlema vanemaga jagada oma argipäeva rõõme ja muresid ning et kumbki vanem ei jääks kõrvale korrapärasest suhtlusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Määruskaebuses soovitud määral koos veetmise aja oluline vähenemine ei ole praeguses asjas õiglane ei lapse ega isa suhtes.
12. Ringkonnakohus ei pea antud juhul suhtluskorra määramisel takistuseks vanemate omavahelise suhtluse keerukust. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg 1 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus ja õigus oma lapsega isiklikult suhelda ning lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. See tähendab ühtlasi seda, et kohtu määratud suhtlemise kord ei anna isale üksnes õigust lapsega kohtu poolt määratud viisil suhelda, vaid ka kohustab isa lapsega suhtlema kohtu määratud korras. Suhtluskord peab olema mõistlik ja arusaadav lapse jaoks ning reaalselt täidetav vanematele, mistõttu ei ole põhjendatud määrata suhtluskorda, mida on keeruline vanematel endal täita. Kuigi vanemad peavad suutma jätta lapse huvides oma isiklikud erimeelsused kõrvale, siis olukorras, kus vanemad ei ole veel valmis igapäevaselt kohtuma, saab suhtluskorra määramisel seda arvesse võtta. Määratud suhtluskorra järgi toimub lapse üleandmine enamjaolt lasteaias ja üksnes paaritu nädala neljapäevaõhtune kohtumine eeldab vanemate vahetut kokkusaamist ja suhtlust.
13. Määruskaebuse etteheide, et maakohus ei analüüsinud, miks peab kohus vägivaldset vanemat võrdväärseks vanemaks mittevägivaldse vanemaga, ei ole antud juhul põhjendatud. Maakohus tuvastas, et isa on varasemal ajal olnud ema suhtes vaimselt vägivaldne, kuid ei tuvastanud isa ohtlikkust lapsele. Asjaoludest nähtuvalt on vanemate vaheline otsene igapäevane suhtlus vähenenud ja vanemad on keskendunud lapse üleandmist puudutavatele küsimustele, mistõttu ei ole varasemad vanemate vahelised suhtekonfliktid määravad isa ja lapse suhtlemise reguleerimisel. Isa ei pea jääma lapse elust kõrvale põhjusel, et vanemate suhe ei toiminud.
14. Ema on määruskaebuses viidanud võimalusele, et tal võivad tulevikus lisanduda transpordikulud seoses elukoha vahetusega. Elukoha vahetuse küsimus oli arutamisel ka maakohtus. Ringkonnakohus selgitab, et vanemad peavad lähtuma enda isiklikku elu puudutavate otsuste tegemisel alati sellest, et nende ühisel lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja arvestama, et otsused oleksid kõiki osapooli võimalikult vähe koormavad. Praegusel ajahetkel suhtluskorra määramisel lähtub kohus praeguse aja teadmistest, mh vanemate elukohtade asukohtadest. PKS § 143 lõike 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Seega juhul, kui aastate jooksul vanemate ja lapse elukorraldus muutub oluliselt ja näiteks tingituna suurtest vahemaadest ei ole võimalik lapsele tagada mõistlikku elukorraldust, saavad vanemad sõlmida uue kokkuleppe või taotleda kohtult suhtluskorra muutmist. 13 2-21-13844
15. Maakohus ei tekitanud suhtluskorda määrates juriidiliselt segadusttekitavat olukorda. See, et maakohus lõpetas 06.07.2022 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes, andes emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja tervise küsimustes, ei tähenda, et isa ja laps ei võiks kohtu määratud mahus suhelda. PKS § 145 lg 2 kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. PKS § 145 lg 3 kohaselt, kui laps viibib sama sätte lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. 72.

§ 442

lg 5 järgi koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 ja § 4771 lg 2 teise lausega peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. Praegusel juhul reguleeris Harju Maakohus 10.06.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse ja isa suhtluskorda ning muutis 06.09.2022 määrusega 10.06.2022 määrusega määratud esialgse õiguskaitse abinõusid. Maakohus ei võtnud vaidlustatud määruses seisukohta rakendatud esialgse õiguskaitse abinõude kohta. Selle puuduse saab ringkonnakohus omal algatusel kõrvaldada. Harju Maakohtu 10.06.2022 määrusega kohaldatud ja 06.09.2022 määrusega muudetud esialgsed õiguskaitse abinõud tuleb

§ 445

lg 2 alusel koosmõjus

§ 4771

lg 2 teise lausega tühistada, sest pärast suhtlusõiguse kohta tehtud määruse jõustumist ei ole esialgse õiguskaitse korras suhtlusõiguse reguleerimiseks enam vajadust (Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-17, p 18). Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni. 73.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata. Seega ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 14