← Eesti

2-20-12220/32

Obsah (16)§ 436§ 231§ 238§ 329§ 242§ 50§ 53§ 52§ 423§ 230§ 232§ 442§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12220 Tsiviilasi G K (K) ja H Z (Z) hag

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  Kostja pakkus kinnisvaraportaali kv.ee kaudu müügiks xxxx x, xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx asuvat hoonestatud kinnisasja 135 000 euro eest (registriosa nr xxxxxx; kinnisasi). Kinnisasjal paiknevad elumaja ja garaaž (abihoone). Elumaja ehitusaastaks oli müügikuulutuses märgitud 2009 (dtl-d 12-19).  Pooled sõlmisid

  1. aprillil 2020 kehtivalt kinnisasja notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingud. Hageja ostis kostjalt kinnisasja 135 000 euro eest (VÕS § 208). Müügilepingu p-s 2.1.
  2. avaldas müüja, et elumaja seinte soojustuse paksus ei vasta tänapäevastele nõutele ja on tõenäoliselt 10-15 cm ning selle küttesüsteemiks olev õhk-soojuspump on vana ja võib vajada väljavahetamist (dtl-d 20-33).  Ostjad tutvusid kinnisasjaga isiklikult enne selle ostmist vähemalt kahel korral maakler O. L vahendusel, sh selle dokumentatsiooniga. Esimesel korral tutvusid kinnisasjaga hageja I ja R. Z ning teisel korral hagejad koos (dtl-d 4, 225, 421-422). Muuhulgas on kinnisasjaga ja dokumentatsiooniga tutvumise kinnitus müügilepingu p-s 2.2.
  3.  Hagejatele tutvustati LP Projekteerimisbüroo poolt
  4. a augustis koostatud elumaja ja garaaži teostusprojekti (elumaja ja garaaži teostusprojekt) (dtl-d 143-180, 421-422). 5

(11) Hagejad said kinnisasja otsese valduse
  1. mail 2020 ning teavitasid ostetud elumaja ja garaaži väidetavatest puudustest kostjat mõistliku aja jooksul nendest teadasaamisest, s.o
  2. mail ja
  3. juulil 2020 (dtl-d 34-38, 72-77).  Kostja kohtuväliselt puudusi ei tunnistanud ja keeldus nende omal kulu kõrvaldamisest (dtl-d 39-40, 78-79).
  4. Esmalt lahendab kohus poolte seni esitatud ja lahendamata taotlused. Hagejad esitasid
  5. oktoobril 2021 tõendi (standardite loetelu). Kohus kogub asjas üksnes sellised tõendid, millel on asja lahendamise seisukohast tähtsust (

§ 238lg 1).

Menetlusosalistel on kohustus esitada avaldused, taotlused ja tõendid võimalikult varakult. Need tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist. Hilinenult esitatud avalduse või tõendi võtab kohus vastu üksnes juhul, kui see ei põhjusta menetluse viibimist või hilinenult esitamiseks on mõjuv põhjus (

§ 329-331).

Praegusel juhul on hagejad tõendi esitamiseks mööda lasknud kaks kohtu poolt määratud tähtaega ega pole esile toonud selle hilinenult esitamise põhjust (dtl-d 226 ja 412). Hagejad ei vaidle vastu tõendi vastuvõtmata jätmisele. Hagejate

  1. oktoobril 2021 hilinenult esitatud tõend jääb vastuvõtmata. Hagejad esitasid
  2. oktoobri 2021 istungil taotluse
  3. septembri 2021 menetlusdokumendi lisa 2 (projekti kooskõlastuste leht) tagasivõtmiseks (dtl-d 369-370, 413). Kostja sellele vastu ei vaielnud. Kohtu arvates ei ole tegemist asja õigeks lahendamiseks olulist tähtsust omava tõendiga, mistõttu tuleb viidatud tõendi

§ 242

alusel tagasivõtmisega nõustuda (

§ 238lg 1).

Hagejate

  1. septembri 2021 menetlusdokumendi lisa 2 eemaldatakse toimikust. Kostja esitas
  2. oktoobril 2021 taotluse protokolli parandamiseks. Samuti taotles kostja, et kohus lahendaks hagejate taotluse menetlusdokumendist loobumiseks. Kohtu hinnangul tuleb jätta hagejate
  3. oktoobri 2021 istungil esitatud taotlus
  4. novembril 2020 tõendina esitatud lisast 2 (energiamärgis; dtl 181) loobumiseks rahuldamata. Kostja vaidles sellest loobumisele vastu (dtl 413).

§ 242

kohaselt saab pool esitatud tõendi tagasi võtta või sellest loobuda üksnes vastaspoole nõusolekul. Hagejad ei ole tõendist loobumise vastuvõtmata jätmisele vastu vaielnud (dtl 413). Kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagejad vaidlesid protokolli parandamise taotlusele vastu,

§ 50

ei tulene kohtule kohustust protokollida kohtuistungi käiku kostja taotletud viisil, s.o välja tuua ja mahatõmmata hagejate keelatud küsimus ning jätta protokollist välja vastus sellele. Kohus ei nõustu kostja taotluse kohaselt protokolli parandusi tegema (

§ 53lg 1 teine lause).

Hagejate keelatud küsimus on kuuldav nagunii 5. oktoobri 2021 helisalvestiselt (

§ 52lg-d 1 ja 2).

7. Järgmisena lahendab kohus hagejate nõude. Hagejad paluvad kostjalt enda kasuks müügilepingu rikkumise tõttu kahju hüvitisena välja mõista 17 500 eurot. Kahju seisneb hagis toodud puuduste parandamise maksumuse (tulevikus kantavate kulutuste) ettetasumises vastavalt odavaimateile hinnapakkumistele. Kahju hüvitamise nõude alusena viitasid hagejad hagis VÕS § 100, 101 lg 1 p-le 3, § 128 lg-le 3, § 116 lg 2 p-dele 1-4, § 217 lg-tele 1 ja 2, § 115 lg-tele 1-3 ja (koosmõjus § 222 lg-ga 5) (dtl-d 8-10). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kohus märgib esimesena vastuseks kostja väitele justkui nõue on hea usu põhimõttega vastuolus ja tuleb jätta läbivaatamata seda, et lubatava hagi esitamine ei saa iseenesest olla 6

(11)hea usu põhimõttega vastuolus. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul hagi läbivaatamata jätmiseks

§ 423järgi alust.

8. Nõude rahuldamise eeldusena peavad hagejad tõendama müügilepingu rikkumise VÕS § 217 järgi (

§ 230lg 1).

Kostja saab tõendada, et ei vastuta rikkumise eest (VÕS § 218). Vaidlust pole, et pooled sõlmisid VÕS § 208 mõttes kehtiva müügilepingu (vt määruse p 5).

  1. Vaidlus on eelkõige selles, kas kinnisasjal asuvad elumaja, garaaž ning kinnisasja elektriga varustav elektripaigaldis vastavad müügilepingu tingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile ning kas kostja väidetavate puuduste eest vastutab või mitte. VÕS § 217 kohaselt peab müügilepingu järgi üleantav asi vastama lepingutingimustele. Sama sätte lõike 2 punktide 1 ja 2 järgi ei vasta asi mh müügilepingu tingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või see ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajas ning millest müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kokkuleppe puudumisel peab müügilepingu järgi üleantav asi vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 teine lause), sh tuleb keskmise kvaliteedi osas arvestada ehitamisele seaduses sätestatud nõudeid ja ehitustava. Müüja vastutab puuduste eest põhimõtteliselt alati (VÕS § 218 lg 1 esimene lause). Müüja ei vastuta siiski selliste puuduste eest, millest ostja oli või pidi olema teadlik (VÕS § 218 lg 4). Müüja vastutus müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse eest on piiratud seda rohkem, mida rohkem on müüja müügieset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel ostjale avaldanud (vt Riigikohtu
  2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 26).
  3. Hagejate hinnangul ei vasta elumaja ja garaaž müügilepingule, sest pole ehitatud vastavalt elumaja ja garaaži teostusprojektile. Hagejad esitasid oma väidete tõendamiseks ehitusinsener E. P kinnisasja ülevaatuse akti ja taotlesid tema ülekuulamist. Elektripaigaldis ei vasta hagejate arvates müügilepingule, kuna Avos Elekter tuvastas kontrollimisel, et selle kasutamine ei ole ohutu. Kostja nende väidetega ei nõustu. Kostja arvates vastab hoonestatud kinnisasi müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kostja ei ole väitnud ega kinnitanud, et elumaja ja garaaž vastavad teostusprojektile. Hagejad tutvusid kinnisasjaga isiklikult ja olid selle puudustest teadlikud. Hagejad avaldasid läbirääkimistel, et asuvad kinnisasja üleandmise järel remonti tegema. Sealjuures oli hagejatel plaanis parandada kinnisasjal asuvate hoonete soojapidavust ning värskendada siseviimistlust. Kostja esitas elektripaigaldise nõuetekohasuse tõendamiseks osaühingu TRIGER-E
  4. a elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse. Väidete, et maja soojapidavus vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile ja kostja kasutas seda ka aastaringseks elamiseks, tõendamiseks palus kostja ülekuulata A.-M. B.
  5. Kohtu arvates omab asja õigel lahendamisel kõigepealt tähtsust see, kas kinnisasjal asuvad elumaja ja garaaž pidid vastama elumaja ja garaaži teostusprojektile või mitte. Müügilepingus sellist kokkulepet ei ole. Arvestada tuleb ka lepingueelsete läbirääkimistega. Kui lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse leping ja pärast lepingu sõlmimist selgub lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumine, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena. Kohtu arvates ei ole hagejad väitnud ega tõendanud, et lepingueelsetel läbirääkimistel lepiti kokku, et elamu ja garaaž peavad vastama nende teostusprojektile ning selline tingimus sai müügilepingu osaks. Samuti ei ole hagejad esile toonud, et kostja oleks varjanud (jätnud avaldamata) asjaolu, et elamu ja garaaž ei ole ehitatud teostusprojekti järgi ja elumaja ei ole ehitatud
  6. a-l (VÕS § 14 lg 2). 7

(11)Lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatud osas kuulati tunnistajatena üle R. Z ja O. L R. Z selgitas istungil, et hageja I tutvus kinnisasjal asuvate hoonetega
  1. a jaanuaris, sh elamu esimese ja teise korrusega ning garaažiga, samuti elamu ja garaaži teostusprojektiga. O. L kinnituste kohaselt selgitati kõigile ostuhuvilistele, et elumaja seinte soojuspaksusega on probleeme. Müügikuulutusse märgiti elumaja ehitusaastaks
  2. Hagejatele kinnisasja tutvustades sai O. L ütluste kohaselt viidatud, et tõenäoliselt on elamu ehitamise alustamise aeg
  3. a. Elamu ja garaaži teostusprojektiga said hagejad tutvuda aegsasti. Kinnitust selle kohta, et hooned ehitati teostusprojekti järgi hagejatele maakleri poolt ei antud. O. L sõnul võis
  4. a-l maja valmis saada ja 2010/
  5. a-tel see seadustati. Maja siseviimistlus ja elektripaigaldise kilp olid silmnähtavalt vananenud. Hagejad kinnitasid maaklerile, et neil oli nagunii plaan remonti teha ja sellega kohe alustada. Esimesel korral tutvus kinnisasjaga hageja I ja R. Z. Teisel korral käsid kinnisasjaga tutvumas mõlemad hagejad (dtl-d 422-423). Eeltoodut arvestades ei saa asuda seisukohale, et kinnisasjal asuvad elamu ja garaaž pidid müügilepingu kohaselt vastama teostusprojektile ja kinnisasjal kokkulepitud omadusi ei ole VÕS § 217 lg 1 p 1 mõttes. Kohus märgib, et hagejatele tutvumiseks antud elamu ja garaaži teostusprojekt ei olnud projekt, mille järgi vaidlusalused hooned ehitati. Seega ei saanud nad eeldada, et need vastavad detailselt teostusprojektile. Hagejad pidi sellest aru saama, sest elamu ja garaaži teostusprojekti sissejuhatavas osas (üldosas) on märgitud, et see on koostatud „olemasolevate hoonete, s.o elamu ja garaaži seadustamiseks“ (dtl 146). Vaidlust ei ole, et hagejatel võimaldati viidatud projektiga tutvuda juba alates
  6. a jaanuarist (dtl 421). Müügileping sõlmiti
  7. aprillil
  8. Hagejatel oli piisavalt aega esitatud dokumentatsiooniga hoolikalt tutvuda ja täiendavaid küsimusi esitada. E. P kinnituse kohaselt on
  9. aastatel ehitud elumajade puhul erinevalt uusehitistest tavapärane, et projekt teostatakse alles pärast hoone ehitamist ning taotletakse ehitus- ja kasutusluba (dtl 420). Kohus märgib ka, et elumaja ja garaaži mittevastavust projektile saaks kohtupraktika kohaselt käsitada puudusena üksnes siis, kui need ei vastaks ehitus- ja tuleohutusnõuetele (vt Riigikohtu
  10. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05, p 15). E. P koostatud kinnisasja ülevaatuse akt ei tõenda varjatud puuduste esinemist, sest selles on tuvastatud elamu ja garaaži mittevastavus teostusprojektile, mitte hoonete vastavust ehitus- ja tuleohutusnõuetele. Seetõttu ei tõenda seda ka E. P istungil antud selgitused kinnisasja ülevaatuse akti kohta. E. P koostatud kinnisasja ülevaatuse akti eesmärk ei olnud tuvastada elumaja ja garaaži mittevastavust elementaarsetele elutingimustele (keskmisele kvaliteedile) VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes (vt täpsemalt allpool p 12).
  11. Kohus saab hagejate menetluses esile toodust aru nii, et hoolimata sellest, kas elamu ja garaaž vastavad nende teostusprojektile, tuleb kinnisasja varjatud puudusena käsitada: elamu teise korruse põranda ja garaaži lae läbivajumist, elamu põranda (keldri) soojustuse puudumist ning elumaja konstruktsioonide vähest soojapidavust. Samuti on puudusena käsitatav kinnisasja elektriga varustava elektripaigaldise ohtlikkus, mis tuleneb hagejate väidetel selle müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud standarditele mittevastavusest. Müügilepingu eseme puudused peavad tõendama hagejad (

§ 230lg 1).

Kohus hindab tõendeid kogumist (

§ 232

). Kohus arvestas selgitamiskohustuse täitmisel, et pooli esindavad advokaadid (dtl-d 374-375). Asjas ei vaielda selle üle, et hagejad soovisid hoonestatud kinnisasja kasutada elukohana ja kostja oli sellest teadlik (dtl-d 260 ja 422). Kui müügiese ostetakse elukohaks, tuleb müüjal arvestada, et müügiese peab eelduslikult vastama elementaarsetele elamistingimustele ja kui 8

(11)müügiese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult VÕS § 217 lg 2 p-s 2 sätestatud lepingueseme puudusega (vt ka Riigikohtu
  1. novembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p-d 23 ja 26). Kohus lähtub elumaja ja garaaži kvaliteedi hindamisel sellest, et hagejate eesmärk oli osta need aastaringseks kasutamiseks ja kostja oli sellest teadlik. 12.
  2. Esmalt hindab kohus esiletoodud puudustest elamu teise korruse põranda ja garaaži lae läbivajumist. Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et tegemist oleks puudustega (vt ka määruse p 11) ega puudustega, mille eest kostja vastutaks (VÕS § 218 lg 4). Tunnistajate R. Z ja O. L ütluste kohaselt ja vaidlustamata asjaoludel tutvus hageja I elamu ja garaažiga kahel korral ning hageja II ühel korral. R. Z ja O. L sõnul
  3. a jaanuaris garaaži peale ei pääsetud, kuna polnud võtit (dtl-d 421-422). Tunnistaja O. L kinnitusel jalutasid teisel visiidil hagejad garaaži pööningu läbi (dtl 422). Müügilepingus andsid hagejad ka kinnituse selle kohta, et on kinnisasjaga tutvunud (müügilepingu p 2.2.3.). Ehitusinseneri E. P kinnitusel on see, et põrandad nõtkuvad mõned millimeetrid läbi, tavapärane probleem. Seejuures märkis E. P, et nõtkumine oli silmaga nähtav. Tema kinnitusel ei takista elamu teise korruse põranda ja garaaž lae n-ö läbivajumine nende kasutamist ja ei ole ohtlik. Seega pidi elamu teise korruse põranda ja garaaži lae läbivajumine olema hoolikal ülevaatusel ilma eriteadmisi omamata hagejatele äratuntav, s.o nii visuaalselt kui lael kõndides tajutav. 12.
  4. Elamu põranda soojustuse puudumisega seoses märgib kohus järgmist. E. P istungil antud kinnituste kohaselt ei saanud ta kontrollida, kas põrandakonstruktsioon vastab elamu ja garaaži teostusprojektile (vt ka määruse p 11). Seetõttu jättis E. P hinnangu põrandakonstruktsiooni osas andmata. Hagejate väited, et põrandakonstruktsiooni puuduliku soojustuse tõttu võivad külmuda külmade ilmadega kõik põrandal olevad torud, on tõendamata ja oletuslikud. Tunnistaja A.-M. B ütluste kohaselt on elamut kasutatud aastaringselt ja temale teadaolevalt ei ole seal põrandad külmad olnud ega torud jäätunud (dtl 424). Hagejad pole külmunud torude kohta tõendeid esitanud. Praeguseks on hagejad elumaja kasutanud rohkem kui aasta, st vähemalt ühe külma talve jooksul. Tõendeid selle kohta, et neljateist kraadise külmaga külmus majas ära veetoru (dtl 224), kohtule esitatud ei ole. 12.
  5. Järgnevalt hindab kohus hagejate etteheidet elumaja konstruktsioonide vähesele soojapidavuseles. Hagejate arvates tuleks varjatud puudusena käsitada ka elumaja konstruktsioonide vähest soojapidavust. Hagejate sõnul tuleneb probleem sellest, et ehitamisel on osaliselt kasutatud mineraalvilla asemel soojustusena saepuru, puudu on tuuletõkkeplaat ning tuulutust tagav liist on jäetud paigaldamata. Hagejad lepivad olukorraga, kus mineraalvilla kiht on 200 mm asemel 150 mm, sest selline puudus oli müügilepingus märgitud. Kohtu arvates on kostja hagejatele lepingueelsetel läbirääkimistel esitatud informatsioon piisav selleks, et hagejad oleksid pidanud teadma elamu soojapidavuse probleeme. Müüja ei ole varjanud, et elamu soojapidavusega on probleeme. Müügikuulutuses on märgitud, et elumajal energiamärgis puudub. Müügilepingus on märgitud, et elumaja seinte soojustuse paksus ei vasta tänapäevastele nõutele ja on tõenäoliselt 10-15 cm. Maakler O. L kinnituste kohaselt avaldati ostjatele et, elumaja seinte soojuspaksusega on probleeme (dtl 422). Kohus 9
(11)nõustub kostjaga, et müügilepingu p 2.1.
  1. saab tõlgendada VÕS § 29 lg 1 esimese lause ja lõike 5 p 1 järgi selliselt, et pooled leppisid kokku elumaja puudulikus soojustuses. Ehitusinseneri E. P ütluste kohaselt saab suurte küttekuludega elumaja aastaringselt kasutada. Tema hinnangul võiks elamu energiamärgis olla E või F ning 10-20 aastaste elumajade puhul on suur energiakulu kütmisel tavapärane. Kuna E. P ei tegele energiamärgise väljaarvutamisega, siis ta energiaklassi täpselt määrata ei osanud (dtl 418). E. P kinnituse kohaselt ei ole mineraalvilla asemel kasutatud saepuru. Mineraalvilla asemel on kasutatud tselluvilla ning soojapidavus on neil villadel enam-vähem võrdne. Tuuletõkkeplaadi asemel bituumenpaberi kasutamine oli E. P sõnul tavapärane umbes 30 aastat tagasi. Tuule läbipuhumist elumaja seinakonstruktsioonidest ei ole tunnistajad R. Z, E. P ega A.-M. B tajunud (dtl-d 421, 418 ja 424). Selle kohta ei ole esitatud ka muid tõendeid. A.-M. B kinnitusel on ta elumajas viibinud aastate vältel ka talvisel ajal nii lühikest kui ka pikka aega ega ole tajunud tuule läbipuhumist elumaja seinakonstruktsioonidest (dtl 424). Eeltoodut arvestades ei ole leidnud kinnitust see, et elumaja ei vasta elementaarsetele elutingimustele ning et hagejatele tuli elamu vähene soojapidavus üllatusena. Seejuures on hagejad lepingueelsetel läbirääkimistel ja kohtuistungil avaldanud, et plaanisid elumajas kohe remonti teha, sh seda täiendavalt soojustada (dtl 225). Kohus möönab, et ilmselt on elumaja ehitamisel kasutatud odavamaid saadaolevaid materjale ja selle soojapidavus saaks olla efektiivsem, kuid elementaarsed elutingimused on siiski soojapidavuse osas hagejatele tagatud ning paremates tingimustes ei ole hagejad kokku leppinud. Elumaja soojustamiseks on kasutatud kohaseid materjale ja see on aastaringselt kasutatav. Kinnisasjal pole puudusi, millest kostja teadis või pidi teadma, kuid hagejaid sellest ei teatanud (vt nt Riigikohtu
  2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 14). 12.
  3. Kinnisasja elektrienergiaga varustava elektripaigaldisega seonduvalt märgib kohus järgmist. Hagejad ei ole menetluses välja toonud konkreetseid puudusi. Hagejad esitasid kohtule varjatud puuduste tõendamiseks Avos Elekter elektripaigaldise kontrollimise akti ja
  4. septembril 2021 selle täienduse, kus on loetletud kontrollimisel avastatud puudused p-d 1-16). Hagejad pole põhjendanud, miks Avos Elekter elektripaigaldise kontrollimise aktis märgitud puudused on käsitatavad varjatud puudustena. Kostja ja kohus ei pea esitatud tõenditest asjaolusid otsima (vt nt Riigikohtu
  5. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17). Kostja esitas kohtule osaühingu TRIGER-E tunnistuse, et elektripaigaldis vastas
  6. a-l nõuetele ja väitis, et elektripaigaldist ei ole vahepeal ümber ehitatud. Hagejad ei ole seda tõendit ega väidet ümber lükanud. Vastupidi, istungil hagejad möönsid, et tõenäoliselt vastas elektripaigaldis
  7. a-l nõuetele (dtl 411). Hagejad väitsid, et elektripaigaldis peab vastama hiljem kehtestatud standarditele ja lubasid esitada standardite loetelu, kuid ei teinud seda tähtaegselt. Hagejad ei väitnud, et elektripaigaldist ei saa eesmärgipäraselt kasutada, kuid väitsid paljasõnaliselt, et praegu kehtivatele standarditele mittevastavuse tõttu on see ohtlik. Kohus ei saa otsust rajada tõenditest otsitud asjaoludele. Hagejate väited, et kinnisasja elektriga varustav elektripaigaldis on varjatud puudusega on jäänud menetluses põhjendamata ja tõendamata. 10
(11)
  1. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et tuvastatud asjaoludel vastab kinnisasi, sh seal paiknevad elumaja, garaaž ja elektripaigaldis VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes (koosmõjus § 77 lg-ga 1) müügilepingu tingimustele. Hagejatele on tagatud elementaarsed elutingimused nii soojapidavuse kui ka elektrivarustuse osas. Hagejatele nende endi kinnitusel maja meeldib ja kompromissi korras ei olnud nad nõus tehingut tagasi pöörama. Ka sellest saab järeldada, et kinnisasjal asuvad hooned ja rajatised vastavad elementaarsetele elutingimustele ega ole eluohtlikud. Eeltoodut ei muuda ka E. P istungil väljendatud seisukoht, et kõiki asjaolusid arvestades ei ole elumaja tema arvates heas seisukorras. Kohtupraktika kohaselt peab kokkuleppe puudumisel elamu vastama elementaarsetele elamistingimustele. Hagejatele avaldati lepingueelsetel läbirääkimistel ja müügilepingu sõlmimisel piisavalt informatsiooni selle kohta, et elumaja ei ole ilmselt ehitatud
  2. a-l ja sellel on puudusi soojapidavuse osas. O. L ütluste kohaselt plaanisid hagejad kohe elamu remonti alustada (dtl 365).
  3. Kuna müügilepingust tuleneva kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, s.o rikkumine ja vastutus selle eest VÕS §-d 217 ja 218 mõttes tõendamata, ei hinda kohus poolte väiteid kahju ja selle suuruse tõendatuse kohta.
  4. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (

§ 442lg 8, § 238).

Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda, sest lahend tehti nende kahjuks.

17.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg-te 2 ja 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.