KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-134123 Tsiviilasi Osaühi

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

1. Välja mõista H. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 26.01.2020 leppetrahvist nr 1552 6022 0160 3481, 27.02.2020 leppetrahvist nr 1552 7022 0125 0433, 04.03.2020 leppetrahvist nr 1550 4032 0170 4251, 16.03.2020 leppetrahvist nr 1551 6032 0153 3548, 18.03.2020 leppetrahvist nr 1551 8032 0140 7115, 28.03.2020 leppetrahvist nr 1552 8032 0155 1345, 13.04.2020 leppetrahvist nr 1551 3042 0124 8103 ja 16.04.2020 leppetrahvist nr 1551 6042 0142 5273 tulenev võlgnevus kokku 80 eurot.
2. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA sissenõudmiskulude nõue H. R. vastu 15,00 eurot.
3. Jätta menetluskulud 84,21% ulatuses H. R. kanda ja 15,79% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
4. Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 340 eurot (millest 100 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 20 eurot

§ 4842

alusel menetluskulud ja 220,00 eurot lepingulise esindaja kulud) millest 286,31 eurot mõista H. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja.

1. Väljamõistetud menetluskuludelt on H. R. kohustatud tasuma Osaühingu EUROPARK ESTONIA-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses Tsiviilasi nr 2-22-134123 (kohtuotsuse tegemise seisuga 10,5% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31.

oktoobri

1. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 03.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 95,00 euro saamiseks. 05.09.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 02.11.2022 ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Pärnu Maakohus jättis 02.11.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad 2

§ 4842

alusel menetluskulud ja 220,00 eurot lepingulise esindaja kulud ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 26.02.2020 ning sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale xxxxx xx, Pärnu parkimistingimusi rikkudes jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 palub kostjalt välja mõista hageja sissenõudmiskulud 15 eurot, mille sisse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud andmete saamiseks. Hageja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, et kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. 4. Kohtu nõudel hageja 28.11.2022 teatas, et jääb esitatud sissenõudmiskulude juurde. Hageja hinnangul sissenõudmiskulude hüvitamiseks annab õiguse ja aluse võlaõigusseadus. Hetkel on tegemist VÕS § 1132 lg-s 2 kirjeldatud olukorraga, kus leping on lõppenud. Hageja saatis kirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Eelduslikult on meeldetuletuskirja saatmine kõige tavapärasem sissenõudmistoiming. 5. Pärnu Maakohus võttis 30.11.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte

§ 3111

lg 3 alusel 31.01.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 14.02.2023 kell 24:

1. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 8. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja 3

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja põhinõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja parkides 26.02.2020, 27.02.2020, 04.03.2020, 16.03.2020, 18.03.2020, 28.03.2020, 13.04.2020 ja 16.04.2020 tema poolt kasutuses oleva sõiduki hageja poolt hallatavale tasulisele parkimisalale kohustus tasuma parkimise eest. Kostja ei ole oma rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 80,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

1. Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 15,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud VÕS § 1132 lg 2 p
2. Kohus selgitas hagejale, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132 alusel saab toimuda üksnes eelneva kokkuleppe alusel. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 15 eurot. 11.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 12.

§ 4842

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus loeb põhjendatuks hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude katteks 20 eurot. 4

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 84,21 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 286,31 eurot kostja kanda ja 53,69 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5