Obsah (8)

§ 30§ 578§ 8§ 76§ 100§ 113§ 42§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-21-6905 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 28. september 2022, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi Aktsiaselts Plu

§-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 p 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 113² lg 2, 578 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista välja lepingust xxx tulenev võlgnevus 6454,76 € s.h põhinõue 4609,90 € ja sisse nõutavaks muutunud viivis 1844,86 €, viivised põhinõudelt alates 21.02.2019 kuni 30.04.2021 summas 2212,75 € ja sissenõudekulu

1. Edaspidi viivis põhinõudelt alates 01.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. II KOSTJA VASTUS
2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. xxx AS võtsin 3 väikelaenu, milliseid asusin koheselt ka tagasi maksma. Olin tööl ja minu töötasust peeti igakuiselt kinni panga poolt ära näidatud summad. Töölt lahkudes vajusin depressiooni ja ei suutnud selgelt mõelda. Auto, millise ostsin tööl käimiseks, läks katki ja müüsin ta maha. Edasi tuli osaline töövõimetus. Olen püüdnud leida endale tööd, kuid kahjuks tervislik seisund ei võimalda tööl käia. Hetkel olen arvel Eesti Töötukassas ja osalen töökoha otsingutel. Sissetulek praktiliselt puudub. Elan tütrele kuuluvas elamus ja olen oma abikaasa ülalpidamisel. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Poolte vaheline võlasuhe on käsitletav võlaõigusseaduse (

) §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna. Kompromissis on välja toodud selle aluseks olev võlasuhe (xxx AS väikelaenud Nr. xxx, Nr. xxx ja Nr. xxx) ja pooled on tasumise kohustuse ümber kujundanud. Kompromissi p 2.2. sisaldab deklaratiivset võlatunnistust

§ 30

mõistes, kuna kostja on kompromissis toodud nõuet tunnistanud.

§ 578

lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad 2 kompromissilepingu alusel uued õigused. Sarnane on lepingu p 2.4, mille kohaselt lepingu sõlmimisega tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus. 5. Pooled ei vaidle selle üle et nad on sõlminud 28.11.2017 kompromissilepingu nr xxx, kompromissi sisu ja ulatuse üle, ning selle üle, et kostja on kompromissis sätestatud kohustust rikkunud (jätnud maksmata osamaksed).

§ 8

lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist.

§-de 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kompromissilepingu p 3.

1. järgi juhul, kui võlgnik ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Järelikult on kompromissis toodud summad tervikuna muutunud sisse nõutavaks ja kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 6454, 76 eurot (põhinõue 4609,90 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 1844,86).
2. Hageja nõuab kostjalt viivist ja on mh. palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (6454, 76 eurot), samas kui eeltoodud summa 6454, 76 eurot koosned põhinõudest on 4609,90 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivisest 1844, 86 eurot.

§ 113

lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus viivist nõuda ainult põhinõudelt 4609,90 eurot. Pooled on lepingu p-s 3.2. kokku leppinud viivise määras 0,060% päevas. Kostja väitel on viivis ebamõistlikult suur. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 3-2-1-118-16 p 17). 7. Eeltoodu alusel ei saa lugeda kolmekordset seadusjärgset viivise määra, 0,06 % ebamõistlikuks. Lisaks on hageja viivise suurust piiranud põhinõude summaga.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Seega tuleb viivise nõue rahuldada ja viivis välja mõista põhinõudelt 4609,90 eurot 0,060% päevas. 8. Kuna

§ 578

lg 2 alusel on pooled kostja laenulepingutest tulenevad kohustused ümer kujundanud, ei oma tähendust kostja väited, mis puudutavad tema poolt väidetavalt tasutud laenumakseid ja taotlus nõuda pangalt välja info tema poolt tasutud laenumaksete kohta, jääb rahuldamata. IV MENETLUSKULUD 9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina 3 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.01.2023 lahendiga. 4