Obsah (8)

§ 651§ 436§ 463§ 465§ 340§ 174§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 17. märts 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-18924 Tsiviilasi Finetrek OÜ avaldus

) § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis rahuldamata halduri vastuväite võlausaldaja IV nõudele summas 9840 eurot (resolutsiooni p 2), tunnustas võlausaldaja IV nõuet summas 19 225 eurot teises rahuldamisjärgus (p 7.1 tabeli 5. rida) ja määras sellest summast lähtuvalt nõuete jaotise (sama tabeli viimane tulp). Asi saadetakse võlausaldaja IV nõude suuruse kindlakstegemiseks ja sellest johtuvalt ka jaotise vajadusel uuesti määramiseks tagasi maakohtule, sest ringkonnakohus ei saa asja ise sisuliselt lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 8.

§ 651

lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määruse vaidlustas haldur võlausaldaja IV nõude osas, millele ta esitas vastuväite. Siiski mõjutab halduri vastuväite ja võlausaldaja IV nõude suuruse määramine ka maakohtu määruses märgitud teiste võlausaldajate jaotise protsente. Nii ei ole seni määratud jaotis lõplik ja võib võlausaldaja IV kahjuks, aga teiste võlausaldajate kasuks muutuda. 3

§ 436

lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 463

lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 465

lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrus ei vasta neile nõuetele. Võlausaldaja IV nõude ja halduri vastuväite aluseks olevad asjaolud on välja selgitamata, tõenditega sidumata ja õiguslikult kvalifitseerimata.

1. PankrS § 100³ lg 1 kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et kohus jätab võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud PankrS sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. PankrS § 100¹ lg 4 teise lause kohaselt on haldur kohustatud esitama nõudele põhistatud vastuväite. Seega on kohtul võlausaldajate nimekirja kinnitamisel kohustus põhjalikult tutvuda esitatud nõuete ja vastuväidetega ning anda neile õiguslik hinnang.
2. Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu
3. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Praegusel juhul viitab haldur oma vastuväites võlgniku pangakonto väljavõttele, kuid ei selgu, kas ta esitas täitmise vastuväite (võlausaldajale IV on laen tagasi makstud) või tasaarvestuse vastuväite (võlgnikul on võlausaldaja IV vastu muu rahaline nõue, mille saab tasaarvestada). Õigusliku hinnangu andmiseks on vaja välja selgitada, millisele faktilisele väitele tuginedes esitas haldur vastuväite võlausaldaja IV nõudele. Kui nõude või vastuväite kvalifitseerimiseks vajalikke asjaolusid pole piisavalt esile toodud, siis tuleb lasta menetlusosalisel oma seisukohti täpsustada. Menetlusõigusliku aluse halduri vastuväite puhul annab selleks PankrS § 3 lg 2 esimese lause kaudu kohalduv

§ 340¹ lg 1, st tegemist on olukorraga, kus kohus saab ise puuduse kõrvaldada Pankr

S § 100³ lg 2 tähenduses.

1. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu
2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Määruskaebuses märkis haldur, et võlgniku seaduslikud esindajad, kellest üks on võlausaldaja IV, ei ole talle üle andnud võlgniku raamatupidamisdokumente. Nimetatud väite põhjal peab maakohus kaaluma, kas hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude esile toomise ja tõendamise koormis nõude suuruse kindlakstegemisel ringi pöörduda, sest halduril ei pruugi olla piisavalt andmeid ega tõendeid võlasuhte kohta. Seda tuleb menetlusosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada seisukohad. Kui täiendava asjaolu esiletoomise või tõendamise vajadus selgub alles kohtu selgitamiskohustuse täitmisel, siis ei takista vähemalt heauskse menetlusosalise puhul hilisemale tõendile tuginemist PankrS §-de 93–100¹ tähtaegade regulatsioon.
3. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 174lg 6).

Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrust tehes rikkus maakohus

§ 173lg-d 1 ja 2, kui jättis menetluskulud jaotamata.

14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata PankrS § 100³ lg 7 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4