) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Ireen Ubalt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 800 (kaheksasada) eurot ja riigi õigusabi tasu 500 (viissada) eurot 40 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 108 (ükssada kaheksa) eurot 37 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99923700009392 ning selgituse “Ireen Uba, otsus nr 1-22-7894, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ireen Uba toime pannud kuritegudena: 1) narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise KarS § 184 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema käitles suures koguses narkootilist ainet kokaiin, mis seisnes selles, et tema omandas jätkuva kuriteona eeluurimisel tuvastamata isikult, ajal ja kohas suures koguses, so vähemalt 7 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida müüs edasi järgnevalt: • 18.09.2021 kella 21:33 paiku müüs Viljandis Reinu teel vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin T.H (H); • 22.09.2021 kella 17:00 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin T.H; • 2021 detsembris täpsemalt tuvastamata kuupäevadel müüs Viljandi linnas vähemalt 5 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P Kokaiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 0,65 grammi kokaiini. 2) kaasaaitamise teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupi poolt KarS § 209 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi, mis seisnes selles, et tema ja M.R aitasid kaasa, S.K (K) ja T.H (H) poolt toimepandavale kelmusele selliselt, et T. H ja S.K lõid teadvalt varalise kasu saamise eesmärgil J.K.S ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest sellega, et S.K ja T. H panid 2021 juunikuus portaali www.mahajataha.com erinevate naisterahvaste nimede all kuulutused, milles pakuti sadomasoteenust. J.K.S soovis nimetatud teenust saada ning võttis ühendust kuulutuses märgitud 2 kontaktidel ning suhtles e-mailide ja SMS-ide teel enda teada samade naisterahvastega. Tegelikkuses aga suhtles J.K.S T. H ja S.K , lubades kannatanule soovitud teenust pakkuda ning paludes enne teenuse osutamist kannatanul erinevatel põhjustel (nt kohalesõit, stuudiorent ja riiete ost) raha ette maksta erinevatele kontonumbritele, kavatsusega lubatud teenust mitte osutada ja saadud raha omastada. Selleks, et kannatanu usuks, et soovitud teenust ikka pakutakse, käisid kannatanuga kohtumas. M.R , kes esines L.S nimel ja Ireen Uba, kes soovisid kohapeal raha ette saada, kuid lubatud teenust kohapeal ei pakkunud ja lubasid seda teha järgmisel korral, mida aga tegelikkuses ei tehtud. J.K.S tasus soovitud teenuse eest sularahas 3000 eurot M.R ning kandis ajavahemikul 06.08.2021 kuni 09.12.2021 kokku 19283.30 eurot T.H poolt edastatud kontodele, sh Ireen Uba kontole, kust raha kanti enamuses edasi T.H ja S.K kontole ja osaliselt võeti välja sularahas, kuid soovitud teenust kannatanu ei saanud. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 209 lg 2 p 4 - 22 lg 3 järgi mõista KarS § 60 lg 1 alusel karistuseks vangistus 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, kui Ireen Uba ei pane 1 aasta 2 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 184 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni kümneaastase vangistusega. KarS § 209 lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ireen Uba kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 500,40 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 3 süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et Ireen Ubal on ülalpidamisel 2 alaealist last ning üks täisealine laps, kes õpib 12. klassis, on põhjendatud määrata, et sundrahast kuulub Ireen Ubalt väljamõistmisele 800 eurot, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1300,40 eurot: sundraha 800 eurot ja riigi õigusabi tasu 500,40 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.