Obsah (7)

§ 141§ 121§ 199§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7698 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 141

lg 2 p 6 järgi 9 aasta vangistusega,

§ 121

lg 2 p 3 järgi 2 aasta vangistusega ja

§ 199

lg 2 p 5 järgi 1 aasta vangistusega, millest vastavalt

§ 64

lg-le 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.11.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 28 päeva vangistust) ning mõisteti I. Grebeshkovile liitkaristuseks 11 aastat 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 10.01.2017 kuni 12.01.2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti I. Grebeshkovile lõplikult ärakandmisele 11 aastat 25 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 27.06.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 22.07.
3. Tartu Maakohtu 14.02.2023 määrusega jäeti I. Grebeshkov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest on kantud, elukoha olemasolu ja elektroonilise valve kohaldamise nõuded – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
4. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab karistust korduva vägistamise, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Varavastase kuriteo toimepanemise põhjuseks oli rahalise kasu saamise soov ning kõik isikuvastased kuriteod on toime pannud alkoholijoobes olles. Seksuaalkuriteo toimepanemise põhjuseks on sõltuvusprobleemid, seksuaalne motiiv, impulsiivsus ja mõtlematus oma tegude tagajärgedele. 2.
5. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetul on olemas vabanemisel töökoht. Isik on olnud vabaduses küll tööga hõivatud ja enda sõnul oskab kõiki töid ning talle ei meeldi töötu olla. Ometigi viimane varavastane kuritegu oli toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Olles alkoholijoobes, vahetult pärast tekkinud konflikti võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil korteris olnud sülearvuti koos laadija ja arvutihiirega. Ka vangistuses on süüdimõistetu töötanud ning rahalised nõuded puuduvad. Vabanemisfondis on 1962 eurot. Süüdimõistetu on õppinud ka eesti keelt A1, A2 ja B1 tasemel. Nii A1 kui ka B1 taseme kursuse tagasiside on positiivne. Samas A2 kursuse tagasiside kohaselt meeldis I. Grebeshkovile olla tähelepanu keskmes, pidas end kaaslastest paremaks. Samuti lubas tellida õpetajale auditi, kui isikul ei lubatud tunnist varem ära minna ja panna allkirja, nagu ta oleks olnud lõpuni. Ka on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Senini ei olnud võimalik läbi viia seksuaalkurjategijatele suunatud programmi Uus Suund, kuna I. Grebeshkov ei vallanud eesti keelt, kuid nüüd, kui ta on omandanud riigikeele, on see võimalik. Kuna I. Grebeshkov ei ole seega saanud veel tegeleda raskeima kuriteo toimepanemist soodustanud tegurite analüüsiga, siis ei ole maakohtul võimalik anda hinnangut, kas tema mõtteviisis ja hoiakutes on toimunud muutusi õiguskuulekuse suunas, mis võimaldaksid hinnata uute seksuaalkuritegude toimepanemise riski niivõrd madalaks, et isik ennetähtaegselt vabastada. Võttes arvesse, et isik kannab karistust korduvalt toime pandud seksuaalkuritegude eest, on süüdimõistetust tuleneva uue kuriteo riski madalaks hindamisel hädavajalik, et riskitegurid saaksid maandatud juba vanglas olles. 2.
6. I. Grebeshkovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, kuigi isiku suhtes on korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid 2018 ja
7. Süüdimõistetu suureks probleemiks on olnud alkoholi tarvitamine. Isik on alkoholijoobes pannud toime mitmeid vägivallakuritegusid. I. Grebeshkov tunnistab, et muutub alkoholijoobes vägivaldseks ning suurem osa probleemidest on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Probleemina nimetas tülisid elukaaslasega seoses majandusliku toimetulematusega. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enne vangistust tarvitas kanget alkoholi. Isiku enda sõnul tarvitas ta alkoholi kaks-kolm korda nädalas, kuid kui kõik oli korras, ei joonud alkoholi üldse. Psühhiaatri hinnangul vajab isik alkoholismivastast ravi. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et I. Grebeshkov on varasemalt läbinud alkoholi võõrutuskuuri, kuid jätkas sellele vaatamata alkoholi tarvitamist. Vangla juhtumikorraldaja hinnangul on arvestades varasemaid võõrutuskuure, tagasilangusi, katseajal toimepandud rikkumisi ning asjaolu, et süüdimõistetu oli enne vangistust igapäevatarvitaja, kinnipeetava motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest vabanemiseks kesine. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et süüdimõistetu on väitnud, et tal on soov muutuda olemas ning vabanedes laseb end kodeerida, mida kinnitas ka kohtuistungil 09.02.
8. Arvestades, et süüdlane soovib elama asuda ema juurde ja mitte liituda mõne rehabilitatsioonikeskusega, kus süvitsi tegeletakse sõltuvusprobleemidega, võib järeldada, et kinnipeetaval pole plaani otsida vabanedes professionaalset abi ja pöörduda alkoholisõltuvusega ravile ning probleemiga põhjalikult tegeleda. Süüdimõistetu madalat motiveeritus alkoholist loobumiseks kinnitab ka läbitud sotsiaalprogrammi tagasiside, mille kohaselt on isik olnud arvamusel, et saab ise oma sõltuvusega hakkama. Alkoholi tarvitamise 2 jätkamine suurendab aga tõenäosust, et I. Grebeshkov jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. 2.
9. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusele määratud kolmel korral, millest esimene ja viimane käitumiskontrolli periood olid kriminaalhooldusametnike poolt hinnatud mitterahuldavaks ning on kuritegusid toime pannud katseajal. Viimase käitumiskontrolli ajal rikkus isik registreerimiskohustust ning tarvitas alkoholi, mistõttu pöörati talle mõistetud tingimisi karistus täitmisele. Samuti nähtub iseloomustusest, et kui I. Grebeshkov ei saavuta enda tahtmist, käitub ta ebaviisakalt ka kriminaalhooldusametnikuga. Süüdimõistetu ei ole olnud orienteeritud seaduskuulekale elule ning kriminaalhooldus ei ole olnud piisav meede maandamaks kuritegude riskitegureid ja hoidmaks ära isiku poolt uute raskete kuritegude toimepanemist. 2.
10. On küll positiivne, et süüdimõistetul on elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste (ema, poeg, sõber) olemasolu vabaduses, kuid ennetähtaegse vabastamise otsust ei saa neile asjaoludele rajada, kuna eelnimetatud asjaolud olid isikul olemas ka enne, kuid ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu poolt avaldatu põhjal perekondlikud probleemid, eluraskused jms tingivad probleemkäitumise süvenemise, mitte ei pane pingutama ja oma elukorraldust õiguspärasena hoidma. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu 14.02.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Grebeshkovi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega, kohaldades vajalikke lisatingimusi. 3.
12. Maakohtu määrusest ei nähtu, mis viitaks sellele, et I. Grebeshkov jätkab vabaduses viibides kohe uute kuritegude toimepanemist. Kohus peatub oma määruses kuritegudel, mille eest I. Grebeshkov karistust kannab, kuid kohus ei ole arvestanud sellega, et antud toimepandud kuritegude eest on I. Grebeshkovile mõistetud äärmiselt karm karistus. Samuti ei ole seadusandja piiranud isikute ennetähtaegset vabastamist I. Grebeshkovi poolt toimepandud kuritegude eest. Ennetähtaegne vabastamine ei ole topelt-karistamiseks, vaid ennetähtaegse vabastamise mõtteks on analüüsida asjaolusid, kas isik on oma käitumisega karistuse kandmise ajal ilmutanud enda hoiakutes ja käitumises selliseid käitumisviise, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on vanglas viibimise ajal ilmselgelt teinud oma varasemast käitumisest järeldused ja käitunud vanglas kehtivate reeglite kohaselt, mitte vastupidi. 3.
13. Enne vangistust elas I. Grebeshkov koos elukaaslasega, kellel ilmselgelt olid samuti probleemid alkoholi tarvitamisega ja kellelt käesolevaks ajaks on võetud ära vanemlikud õigused laste kasvatamise osas. I. Grebeshkov on teinud järeldused, et edaspidi ta alkoholi tarvitada ei soovi. Maakohus on jätnud sisuliselt arvestamata selle, et vanglas viibimise ajal on I. Grebeshkov pidevalt teinud tööd ja seda eeskätt valdkonnas, mida paljud kinnipeetavad keelduvad tegemast. I. Grebeshkov töötab vanglas ka käesoleval ajal metallitöölisena. I. Grebeshkov on suutnud oma tööga hüvitada kõik tema vastu suunatud nõuded ning tal on vabanemisfondis piisav summa, et alustada normaalset elu. Vabanedes on I. Grebeshkovil olemas töökoht. 3.
14. Samuti on oluline, et I. Grebeshkovil puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Maakohus viitab sellele, et tema suhtes on kahel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid vähemalt kahel korral on I. Grebeshkovi suhtes tehtud valekaebusi kaasvangide poolt, mis ilmselt põhjustasid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. 3 3.
15. I. Grebeshkov on õppinud vanglas eesti keelt ja avaldas kohtus, et soovib jätkata eesti keele õppimist ning soovib loobuda tulevikus vene kodakondsusest. I. Grebeshkov on läbinud vanglas sotsiaalprogrammid, mis räägib ilmselgelt sellest, et ta soovib oma eluviisi muuta. 3.
16. I. Grebeshkovi ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise ainsaks põhjuseks ei saa olla see, et ta enne vanglasse sattumist on liialdanud alkoholi tarvitamisega. On ilmselge, et vanglas viibitud 5 aasta 7 kuu vältel ei ole I. Grebeshkov alkoholi tarvitanud. Suhe endise elukaaslasega on I. Grebeshkovil lõppenud. Vabaduses asuks ta elama oma ema juurde, kelle juures elab ka käesoleval ajal tema alaealine poeg, kelle kasvatamises soovib ta ise osaleda. I. Grebeshkovi ema on eakas ja tal on raskusi koolis käiva lapsega toimetulekul. Peale selle on I. Grebeshkovil ka tütar, kes asub käesoleval ajal temale teadaolevalt lastekodus. Kinnipeetav soovib ka tütre kasvatamisel osaleda. I. Grebeshkovil ei ole vanemlikke õigusi kohtu poolt ära võetud. Küll aga ei jäetud tütart ema kasvatada, kuna emalt võeti ka tütre puhul vanemlikud õigused ära. I. Grebeshkov mõistab, et tema emal kahe väikese lapsega toime tulla on äärmiselt raske, mistõttu soovib ta asuda tööle, teenida ülalpidamist ja osaleda ise oma laste kasvatamises. 3.
17. Kohtumäärusest ei selgu, mis põhjusel ei ole kohus arvestanud I. Grebeshkovi suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ja on ennetähtaegsel vabastamisel lähtunud sellest, et kuritegude toimepanemise ajal tarvitas I. Grebeshkov alkoholi ja tema poolt toime pandud kuriteod olid tingitud kõik alkoholi tarvitamisest. Ema toetab süüdimõistetut igakülgselt, käib teda koos pojaga vanglas vaatamas. Kohtumääruses ei ole välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mis kategooriliselt välistab I. Grebeshkovi ennetähtaegse vabastamise.
18. Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2023 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.03.
20. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu esitatud määruskaebusest argumente, mille alusel asuda võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid ning kohtukolleegium ei pea võimalikuks anda nendele asjaoludele veel täiendavad kaalu ehk nende väljatoomine ei anna neile suuremat mõju. 8. Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et I. Grebeshkovi puhul ei saa täheldada vangistuses tema suhtumises ja käitumises selliseid muutuseid, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetu suhtes ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ning konkreetse süüdimõistetu puhul nähtub tema eelnevast elukäigust, et selle riski maandamiseks ei pruugi olla sobiv meede ka kriminaalhooldus ja seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. 4 Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal kohus järeldas, et I. Grebeshkov jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu, sest maakohtu määrusest nähtub, kuidas maakohus on analüüsinud, et süüdimõistetu on vangistuses töötanud. Tuleb tõdeda, et I. Grebeshkov on seda teinud ka vabaduses, kuid see ei ole maandanud majanduslikust toimetulekust tulevat riski uuteks kuritegudeks. Ka varasema vangistuse ajal süüdimõistetu töötas, sh sarnasel kohal. Maakohus on välja toonud, et seksuaalkuriteoga seotud riski ei ole maandatud, kuna isik ei ole läbinud veel selleks sobilikku programmi, mille läbimine oleks vajalik just enne vabastamist, kuna süüdimõistetu on selles osas korduvkaristatu. Samuti isik on väidetavalt soovinud tegeleda oma alkoholiprobleemiga, kuid edutult ning kuritegusid on ta toime pannud just alkoholijoobes. Käesolevalt tal puudub probleemide lahendamiseks kindel visioon. Veel on maakohus tõdenud, et kuigi elu- ja töökoht ning lähedaste toetus on faktiliselt positiivne, siis need ei motiveeri süüdimõistetut kuritegusid mitte toime panema. Määruskaebuses pannakse rõhku süüdimõistetu lastele, kuid varasemalt ei ole nende heaolu motiveerinud teda kuritegudest hoiduma ning puudub usk sellesse, et tänasel päeval oleks olukord teine. Ehk maakohus on analüüsinud asjaolusid, mis kogumis annavad aluse veendumuseks, et risk, et vabaduses süüdimõistetut jätkab kuritegude toimepanemist, on kõrge. Põhjendamatu on kaitsja argumentatsioon sellest, et ennetähtaegne vabastamata jätmine oleks justkui isiku topeltkaristamine, sest tegude eest on juba süüdimõistetule karm karistus mõistetud. Kui süüdimõistetu puhul ei ole oodata õiguskuulekat käitumist tulevikus, siis ei olegi tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. I. Grebeshkovi suhtes on täitmata materiaalsed eeldused ning üks nendest eeldustest, mida analüüsitakse kogumis on

§ 76lg 4 kohaselt kuriteo toimepanemise asjaolud.

Seejuures ei ole maakohus arvestanud materiaalsete eelduste puhul eraldiseisvalt, et süüdimõistetu on toime pannud raske kuriteo, talle on mõistetud pikk karistus, vaid on toonud välja kuriteo toimepanemise asjaolusid. Samuti ei ole tuginetud sellele, et süüdimõistetu oleks pannud toime justkui mingi kuriteo, mille puhul on ennetähtaegne vabastamine välistatud. Vastupidi. Maakohus on analüüsinud kohtupraktikast lähtuvalt isiku õiguskuulekat käitumist

§ 76

lg-s 4 tulenevalt sellest, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi hinnatakse seejärel veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Kaitsja toob välja, et tuleb hinnata, kas kinnipeetav on vanglas viibimise ajal ilmselgelt teinud oma varasemast käitumisest järeldused ja käitunud vanglas kehtivate reeglite kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei erine süüdimõistetu käitumine suuresti tema varasemast vanglas viibimise ajast. Tutvudes kriminaalasjas nr 1-15-5647, mille vangistust kandis ta enne käesolevat vangistust, koostatud kinnipeetava iseloomustusega, ei erine see suuresti käesoleval ajal tehtud ettekandest. Ehk millised need muutused süüdimõistetus on toimunud, mis hoiaks ära uue kuriteod, ei nähtu. Loomulikult on positiivne, et süüdimõistetu on omandanud riigikeele, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja on tegelenud oma võlgnevustega, kuid kogumis ei anna see veel põhjust maakohtuga võrreldes teistsuguseks järelduseks. Sealjuures on maakohus ka neid asjaolusid käsitlenud. Arvestades süüdimõistetu alkoholi tarvitamise iseloomu, tema väidetavalt varem tehtud proove alkoholist loobumiseks ning diagnoositud alkoholisõltuvust, on vangistuses olles lihtne väita, et sellega ei ole probleeme, sest vangistuses 5 alkoholi tarvitamine on välistatud. Vabaduses, kus ahvatlusi on rohkem ja arvestades, et süüdimõistetul on tõsine probleem ning reaalne tõhus plaan probleemiga tegelemiseks puudub, ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu jääb selle juurde, et alkohol talle edasiselt enam probleeme ei valmista. Määruskaebus jääb edutuks. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 14. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 6 Maarika Kuusk