← Eesti

2-22-15231/9

Obsah (7)§ 438§ 407§ 423§ 436§ 459§ 164§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 2

(6)
  1. K.K. (hageja, XXX) esitas Tartu Maakohtule
  2. oktoobril 2022 hagiavalduse J.K. (kostja, XXX) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas
  3. novembril 2022 hagiavaldust. Kohus võttis
  4. detsembri 2022 määrusega menetlusse hageja
  5. novembril 2022 kell 18.36 allkirjastatud täpsustatud hagiavalduse järgmistes nõuetes: tagasiulatuv elatise nõue alates
  6. jaanuarist 2022 kuni
  7. oktoobrini 2022 kokku 2400 eurot, s.o 300 eurot kuus (välja arvatud juuni ja juuli 2022); elatise nõue alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni kindla summana, s.o 320 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos XXX. Kostja on üksikud kuud
  8. aastal kandnud hageja arvele toetust. Kuna varem ei ole hageja arvele raha saadetud, siis eeldas hageja XXX, et XXX kandis talle taskuraha. Varem on kanded tehtud hageja XXX arvele ja summad on olnud poole suuremad. Juunis ja juulis tehtud ülekannetest oli aru saada, et tegemist on elatisega lapsele, mistõttu juuni- ja juulikuu eest hageja tagasiulatuvat elatisenõuet ei esita. XXX nägi kostjat viimati
  9. aasta suvel. Hagist nähtuvalt on lapse igakuised kulud järgmised: eluasemekulud 100 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 50 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot; muud vältimatud püsikulud (XXX, prillid) 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kulud 650 eurot kuus. Hageja selgitab, et kuna elatakse XXX väljas, busse ei käi ja ilm ning teeolud ei võimalda alati rattaga või jalgsi minna, tuleb kasutada isiklikku sõiduvahendit kooli, koju ja poes käimiseks. Arst ja juuksur asuvad XXX kilomeetri kaugusel. Peretoetus 60 eurot laekub hageja XXX.
  10. Kohus võttis hagi menetlusse
  11. detsembril
  12. Kostjale toimetati
  13. detsembril 2022 täpsustatud hagiavaldus koos lisade ning menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte elektrooniliselt (

§ § 3111 lg 3 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 30. jaanuaril 2023. Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine,

§ 438lg 1).

Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 viimane lause).

Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus. Tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust 3

(6)kontrollida omal algatusel (Riigikohtu
  1. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p-d 17 ja 18;
  2. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p-d 14 ja 15).
  3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates
  4. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 102 lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  5. Kohus leiab, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi
  6. oktoober 2022 kuni
  7. oktoober 2022 eest tuleb jätta

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PKS § 108 järgi saab tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse nõude esitada kuni hagi esitamiseni. Kohus selgitas hagejale

  1. novembri 2022 määruses, et tagasiulatuva elatisenõude saab hageja esitada kuni hagi esitamiseni, s.o
  2. oktoobrini
  3. Hageja esitas kohtule hagiavalduse
  4. oktoobril 2022, mistõttu perioodi
  5. oktoober 2022 kuni
  6. oktoober 2022 eest esitatud tagasiulatuva elatise nõude esitamine ei ole õiguslikult lubatav ning hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohus selgitab, et alates hagi esitamisest menetleb kohus elatise nõuet edasiulatuva elatise nõudena.
  7. Kohus leiab, et hageja tagasiulatuv elatise nõue perioodi
  8. jaanuar 2022 kuni
  9. mai 2022 eest ja
  10. august 2022 kuni
  11. oktoober 2022 eest on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt – 1977,10 euro ulatuses põhjendatud ning 219,68 euro ulatuses põhjendamata. Kohus leiab, et hageja igakuine elatise nõue 320 eurot kuus on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, sest elatise nõudest tuleb maha arvestada ½ lapsetoetusest. Hageja ei ole nõude esitamisel lapsetoetusega arvestanud. 6.
  12. Hagist nähtuvalt on hageja igakuised kulud järgmised: eluasemekulud 100 eurot; kulutused toidule 200 eurot; kulutused transpordile 50 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 20 eurot; kulutused hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot; muud vältimatud püsikulud (XXX, voodipesu, nägemise prillid) 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kulud 650 eurot kuus. 4

(6)Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited hageja igakuiste kulude kohta kostja poolt omaksvõetuks. 6.2. Hageja tagasiulatuv elatise nõue (300 eurot kuus) ja edasiulatuv elatise nõue (320 eurot kuus) ületavad kehtivat perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäära. PKS § 102 lg 3 võimaldab elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohus leiab, et ka PKS § 102 lg 3 alusel elatise välja mõistmisel tuleb arvesse võtta PKS § 101 lg-t 5, mis näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Peretoetuse eesmärk on perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise. Kohus selgitas hagejale

  1. novembri 2022 määruses PKS § 101 lg 5 sätestatut ning kohustas hagejat avaldama kohtule lapsetoetuse suurus. Kohus märkis, et hagejal tuleb oma nõude esitamisel seda toetust arvesse võtta (ühe vanema osas arvestatakse ½ osa). Hagist ei nähtu, et hageja oleks nõuete esitamisel lapsetoetusega arvestanud. Alates
  2. jaanuarist 2022 muudeti alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda ning väljamõistetava elatise puhul tuleb kohtul arvestada ka lapsetoetusega sõltumata poole taotlusest. Seetõttu arvestab kohus tagasiulatuvast ja igakuisest elatise nõudest maha ½ lapsetoetusest, mis
  3. aastal oli 30 eurot kuus. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja
  4. aasta üksikutel kuudel kandnud hageja arvele raha. Kuna varem ei ole hageja arvele raha saadetud, siis eeldas hageja, et XXX kandis talle taskuraha. Varem on kanded tehtud hageja XXX arvele ja summad on olnud poole suuremad. Juunis ja juulis tehtud ülekannetest oli aru saada, et tegemist on elatisega lapsele, mistõttu juunija juulikuu eest hageja tagasiulatuvat elatisenõuet ei esita. Kohus selgitab, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on õigustatud vanemal siiski võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (vt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 p 13). Praeguses asjas ei ole esitatud andmeid, millest saaks järeldada, et hageja XXX ja kostja vahel oleks kokkulepe elatise maksmiseks lapse arveldusarvele ning lapse XXX on käsitlenud neid ülekandeid taskurahana lapsele. Seega ei saa kostja tehtud ülekandeid lapse arveldusarvele, mida lapse XXX ei ole heaks kiitnud, ülalpidamiskohustuse täitmisena arvestada. Kostja ei ole eeltoodu osas ka vastuväiteid esitanud, sest kostja hagile ei vastanud. Eeltoodust tulenevalt on perioodi 01.01.2022-31.01.2022 eest väljamõistetava elatise suurus 270 eurot (300-30), perioodi 01.02.2022-28.02.2022 eest 270 eurot (300-30), perioodi 01.03.2022-31.03.2022 eest 270 eurot (300-30), perioodi 01.04.2022-30.04.2022 eest 270 eurot (300-30), perioodi 01.05.2022-31.05.2022 eest 270 eurot (300-30). Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatisena välja perioodi
  7. jaanuar 2022 kuni
  8. mai 2022 eest 1350 eurot. Arvestades, et hageja palus välja mõista 300 eurot kuus, jääb hageja nõue perioodi
  9. jaanuar 2022 kuni
  10. mai 2022 eest rahuldamata 150 euro ulatuses. 5

(6)Perioodi 01.08.2022-31.08.2022 eest on väljamõistetava elatise suurus 270 eurot (300-30), perioodi 01.09.2022-30.09.2022 eest 270 eurot (300-30), perioodi 01.10.2022-10.10.2022 eest 87,10 eurot ((300-30)/31 päeva * 10 päeva). Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatisena välja perioodi
  1. august 2022 kuni
  2. oktoober 2022 eest 627,10 eurot. Arvestades, et hageja palus välja mõista 300 eurot kuus, jääb hageja nõue perioodi
  3. august 2022 kuni
  4. oktoober 2022 eest rahuldamata 69,68 euro ulatuses (augusti lapsetoetuse osas 30 eurot, septembri lapsetoetuse osas 30 eurot ja oktoobri 10 päeva lapsetoetuse osas 9,68 eurot (30/31*10)). 6.
  5. Hagist ei nähtu, et hageja oleks edasiulatuva elatise nõude esitamisel lapsetoetusega arvestanud. Alates hagi esitamisest väljamõistetava elatise nõudest tuleb samuti maha arvestada ½ lapsetoetusest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates
  6. oktoober 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 320 eurot kuus, millest arvestatakse maha ½ lapsetoetusest (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause). Elatise suurus muutub vastavalt lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus lahendab asja hageja nõudest lähtudes, arvestades seaduses sätetatut. Kohus selgitab, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust on võimalik muuta

§ 459alusel.

7.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.