Obsah (6)

§ 210§ 204§ 207§ 218§ 2231§ 217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise koht ja aeg 15. märts 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-18689 Tsiviilasi M.L. avald

) § 207 lg

1. Võlgniku vangistuses viibitud ajal aegumine karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 5 kohaselt peatus. Praeguse seisuga on täitmise aegumise kuupäev
2. jaanuar
3. Puudutatud isik on nõustunud võlgniku sooviga tasuda nõuet maksegraafiku alusel igakuiselt 150 eurot, arvestusega, et võlg saab tasutud enne aegumistähtaja saabumist
4. aastal. Võlgnik täitis maksegraafikut kuni novembrini
6. Maksu- ja Tolliamet (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isiku selgituste kohaselt mõisteti avaldajalt
7. märtsi
8. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1884 KrMS § 180 alusel välja menetluskulud 7866 eurot 60 senti.
9. novembril 2012 esitas Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõude täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse. Nõuet täidetakse täitemenetluses nr 185/2012/
10. Tasumata menetluskulude nõude suurus on 6381 eurot 23 senti. Puudutatud isik leiab, et nõue ei ole aegunud. Kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude nõude aegumisele tuleb kohaldada KarS-is sätestatud aegumistähtaegu, mitte TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega. Sellest tulenevalt kohalduvad

§ 210ja § 207 lg 1 ning Kar

S §

1. Avaldaja viibis ajavahemikus
2. maist 2011 kuni
3. jaanuarini 2021 vanglas, mistõttu oli sel ajal nõude täitmise aegumine peatunud. Nõude sundtäitmise aegumistähtaeg (7 aastat) hakkas kulgema alates
4. jaanuarist
5. MAAKOHTU SEISUKOHT
6. Tartu Maakohus jättis
7. jaanuari
8. a määrusega avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei olnud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest täitmise aegumisele tuginedes ei ole kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude sissenõudmiseks toimuva täitemenetluse lõpetamine TsÜS § 157 lg 1 järgi saavutatav. 2 Maakohus oli seisukohal, et kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalasjast tulenevate avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitmisele kohaldatakse

§ 210

kohaselt

§ 204lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.

Täiteasjas nr 185/2012/2361 on täitemenetluse lõpetamise otsustamine kohtutäituri pädevuses. Kohtutäitur lõpetab

§ 207

lg 1 kohaselt täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõude aegumise tõttu siis, kui karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus märkis, et juhul, kui käsitada avaldaja avaldust kui kaebust kohtutäituri tegevuse peale, tuleks avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 alusel.

§ 218

lg 1 kohaselt ei või kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kabust esitamata kohtule kaevata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks enne kohtusse pöördumist esitanud avalduse kohtutäiturile ja et kohtutäitur oleks avalduse oma otsusega lahendanud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avalduse läbi vaadata. Menetluskulud (riigilõiv kokku 150 eurot) palub avaldaja jätta puudutatud isiku ja kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult lugenud avaldaja avaldust kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse aegunuks tunnistamiseks.

§ 2231

järgi võib nõudega pöörduda otse kohtu poole, avaldajal ei ole kohustust kõigepealt kohtutäituri poole pöörduda. Samas märgib avaldaja, et ta on pöördunud täitemenetluse lõpetamise avaldusega ka täituri poole, kuid täitur keeldus seda menetlemast. Avaldaja hinnangul ei ole tema avaldus perspektiivitu. Avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse aegumise tõttu KrMS-i alusel. Kriminaalasjas nr 1-12-1884 tehtud kohtuotsusega on avaldajalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 järgi, seega tuleks täitemenetluse lõpetamisel järgida KrMS § 417 lg-s 3 sätestatut. Menetluskulude nõue ei ole rahaline või varaline karistus KarS-i mõttes, sest seda ei saa asendada KarS §-de 70 ja 71 või KarS § 72 alusel. Avaldaja leiab, et KarS § 82 lg-s 5 ette nähtud täitmise aegumise regulatsioon ei ole kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks toimuvas täitemenetluses kohaldatav. Samuti leiab avaldaja, et vangistus ei ole takistus täitetoimingute läbiviimiseks ja aegumistähtaeg ei peatu võlgniku vangistuses viibimise ajal. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole täitnud KrMS § 417 lg-st 3 tulenevat kohustust teavitada maakohut täitmise võimatusest. Kohtutäituril oli kohustus kõige hiljem

1. märtsil 2019 teavitada maakohut täitmise võimatusest. KrMS-i kohaselt aegus nõude täitmine
2. märtsil
3. Avaldaja leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja lg-t
4. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega ja kohtul tuleb kvalifitseerida nõue sõltumata menetlusosalise taotlusest, s.t. kohus kohaldab õigust omal algatusel.
5. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik jääb oma seisukoha juurde, et kriminaalasjas nr 1-12-1884 avaldajalt väljamõistetud menetluskulude nõue ei ole aegunud. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud avalduse läbi vaatamata. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt ei korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et käesoleval juhul on võimalik esitada kohtule avaldus

§ 2231alusel.

Vaidlust ei ole selle üle, et täitemenetluses nr 185/2012/2361 täidetakse kriminaalasjas nr 1-12-1884 tehtud

1. märtsi
2. a kohtuotsusega KrMS § 180 alusel avaldajalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude nõuet.

§ 210

sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude sissenõuete täitmisele kohaldatakse

§ 204lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.

Täitemenetluses, milles täidetakse kriminaalmenetluse kulude nõuet, ei kohaldu seega

§ 2231

, mille järgi võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu juhul, kui jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 ei kohaldu kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumisele.

§ 207

järgi kontrollib kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumist kohtutäitur, lõpetades täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Maakohus on seega õigesti leidnud, et

§ 207

lg 1 kohaselt on täiteasjas nr 185/2012/2361 täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu kohtutäituri pädevuses. Avaldaja väidab ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, et ta on pöördunud avaldusega kohtutäituri poole, kes keeldus sellesisulist avaldust menetlemast. Kui avaldaja ei olnud kohtutäituri vastusega nõus, oleks ta pidanud esitama

§ 217alusel kaebuse kohtutäiturile.

Alles siis, kui kohtutäitur oleks lahendanud kaebuse avaldajale mitterahuldaval moel, oleks avaldaja saanud

§ 218

lg 1 esimese lause alusel esitada maakohtule kaebuse.

§ 218

lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. 9. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et täitemenetluse lõpetamisel aegumise tõttu tuleb praegusel juhul kohaldada KrMS § 417 sätteid ja et KarS § 82 lg-s 5 sätestatud täitmise aegumise regulatsioon ei kohaldu. KrMS § 423 näeb ette, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid.

§ 210

näeb ette, et kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude sissenõuete täitmisele kohaldatakse mh

§-s 207 sätestatut.

§ 207

kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmises täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul, mis on seitse aastat kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 82 lg 5 teise lause kohaselt peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Eelviidatud normidest tuleneb seega üheselt, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks toimuva täitmise aegumisele kohaldub KarS § 82 lg 5 ja seega leidis maakohus õigesti, et vaidlusaluse nõude täitmine ei ole aegunud.

1. Avaldaja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus rikkus kohtulahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus avaldaja sellise etteheitega ei nõustu. Maakohus on oma määruse järeldusi TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. See, et 4 avaldaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei anna alust määruse tühistamiseks, kui kohus on määrust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks tekkinud rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Seetõttu ei ole vaja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi Margit Vutt 5