KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-1844 Haldusasi Xi kaebus Keskkonnaameti 21.07.202

) § 24 lg 4 ja keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ §-des 15 ja 16 esitatud nõuetele vastavalt või kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa

§ 29

lg-s 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala.

§ 29

lg 9 kohaselt ei tohi enne raiesmiku uuenemist teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, v.a juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala. 2) Looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 2 sätestab, et ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, v.a maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Mustjõe kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Olli maaüksuse eraldisele 38 planeeritud 1,29 ha suurune lageraie jääb peaaegu kogu ulatuses (1,26

1. ha)Mustjõe kalda piiranguvööndisse. Eraldis piirneb sama maaüksuse eraldisel 39 (0,19
2. ha)kavandatud lageraiealaga (20.12.2021 kinnitatud kehtiv registrikanne nr 50000586938), mis jääb samuti kogu ulatuses Mustjõe kalda piiranguvööndisse, ning KoolmaKõrtsi kinnistu eraldisel 27 (1,8
3. ha)asuva 2017. a raiesmikuga, mis Keskkonnaameti 21.07.2022 välitööde järgi on nõuetekohaselt uuenemata ja millest 1,49 ha jääb samuti Mustjõe kalda piiranguvööndisse. Seega moodustuks Mustjõe kalda piiranguvööndis kokku 2,94 ha suurune ala, mis ületab kalda piiranguvööndis lubatud maksimaalse lageraielangi pindala 2 ha. 4. X esitas 27.07.2022 vaide, milles taotles Keskkonnaameti poolt metsateatisele nr 50000683794 tehtud raiet keelava otsuse tühistamist ja raiet lubava otsuse tegemist. 5. Keskkonnaamet jättis 03.08.2022 vaideotsusega nr 1-7/22/141-2 vaide rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Vaidlustatud otsus kui haldusakt peab vastama haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 toodud õiguspärase haldusakti tunnustele. Keskkonnaameti 21.07.2022 otsus on õiguspärane.

§ 41

lg 7 järgi kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele.

§ 41

lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil õigus raie registreerimisest keelduda, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Seega ei saa Keskkonnaamet õigusaktide nõuetega vastuolus olevat raiet registreerida. Kavandatud raiete 2

kui LKS nõuetega. 2) Keskkonnaamet on metsateatise nr 50000683794 otsuses selgitanud, et vastavalt LKS § 37 lg 1 p-le 2 on Mustjõe kalda piiranguvööndi laius 100 m. Olli kinnistu eraldisele 38 planeeritud 1,29 ha suurune lageraie jääb peaaegu kogu ulatuses (1,26

1. ha)Mustjõe kalda piiranguvööndisse. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, v.a maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Olli kinnistu eraldis 38 piirneb sama maaüksuse eraldisel 39 (0,19
2. ha)kavandatud lageraiealaga (20.12.2021 kinnitatud kehtiv registrikanne nr 50000586938), mis jääb kogu ulatuses Mustjõe kalda piiranguvööndisse, ning Koolma-Kõrtsi kinnistu eraldisel 27 (1,8
3. ha)asuva 2017. a raiesmikuga, mis Keskkonnaameti 21.07.2022 välitööde kohaselt on nõuetekohaselt uuenemata ja millest 1,49 ha jääb samuti Mustjõe kalda piiranguvööndisse. Seega moodustuks metsateatisega nr 50000683794 kavandatud raie lubamise korral Olli kinnistu eraldistele 38 ja 39 ning Koolma-Kõrtsi kinnistu eraldisele 27 Mustjõe kalda piiranguvööndis kokku 2,94 ha suurune lageraielank, mis ületab kalda piiranguvööndis lubatud maksimaalse lageraielangi pindala. 3) LKS § 37 lg 2 kohaselt ei tohi kalda piiranguvööndis lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha. Lageraielangi pindala ei tohi kalda piiranguvööndis ületada 2 ha sõltumata sellest, kas lageraielank koosneb ühest või enamast eraldisest ning asub samal või mitmel erineval kinnistul. Kuna LKS-s ei tooda eraldi esile, millised alad loetakse lageraielangiks, siis määratlemisel, millised alad lugeda LKS § 37 lg-s 2 märgitud lageraielangi pindala sisse, juhindub Keskkonnaamet

-st.

§ 29

lg-st 9 lähtuvalt liidetakse lageraielangi pindala sisse kõik piirnevatel eraldistel kavandatavad lageraielangid ja ka uuenemata raiesmikud. Nõuded metsa uuenenuks lugemiseks on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” §-des 15 ja

1. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. 4) Metsateatisega nr 50000683794 kavandatud lageraie lubamise korral moodustuks Mustjõe kalda piiranguvööndis lageraielank, mis koosneb Olli kinnistu eraldistele 39 ja 38 kavandatud lageraielankidest ning Koolma-Kõrtsi kinnistu eraldisel 27 asuvast uuenemata raiesmikust. Lageraielangi pindala Mustjõe kalda piiranguvööndis oleks kokku 2,94 ha, ületades kalda piiranguvööndis lubatud 2 ha, mistõttu on metsateatisega nr 50000683794 kavandatud raie registreerimata jätmine õiguspärane. Metsateatisega kavandatud raie registreerimata jätmisel on Keskkonnaamet lähtunud õigusaktidest, millistega on lageraielangi lubatud suurus kalda piiranguvööndis täpselt reguleeritud ning täiendavatele kaalutlustele ruumi ei ole jäetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. X esitas 31.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 21.07.2022 metsateatise registreerimisest keeldumise otsuse ja 03.08.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/141-2 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata kaebaja metsateatis uuesti sisuliselt läbi (täiendavad seisukohad dtl 25 ja 67-69). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) LKS § 37 lg-d 1 ja 2 ning

§ 29lg-d 9 ja 11 võimaldavad kaebajal soovitud lageraiet 1,29 ha teostada. Muid õigusaktidest tulenevaid takistusi lageraie teostamisel ei ole. Vastustaja 3

-s sätestatud regulatsiooni loogika (naabereraldiste pindalade liitmine, määratlemaks lubatava lageda ala piirsuurust) LKS-sse. Selline seadustega manipuleerimine ja

regulatsiooni „lõhestamine“ on ebaseaduslik. HMS § 3 sätestab, et isiku õigusi võib piirata vaid seaduse alusel, kuid ehkki antud õigussuhet reguleerivad kaks seadust lubavad taotletud tegevust, on vastustaja kaalutlusotsus nende seadustega sätestatule vastupidine. Vastustajal puudub seaduslik alus metsateatist selliselt menetleda, nagu ta on menetlenud. Menetlus peab olema kooskõlas seadustega. 2) Kaebaja viitas juba 27.07.2022 vaides ja jääb selle juurde, et

§ 29

lg 9 sätestab taotletava raielangi pindala ja kõrvalasuvate raiutud eraldiste pindalade liitmise põhimõtte, määratlemaks raie lubatavuse

§ 29lg 11 p-s 3 sätestatud langi piirsuurusest.

Antud kasvukohatüübis on külgnevate eraldiste (raiesmike) ja taotletud langi summaarseks piirsuuruseks seadusest tulenevalt 7 ha, millest suurem ei tohi lank ja naaberraiesmik olla, kuid taotletava raielangi ja naabereraldise 27 raiesmiku pindalade summa on 3,09 ha, mis jääb pindala piirsuuruse lubatud piiridesse. LKS-st ei tulene nõuet avardada „langi“ mõistet raiesmiku arvelt või käsitleda langi pindalana ka kõrvalasuvat raiesmikku. Tulenevalt

-st on raie lubatav ning taotletav raie 1,29 ha on LKS-le vastav, kuivõrd raiesoov jäi seaduste normide piiridesse – vaid pool eraldisest ja alla 2 ha. 3) Raie hädavajalikkus ei ole põhjus, miks kaebaja kohtusse pöördus ning vastustajal ei ole õigust hinnata omaniku raiesoovi hädavajalikkust, vaid vastustaja otsused peavad tuginema õigusaktidele ja hea halduse tavale. Raie on antud asukohas hädavajalik, sest tegemist on osaliselt soise alaga, mis soodustab tüvemädanike ja muude taimehaiguste arenemist ja levikut. Metsainventeerimise andmetel on kahjustus keskmine. Omanikuna lasub kaebajal kohustus enda vara heaperemehelikult vallata, mis on kasulik ka kogu riigile ja rahvale, sest ühiskonna huvi on, et ressurss ei mädaneks ega reostaks seeläbi veekogu. 4) Vastustaja on lisanud oma vastusele metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja, jättes täpsustamata, millele konkreetselt ta seal viitab või mida rõhutab. Samas nähtub seletuskirjast, et „Kaitsevööndites paiknevate metsade suhtes kehtib eriseadustest tulenev regulatsioon. Näiteks sätestab tee kaitsevööndi regulatsiooni teeseadus, veekaitsevööndites veeseadus (§ 29), ranna ja kalda piiranguvööndis looduskaitseseadus (§ 37) jne“. See tähendab, et LKS regulatsioon ja norm on kalda piiranguvööndis

regulatsiooni ees privilegeeritud. Kui võtta

regulatsioon aluseks kaldakaitsevööndis, kaotab mõtte LKS prioriteet, mille olemit ka vastustaja rõhutas. 5) 14.06.2017 võttis Riigikogu vastu metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, LKS muudeti just kalda piiranguvööndi raietingimuste osas, kuid vaid turberaie osas. Lageraie osas, mis toimub kalda piiranguvööndis, ei pidanud seadusandja vajalikuks tingimusi muuta või langi pindala arvutamise metoodikaga täiendada. Samuti ei peetud vajalikuks tuua viidet

le, et langi pindala arvutamisel peab langi mõiste samastama raiesmiku või lageda alaga. Pole alust arvata, et seadusandja tahte korral ei oleks seda täpsustust teinud, kui niikuinii kalda piiranguvööndis raiega seotut täpsustati. 6) Raielank on kasvava metsa raieks välja mõõdetud ja hinnatud puiduga metsaosa, mis on täielikult või osaliselt raiumata. Raielangi mõiste määratlevad kolm tingimust: esiteks kasvav mets, teiseks puiduga metsaosa, kolmandaks raiumata. Raielangi mõiste ja tingimuste sisse ei mahu

§ 29lg-s 9 sätestatud mõiste raiesmik või lage ala.

Raiesmikul ei ole kasvavat metsa (võivad olla üksikud seemnepuud või säilikpuud, ja kindlasti raiesmik ei ole raiumata). LKS-s on sätestatud üheselt ja selgelt, et reguleeritakse lageraie langi, mitte lageda ala või raiesmiku või mõlema piirsuurust. 4

§ 29

lg 9 ja lg 11 p 3 võimaldavad tal kavandatud lageraiet teha ja et Keskkonnaamet on kasutanud uudset seaduste hübridiseerimise moodust, keelates kaebajal hädavajaliku raie ja tõstes uuenduslikult

-ga sätestatud regulatsiooni loogika LKS-sse. Kohtupraktikas on leitud, et kui kavandatav raie taotletavas mahus on vastuolus õigusaktiga, ei saa kaalumise abil jõuda vastupidise tulemuseni ning Keskkonnaamet ei saa nõuetega vastuolus olevat raiet metsaregistris kinnitada. Kavandatud raiete õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada kõigi raie teostamist reguleerivate kehtivatest õigusaktidest tulenevatest piirangutest, sh nii

-s kui ka LKS-s sätestatud nõuetega. 2) Vastustaja on 21.07.2022 otsuses raie kinnitamisest keeldumist põhjendanud kokkuvõtvalt sellega, et kavandatud raie lubamisel moodustuks ala, mis ületab veekogu (Mustjõe) kalda piiranguvööndis lubatud lageraielangi suurust. Veekogude ranna ja kalda kaitseks on õigusaktidega kehtestatud inimtegevust suunavad vööndid: ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. LKS § 37 lg 2 sätestab, et ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla üldjuhul suurem kui 2 ha. Kuna LKS ei too eraldi esile, millised alad loetakse lageraielangiks, tuleb lageraielangi pindala määratlemisel juhinduda

-s sätestatud põhimõtetest. 3)

§ 29

lg 9 sätestab, et enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa selle paragrahvi lg-s 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala. Kalda piiranguvööndis on lageraielangi maksimaalne pindala sätestatud LKS § 37 lg-s 2. Kalda piiranguvööndis lageraiete lubamisel tuleb samuti lähtuda

§ 29

lg-s 9 toodud langi määratlemise põhimõtetest.

§ 29

lg-st 9 lähtuvalt liidetakse lageraielangi pindala sisse kõik piirnevatel eraldistel kavandatavad lageraielangid ja ka uuenemata raiesmikud. 4) Metsateatisega nr 50000683794 Olli maaüksuse eraldisel nr 38 kavandatud lageraielank (1,29

1. ha)asub Mustjõe ääres, jäädes 1,26 ha osas veekogu kalda piiranguvööndisse, mille laius on LKS § 37 g 1 p 2 alusel 100 m. Eraldisel 38 kavandatud lageraielank piirneb sama maaüksuse eraldisel 39 (0,19
2. ha)kavandatud (varasemalt lubatud) lageraielangiga, mis jääb kogu ulatuses Mustjõe kalda piiranguvööndisse. Lisaks piirneb eraldisel 38 kavandatud lageraielank KoolmaKõrtsi maaüksuse eraldisel 27 (1,8
3. ha)asuva raiesmikuga, mis on nõuetekohaselt uuenemata ja millest 1,49 ha jääb samuti Mustjõe kalda piiranguvööndisse (joonis dtl 39). Koolma-Kõrtsi maaüksuse eraldisel 27 asuv raiesmik, kus on teostatud lageraie 2017. a metsateatiste alusel, ei vastanud 21.07.2022 välitööde andmetel veel metsa uuenenuks lugemiseks nõutavatele tingimustele. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid naabereraldisel paikneva raiesmiku mitteuuenenuks lugemise otsuse kohta. 5) Metsateatisega nr 50000683794 kavandatud lageraie lubamisel oleks Mustjõe kalda piiranguvööndis piirnevatel eraldistel moodustunud lage ala pindalaga 2,94 ha, mis koosneb Olli maaüksuse eraldisele 38 kavandatud lageraielangist, eraldisel 39 kavandatud ja lubatud lageraielangist ja Koolma-Kõrtsi maaüksuse eraldisel 27 asuvast uuenemata raiesmikust. Lageraielangi pindala Mustjõe kalda piiranguvööndis oleks seega ületanud veekogu kalda piiranguvööndis lubatud 2 ha. Raie registreerimata jätmisel on vastustaja lähtunud sellest, et lageraielangi lubatud suurus kalda piiranguvööndis on täpselt reguleeritud ning täiendavatele kaalutlustele ei ole ruumi jäetud. Tegemist ei ole „suvalise seadustega manipuleerimisega” ega „uudse tõlgendamisega”, vaid kõigi õigusaktide nõuete arvestamisega metsateatiste menetluses. 5

-st tulenevate langi pindala arvestamise põhimõtetest eraldiseisvalt, st arvestaks kalda piiranguvööndis lageraielangina vaid ala, mida konkreetse metsateatisega ühel eraldisel korraga lageraiesse kavandatakse, võimaldaks see koheselt kõrvale uute metsateatistega lageraielankide planeerimist

§ 29lg-s 11 sätestatud pindala ulatuses.

Selline olukord ei ole olnud seaduseandja tahe, kuna see võimaldaks kalda piiranguvööndis üle 2 ha suuruste lageraielankide tekitamist. Ainumõeldav on rakendada kalda piiranguvööndis lageraielangi arvestuses

-st tulenevaid põhimõtteid (st langi pindala arvestusse lähevad kõik piirnevatel eraldistel kavandatud lageraielangid ja uuenemata raiesmikud). Seega ei tohi lageraielangi pindala kalda piiranguvööndis ületada 2 ha sõltumata sellest, kas lageraielank koosneb ühest või enamast eraldisest või asub samal või mitmel erineval maaüksusel. 7) Kehtivate, metsaregistris 28.01.2021 registreeritud metsa inventeerimisandmete kohaselt kasvab Olli maaüksuse eraldisel 38 (kogupindala 2,41 ha) küps lehtpuupuistu (esimeses rindes on 93% kaske, 4% haaba, 2% halli leppa ja 1% remmelgat) täiusega 87% ja tagavaraga 764 tm. 10% kaskedest on kirjeldatud kahjustus – teised tüvemädanikud (seened). Lisaks on eraldisel kirjeldatud surnud metsa ja lamapuitu kokku 24 tm. Põhjendatud ei ole lageraie hädavajalikkus. Metsa sanitaarse seisundi parandamiseks on võimalik teostada sanitaarraiet, mida tehakse mh ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks ning nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks (

§ 28lg 4 p 2; § 31 lg 3).

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Keskkonnaameti 21.07.2022 metsateatise registreerimisest keeldumise otsuses ja 03.08.2022 vaideotsuses nr 1-7/22/141-2 toodud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2), märkides kaebusele vastuseks järgmist.
2. Metsateatisest nr 50000683794 nähtub, et Olli maaüksuse eraldisel nr 38 kavandatud 1,29 ha suurune lageraielank asub Mustjõe ääres. Asjas ei vaielda selle üle, et kavandatud lageraieala jääb 1,26 ha ulatuses Mustjõe kalda piiranguvööndisse. Vaidlus puudub ka selles, et eraldis nr 38 piirneb sama maaüksuse eraldisel nr 39 kavandatud 0,19 ha suuruse lageraiealaga, mille osas registreeriti 20.12.2021 lageraiet lubav kanne nr 500005869382 ning mis jääb kogu ulatuses Mustjõe kalda piiranguvööndisse. Samuti ei vaielda selle üle, et eraldisel 38 kavandatud lageraieala piirneb teisest küljest Koolma-Kõrtsi maaüksuse eraldisel nr 27 asuva 1,8 ha suuruse raiesmikuga, millest 1,49 ha jääb samuti Mustjõe kalda piiranguvööndisse. Keskkonnaamet on välja toonud, et vastavalt 21.07.2022 välitööde käigus tuvastatule on kõnealune lank nõuetekohaselt uuenemata ning kaebaja ei ole eraldist nr 27 puudutavas osas vastuväiteid esitanud. Vaidlus puudub iseenesest ka selles, et kaebaja taotletud raie lubamisel moodustuks Mustjõe kalda piiranguvööndisse lage ala, mis Olli maaüksuse eraldistele 38 ja 39 kavandatud ning Koolma-Kõrtsi maaüksuse eraldisel nr 27 teostatud raieid kokku võttes hõlmaks 2,94 ha (vt joonis dtl 39).
3. Kaebaja on metsateatise registreerimisest keelduva otsuse vaidlustanud eelkõige seetõttu, et peab õigusvastaseks tema esitatud metsateatise registreerimise menetluses lageda ala piirsuuruse määratlemisel sellele ka naabereraldiste pindalade liitmist. Kaebaja leiab, et ei LKS §-st 37 ega ka

§ 29

lg-test 9 ja 11 ei tulene keeldu tema soovitud lageraie teostamiseks ning peab ebaseaduslikuks metsaseaduse loogika tõstmist looduskaitseseaduse regulatsiooni. 6

§ 29

lg-test 9 ja 11 põhimõte, et raiesmikuga piirneval metsaeraldisel on enne raiesmiku uuenemist uue lageraie tegemine võimalik juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa

§ 29lg 11 p-des 2 ja 21 nimetamata kasvukohatüüpides 7 ha.

Metsaportaali andmetel on eraldiste 38 ja 27 kasvukohatüübiks angervaksa ning eraldisel 39 jänesekapsa-kõdusoo. Kaebaja tuginebki asjaolule, et kasvukohatüübist tulenevat seaduses sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala antud juhul ei ületataks.

1. Metsaseaduse regulatsiooni suhtes erireegliks on aga looduskaitseseadusest tulenevad kalda piiranguvööndi kitsendused, mis piiravad raieõigust kalda piiranguvööndis. Kaebajale kuuluv metsaeraldis 38 asub metsaportaali andmetel ranna või kalda piiranguvööndis. LKS § 37 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt on ranna piiranguvööndis lageraie keelatud ning kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla üldjuhul suurem kui 2 ha. Sellega on raie tegemiseks kalda piiranguvööndis sätestatud metsaseaduse reeglitest rangemad piirangud. Asjaolu, et kalda piiranguvööndis kehtib metsaseaduse ees privilegeerituna LKS § 37 lg 2 eriregulatsioon, on välja toonud ka kaebaja ise.
2. Samas ei tähenda vastava eriregulatsiooni sisaldumine looduskaitseseaduses seda, et metsaseaduse sätted kalda piiranguvööndis raie kavandamisel ja vastava metsateatise menetluses üldse ei kohalduks. Metsateatiste registreerimine toimub metsaseaduses sätestatud menetluse järgi, ent seejuures tuleb ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsaeraldiste puhul täiendavalt arvestada looduskaitseseadusest tulenevate piirangutega, mis on vastavas osas erireegliks metsaseaduse suhtes – praegusel juhul

§ 29lg 11 suhtes.

Ülejäänud osas kohaldub aga metsaseaduse regulatsioon ning seda olenemata vastava viite puudumisest looduskaitseseaduses. Metsaseadusest nähtub, et metsateatise alusel kavandatud raie nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb kontrollida ka muudest õigusaktidest tulenevate nõuete järgimist (

§ 41lg 7).

Viidatud olukord ei muuda mingil määral looduskaitseseaduse prioriteetsust olematuks. 14. Seega tuli Keskkonnaametil praegusel juhul metsateatise menetluses arvestada looduskaitseseadusest tuleneva keeluga lubada kalda piiranguvööndis 2 ha-t ületavat lageraielangi pindala, v.a samas sättes nimetatud juhul – maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Et viimase juhtumiga tegemist ei olnud, puudus Keskkonnaametil kalda piiranguvööndisse kavandatud raie lubamise üle otsustamisel ka võimalus kaaluda, kas lubada 2 ha-st suuremat lageraielangi ala.

§ 29lg-st 9 lähtumisel pole tegu lubamatu langi mõiste avardamisega.

Keskkonnaamet on põhjendatult leidnud, et

§ 29

lg-st 9 tuleneva maksimaalse lageraielangi kogupindala arvestamisel tuleb lisaks uue lageraielangi pindalale võtta arvesse sellega piirneva raiesmikuga eraldist. Ka LKS § 37 lg-st 2 ei nähtu, et lageraielangi pindala arvestamisel tuleks lähtuda üksnes pindalast konkreetse metsaeraldise sees, vaid säte keelab kalda piiranguvööndis suuremad kui 2 ha lageraielangid. Säte nimetab sõnaselgelt lageraielanki, mitte raielanki. Lisaks on Keskkonnaamet kaebusele vastates selgitanud, et praktikat, mille kohaselt keeldutakse enam kui 2 ha suuruste lageraielankide lubamisest kalda piiranguvööndis, on järjepidevalt viljeletud alates LKS § 37 lg 2 jõustumisest ning tegu ei ole uudse tõlgendusega. 15. Raie, sh hädavajaliku raie teostamine eraldisel 38 ei ole täielikult välistatud. Keskkonnaamet on vaidlustatud otsuses selgitanud, et eraldisel 38 on võimalik kavandada lageraiet väljaspool kalda piiranguvööndit jääval osal ja 0,32 ha ulatuses ka kalda piiranguvööndisse jääval osal, milleks tuleks esitada uus metsateatis. Samuti on Keskkonnaamet kaebusele vastates välja toonud, et vajadusel on võimalik teostada alal sanitaarraiet. Keskkonnaamet ei ole metsateatise registreerimisest keeldumisel tuginenud asjaolule, et kavandatud raie ei ole hädavajalik. 7