KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 101lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 1.

aprillil 2023) ning elatise suuruse arvutamisel võetakse arvesse lapsetoetust (

§ 101lg 5).

Elatis tuleb tasuda iga kuu

1. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette. Maakohtu otsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt kostja elatise katteks kantud summadega. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja laps ja elab emaga. Pärnu Maakohtu
2. juuni 2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-54870 kohaselt tuleb hagejal tasuda kostjale igakuiselt elatist 177,50 eurot alates
3. juulist 2014 ning elatis suureneb vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusule.

§ 2172lg 1 näeb ette, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja palub elatist vähendada õigusliku olukorra muutumise tõttu kehtiva seaduse järgi 213,44 euroni kuus. Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summasid saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi võib kohtulahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. 1.jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 102

lõige 3 näeb ette, et kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus on selgitanud, et miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. 3 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kuigi eelviidatud lahend on tehtud varasema regulatsiooni kehtivuse ajal, on sealsed seisukohad kohtu hinnangul kohaldatavad ka uue regulatsiooni puhul. Seega tuleb kostjal

§ 101lg 1 järgi arvutatud summast suuremaid kulutusi ka tõendada.

Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks, v.a Urvaste Kooli (tl 35) septembrikuu arve 152,80 eurot, millest nähtuvalt viibib kostja õpilaskodus. Sotsiaalkindlustusameti otsuse (tl 17) kohaselt on kostjal tuvastatud raske puue alates

1. juulist 2021 kuni
2. juulini 2026 ning kostja saab puude tõttu sotsiaaltoetust 41,68 eurot kuus. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et puude tõttu on tema vajadused tavapärasest suuremad. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud elatist välja mõista

§ 101

lg 1 alusel arvutatud summast suuremas ulatuses, sest on tõendamata, et kostja kulutused on tavapärasest suuremad. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades asjaolu, et õiguslik olukord on muutunud, on põhjendatud väljamõistetud elatist vähendada selliselt, et hagejal tuleb kostjale tasuda elatist

§ 101lg 1 alusel arvutatud suuruses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub elatist mitte vähendada ja jätta igakuiseks elatise suuruseks 292 eurot alates
2. jaanuarist 2022 ning määrata elatise tasumise lõpptähtaeg kuni kostja saab täisealiseks või mõista elatis välja kuni kooli lõpetamiseni. Kostja palub kohustada hagejat tasuma elatist jooksva kuu eest ette. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja ei teadnud, et peab alles hoidma kütusekulu tšekid, et tõendada kostja transpordikulutusi. Selline kulu on aga väljaarvestatav ka kooli ja kodu vahemaa (100 km) ja bensiini keskmise hinna alusel ning maakohus oleks saanud seda ka ise arvutada. Samuti on kostjale lisakulutus Tartu Unimed Kliinikumis käimine (edasi-tagasi 240 km). Elatist on vähendatud tagantjärgi ja maakohus ei ole arvestanud sellega, kuidas saaks erivajadustega laps hakkama mitu kuud ainult emapoolse toetusega. Kulutused lapsele on juba tehtud arvestades mõlema vanema rahalist panust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 tasaarvestuse piirangu kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Seega ei saaks juba tasutud elatist tagantjärgi tasaarvestada ja jätta erivajadustega laps elatisest ilma mitmeks kuuks, eriti olukorras kus elukallidus on hüppeliselt tõusnud. Juba väljamõistetud elatist ei peaks vähendama, kuna puude suurus on sama, mis
3. aastal, midagi paranenud ei ole. Kulutused on suurenenud seoses lapse erivajadustega ja kasvamisega. Kostjale ei saa enam osta lasteriideid, vaid tuleb osta meeste suuruses riideid. Kostja tervisest tulenevalt riided tihti rebenevad või kostja kaotab neid, mistõttu on kulud riietele suuremad. Kostjal on vaja kehalise kasvatuse tunni riideid, õueriideid, koduriideid, jalanõusid, õppevahendeid ja tööriideid. Kostja vajab retspetiravimeid ja vitamiine. Kostja arenguks on vajalikud tegevused ka väljaspool kodu ja kooli ning suhtlemine teiste lastega. Maakohus on jätnud välja selgitamata olulised asjaolud, eelkõige selle, et tegemist on erivajadustega lapsega. Lapsele on puue määratud kuni
4. aastani. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks puue või tema töövõime oleks vähenenud. Hageja ei ole tõendanud, et ta annaks ülalpidamist veel ühele lapsele. Kostja esitas
5. veebruaril 2023 ringkonnakohtule täiendavad tõendid ja seisukohad. Kostja igakuised minimaalsed kulud tervishoiule on 60 eurot, elektrile 85 eurot, telefonile ja meelelahutusele 25 eurot, huvitegevusele 30 eurot, juuksurile ja riietele 150 eurot, jalanõudele 50 eurot, koolitarvetele 25 eurot, hooajalised kulud (jalgrattad, kelk, tõukerattad) 40 eurot, 4 toidule, hügieenitarvetele 100 eurot, taskuraha 15 eurot, sõit kooli 50 eurot/kord, koolitasule 145 eurot, hambakliinikus käimisele 65 eurot.
6. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja tegi kostjale ettepaneku, kuidas pärast maakohtu otsuse tegemist elatist tasuda, et vältida elatise ülemaksmist ning et kostjal ei tekiks võlga hageja ees. Kostja saab täisealiseks juba XXXXXXX. Kostja kaebuse eesmärk on vältida maakohtu otsuse jõustumist. Kostja ei ole tõendanud enda liikumispuuet ja meeleoluhäireid. Kostja on tõendanud ainult hambakliinikus käimist. Samuti ei ole kostja tõendanud tavapärasest suuremaid kulutusi. Puude olemasolul kehtib ravimite soodustus. Riideid tuleb osta kõikidele lastele. Kostja vanemad peavad kostja ülalpidamisse võrdselt panustama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Ringkonnakohus nõudis kostja taotlusel välja andmed krediidiasutustelt hageja arvelduskontode ja hoiuste kohta, samuti andmed Maksu- ja Tolliametist hageja sissetulekute kohta. Ringkonnakohus võtab tõendina asja juurde kostja SEB Panga arvelduskonto väljavõtte ja Maksu- ja Tolliameti
9. veebruari 2023 maksuandmete tõendi. Kostja esitas ringkonnakohtu menetluses uute tõenditena retseptiravimi arve, kostja digiloo väljavõtte, Unimed Kliinikud OÜ
10. novembri 2022 tõendi, Urvaste Kooli
11. detsembri 2022 arve,
12. novembri 2022 maksekorralduse kostjale elatise tasumise kohta ja Tartu kohtutäitur R. Rosenthali
13. veebruari 2014 vastuse päringule kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus märgib, et kohus võtab vastu üksnes asjakohaseid tõendeid. Kuivõrd kohtutäituri vastuses kirjeldatud asjaolud ei ole seostatavad käesolevas tsiviilasjas tõendamisele kuuluvate asjaoludega, jätab ringkonnakohus selle dokumendi asja juurde võtmata. Ringkonnakohus ei võta tõendina vastu ka
14. novembri 2022 maksekorraldust, mille kohaselt tasus hageja kostjale elatist 125, 16 eurot, kuivõrd see ei tõenda asjas vaidlusaluseid asjaolusid. Need tõendid loeb ringkonnakohus kostjale tagastatuks. Ülejäänud ringkonnakohtu poolt kogutud ja kostja poolt esitatud tõendid võtab ringkonnakohus asja juurde ning hindab neid otsuse tegemisel.
15. Arvestades kostja apellatsioonkaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamisel ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud selgitamiskohustust, maakohtu otsus on selge ja jälgitav. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16. Kostja on hageja poeg, kes saab täisealiseks
17. juulil
18. aastal. Kostjal on raske puue ning sellest tulenevalt erivajadused, mis on tõendatud kostja digiloo väljavõtte ja Sotsiaalkindlustusameti õiendiga. Hageja peab tasuma alates
19. jaanuarist 2022 kostjale elatist
20. juuni 2014 kohtuotsuse alusel koosmõjus

§ 2172lg-ga 1 292 eurot kuus.

Hageja esitas

1. jaanuaril 2022 hagi, milles palub kostjale tasutavat elatist vähendada alates
2. jaanuarist 2022 kehtiva

§-s 101 sätestatud miinimumini. Hagi on esitatud seoses õigusliku olukorra muutumisega

§ 2172

lg 2 alusel, kuid hageja tugineb elatise vähendamist nõudes ka enda halvale majanduslikule olukorrale, vajadusele pidada ülal teist 5 alaealist last, samuti leiab hageja, et kostja vajadused ei ole tema tervisliku seisundi tõttu tavapärasest suuremad. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et

§ 101

alusel arvestatav elatis tema vajadusi, sh tema erivajadusi ei kata ning seetõttu peab hageja tasuma jätkuvalt elatist 292 eurot kuus. Ringkonnakohtu menetluses avaldas kostja, et tema minimaalsed igakuised kulud on: tervishoiule 60 eurot, elektrile 85 eurot, telefonile ja meelelahutusele 25 eurot, huvitegevusele 30 eurot, juuksurile ja riietele 150 eurot, jalanõudele 50 eurot, koolitarvetele 25 eurot, hooajalised kulud (jalgrattad, kelk, tõukerattad) 40 eurot, toidule, hügieenitarvetele 100 eurot, taskuraha 15 eurot, sõit kooli 50 eurot/kord, koolitasule 145 eurot, hambakliinikus käimisele 65 eurot. Kokku 840 eurot kuus. 10. Olukorras, kus hageja on pöördunud elatise vähendamiseks seoses õigusliku olukorra muutumisega

§ 2172

lg 2 alusel kohtusse, tuleb kostjal vaidluse korral tõendada, et elatise baassummat (mis on väiksem

§ 2172

lg-st 1 tulenevast elatise suurusest ) tuleb, kohaldades

§ 101

ja § 102, suurendada kuni

§ 2172lg-s 1 sätestatud suuruseni (vt selle kohta Riigikohtu 30.

novembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571 p 16). Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et miinimummäärast suuremas ulatuses elatise nõudmisel tuleb kostja vajaduste rahuldamiseks suuremaid kulutusi tõendada kostjal, kes ei ole seda tõendanud. Maakohus on kostjale tema tõendamiskoormist

1. oktoobri 2022 määrusega selgitanud. Kostja esitas ringkonnakohtule uusi tõendeid, kuid ka nendest ei nähtu, et kostja ülalpidamiseks kulub igakuiselt 840 eurot ja rohkem. Kostja rõhutab erivajadusega seotud kuluna transpordikulusid kooli ja kodu vahel ning erinevate meditsiiniteenustega seotud kulusid (lk 68). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud ise transpordikulu (kulutused auto kütusele) välja arvestama. Kostja ei ole esitanud kohtumenetluses selget ülevaadet talle vajalike sõitude tihedusest ja kulude suurusest (sh läbisõidetud kilometraaž kuus ja andmed kütusekulu kohta). Kostja digilugu tõendab kostja terviseprobleeme, kuid ei tõenda sellega seotud kulude suurust. Asjas on tõendatud üksnes Urvaste Kooliga seotud kulud 152, 80 eurot kuus (sh toitlustus koolis). Unimed Kliinikud OÜ tõendist kulusid hambakliinikus ei nähtu. Retseptiravimi arve 49, 45 eurot tõendab ühekordset kulu, kuid kostja seisukohtadest ei nähtu, milline on kulu sellele ravimile kuu või aasta lõikes. Seega ei ole kostja tõendanud kulusid, mis oleks aluseks miinimummäärast suurema elatise nõudmisel.
2. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ülalpidamiseks kulub igakuiselt kostja väidetud summa, st 840 eurot, on kostja vajadused võimalik rahuldada hageja poolt

§ 101

alusel arvestatud elatise, kostjale makstavate sotsiaal- ja peretoetuste ning kostja teise vanema (ema) panuse arvelt. Kostjale makstakse lastetoetust alates

1. jaanuarist 2023 80 eurot kuus (kuni
2. detsembrini 2022 60 eurot kuus), puude tõttu sotsiaaltoetust 41, 68 eurot kuus (lk 17) ja töövõimetoetust (tl 20). Töövõimetoetuse päevamäär
3. aprilli 2022 seisuga on osalise töövõime korral 9, 3081 eurot päevas, st keskmiselt 279, 24 eurot kuus. Töövõimetoetuste indekseerimine toimub iga aasta
4. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga. Seega on kostja kasutuses
5. jaanuari 2023 seisuga elatise ja riiklike toetustena kokku ca 626 eurot. Ülejäänud kostja kulud saab katta teise vanema (kostja ema) panuse arvelt. Alates
6. aprillist 2023 eelduslikult suureneb nii hageja poolt tasutav miinimumelatis kui ka kostjale makstav töövõimetoetus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et mõlemad vanemad peavad panustama kostja ülalpidamisse. Asja materjalidest nähtub, et kostja ema ei tööta, kuivõrd tegeleb kostja erivajaduste tõttu tema igapäeva elu korraldamisega, samuti on ta perega kooselava 82 aastase 6 vanaonu hooldajaks. Kostja digiloo väljavõttega on tõendatud, et kostja ema panustab suurt hoolt ja vaeva kostja elu korraldamisse. Samas ei ole asjas tõendatud, et kostja puue ja erivajadused välistavad kostja emal igasuguse töise tegevuse tulu teenimiseks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei saa hagejalt välja mõistmisele kuuluva elatise suurus olla sõltuvuses kostja ema elukorraldusest.
7. Ringkonnakohus leiab, et hagi esitamise ajal
8. jaanuaril 2022 ei olnud hageja oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma kostjale ülalpidamist

§ 101sätestatust suuremas ulatuses.

Hageja ülalpidamisel oli sel ajal ka teine alaealine laps. Maksuja Tolliameti õiendiga (tl 135) on tõendatud, et hageja sissetulekud on kohtumenetluse kestel alates oktoobrist 2022 suurenenud. Lisaks saab hageja garaaži väljaüürimisest üüritulu. Hageja teine laps B.B. sai täisealiseks XXXXXX. Hageja ei ole oma väidet, et ta toetab oma õppivat täisealist last sularahas 220 euroga kuus, küll tõendanud, kuid hageja pangakonto väljavõttest nähtub hageja toetus A.A.le väiksemates summades. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja majanduslik olukord on võrreldes hagi esitamise ajaga

1. jaanuaril 2022 küll paranenud, ei ole see toonud kaasa tema elustandardi niivõrd suurt muutust, mis oleks iseseisvaks aluseks kohustusele tasuda kostjale elatisena miinimumist suurem summa olukorras, kus kostja ei ole oma vajaduste täpset suurust tõendanud.
2. Maakohus on märkinud otsuse resolutsioonis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt kostja elatise katteks kantud summadega. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et tegemist on elatise tasaarvestusega, mis ei ole VÕS § 200 lg 1 p 1 alusel lubatud. Selliselt võib kostja jääda elatisest mitmeks kuuks ilma. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates
3. jaanuarist 2022 (elatise vähendamise ajast) kostjale tasutud elatist. Kohtuotsuse täitmisel ettemakstud elatisega arvestamine ei ole võrdustatud elatise nõude tasaarvestusega. Kostja ise nõuab pärast maakohtu otsuse vaidlustamist hagejalt elatise maksmist 292 eurot kuus seni kehtiva kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-13-54870 ja ei nõustunud hageja muude ettepanekutega selles osas (vt poolte kirjavahetus tl 61-62). Seega on kostja ise kaasa aidanud olukorra tekkimisele, kus elatise ettemaksu tõttu ei pruugi ta käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse jõustumise järgselt järgnevatel kuudel jooksvalt elatist saada.
4. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7