Obsah (12)

§ 1132§ 4062§ 42§ 8§ 76§ 82§ 4061§ 94§ 1027§ 101§ 113§ 415

Tsiviilasi nr 2-22-133468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 1132

lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude katteks ja ülejäänud 100 eurot põhisumma katteks. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 3899,84 eurot.

1. Vastavalt laenuandja üldtingimustele ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada intressi 49,09% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud laenusaldolt. Kuivõrd kostja krediidisumma oli 3999,84 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt igapäev intressi. Detsembrikuu arve maksetähtaja, s.o 05.01.
2. a seisuga intress oli 312,04 eurot. Perioodil 06.01.2022 – 05.02.2022 kogunes kostjal intress summas 166,76 eurot. Seega kostja intress 05.02.
3. a seisuga oli 478,82 eurot. Kostja tasus 17.02.
4. a intressi katteks 45 eurot. Seega on intressivõlgnevus 433,82 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 19.02.
5. a kuni hagiavalduse esitamiseni 27.10.
6. a intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivised 1325,41 eurot.
7. Hageja ei nõustu kostjaga, et leping on

§ 4062lg 1 alusel tühine.

Kostja seisukoht, et tuleb rakendada XX.XX.XXXX Eesti Panga poolt avaldatud keskmist krediidi kulukuse 2 määra, s.o 18,68%, on ekslik. Hageja märgib, et lepingu limiidi tõstmine kuni 4000 eurot toimus küll XX.XX.XXXX , kuid lepingu tingimused olid kostjale edastatud enne lepingu muudatust ja viitab lepingu tingimuste p-le 13.

1. Seega kostja lepingule kohaldasid tingimused 09.01.
2. a seisuga ja krediidi kulukuse määr oli rakendatud 30.11.
3. a Eesti Panga poolt avaldatud keskmine määr, s.o 20,61% aastas, mis ei ületa krediidi kulukuse määr keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
4. Kuivõrd leping ei ole tühine, on hagejal õigus nõuda tasumata intressi. Hageja on arvamusel, et viivise kokkulepe ei vasta

§ 42lg 3 p tunnustele kuivõrd hageja nõuab viivist intressiga võrdses määras.

Antud olukorras intressimäär on välja toodud kostja laenulepingu tingimustes, mis tähendab, et intressimäär asus sisuliselt tarbija mõjusfääris (pooled võisid kokku leppida ka muus intressimääras). Tulenevalt lepingu tingimustest maksete viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist intressiga võrdses määras, so 49,09% aastas. Viivisenõue ei ületa põhinõuet ning viivis on tingitud just kostja tegevusetusest, mistõttu ei saa hageja hinnangul pidada antud viivisemäära ega viivisenõuet kuidagi ebamõistlikuks ning kostja suhtes kahjulikuks.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3899,84 eurot, intress 433,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1325,41 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 91)
2. Kostja vastuväidete kohaselt on leping tühine krediidikulukuse määra tõttu. Kuna leping on tühine, siis ei ole kostja nõus ka intressimääraga. Viivise määr 49,09% ületab Riigikohtu lahendis 3-2-1-25-16 sisustatud mõistlikku määra st enam kui kolmekordset seadusjärgset määra. Kostja palub viivist vähendada seadusjärgse määrani. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud XX.XX.XXXX laenulimiidi konto kasutamise lepingu ja XX.XX.XXXX lisa laenulimiidi suurendamiseks (dtl 41), mille kohaselt võimaldati kostjale pärast suurendamist laenulimiiti kuni 4000 euro ulatuses. Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (

) § 402 mõistes.

1. Kostja on lepingu kehtivuse ajal s.o ajavahemikul XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX esitanud hagejale taotlused laenu saamiseks kokku summas 9083 eurot (dtl 31-40) ning kostjale on ajavahemikul XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX kokku 9083 euro ulatuses laenu antud. Krediidikonto lepingule kohalduvate laenulimiidi üldtingimuste (dtl 42-51) p 6.5, 6.6, 10.1 ja 10.2 kohaselt tuleb igakuiselt tasuda arve alusel miinimumsumma, mis moodustab 5% kliendi poolt hagejale võlgnetavast laenusummast ja teenustasust või 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem tingimusel, et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui 10 eurot loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Kui kasutuselevõetud laenusummat suurendatakse kliendi taotluse alusel, korrigeeritakse miinimumsummat vastavalt järgmisel arvel. Üldtingimuste p 11.1 ja 11.2 näevad ette, et kui klient ei maksa miinimumsummat tähtpäevaks tagasi ja viivitab kolme järjestikuse tagasimaksega (osaliselt või tervikuna) ja Ferratum on andnud kliendile 14 päeva maksmisele kuuluvate summade tasumiseks koos teatega, et ta lõpetab lepingu, siis on Ferratumil õigus leping lõpetada selliste summade tähtaegselt tasumata jätmisel. Lepingu lõppemisel tuleb kliendil maksta ära kõik lepingu alusel võlgnetavad summad ning viivis, mida arvutatakse ja nõutakse kuni lepingust tulenevate kõigi maksete tasumiseni. Hageja on esitanud kostjale järgmised arved: 20.11.
2. a arve nr 428411 3 maksetähtajaga 05.12.
3. a (dtl 59), 21.12.
4. a arve nr 435252 maksetähtajaga 05.01.
5. a (dtl 60) ja 21.01.
6. a arve nr XXX maksetähtajaga 05.02.
7. a (dtl 61) ning meeldetuletused arvete tasumise kohta (dtl 56-57).
8. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, mistõttu edastas hageja kostjale meeldetuletuskirja hoiatusega (dtl 58), et juhul kui kostja ei tasu võlgnevust summas 436,78 eurot 14 päeva jooksul öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
9. päeval. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles hageja lepingu üles alates 18.02.
10. a. 17.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 18. Kostja ei vaidlusta, et on hagejalt krediidikonto kaudu laenu saanud ning saadud laenust on tagastamata 3899,84 eurot, kuid leiab, et laenuleping on tühine

§ 4062

lg 1 alusel, mille kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 19.

§ 4061

lõige 1 sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus.

§ 4061

lõige 2 sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.

1. Üldtingimuste p 9.1 kohaselt on kliendil õigus taotleda laenu suurendamist ning p 9.3 kohaselt teavitatakse klienti e-posti või salvestatava telefonikõne teel sellest, kas laenusumma suurendamise taotlus kinnitati või mitte. Pooled on XX.XX.XXXX sõlminud lepingu muudatuse (dtl 41), mille kohaselt on alates lisa sõlmimise päevast kostja kehtiva krediidi ülempiir s.o laenulimiit 4000 eurot. Üldtingimuste p 13.6 järgi jõustuvad muudatused viivitamata pärast nende teatamist. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 52-55) kohaselt on viivitamata ja täies mahus kasutusele võetud krediidi kulukuse määr 4000 euro suuruse krediidi korral 61,79% aastas, mis ületab mais
2. a (kui kostja krediidi ülempiiri suurendati) Eesti Panga avaldatud keskmist kulukuse määra enam kui 3 korda (30.11.2020 määr 20,09% aastas s.o kolmekordne määr 60,27%). 21.

§ 4062

lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on

§ 4062

lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 22. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94

lõikes 1 sätestatud suuruses.

§-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates kuni 31.12.

1. a 0% aastas ning kuna hageja nõuab intressi seisuga 05.02.
2. a jätab kohus hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud 4 teisiti.

§ 1027

sätestab, et isik peab antud peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

1. Kuna hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud 17.02.
2. a intressi 45 eurot (mille hageja on oma intressinõudest maha arvestanud), siis arvestab kohus selle tasutuks põhivõla katteks. Kostja tasutud 03.05.
3. a 50 eurot on hageja arvestanud pärast lepingu lõppemist sissenõudekulude (

§ 1132alusel) katteks ning 27.05.2022.

a tasutud 50 eurot ja 05.06.2022. tasutud 50 eurot põhivõla katteks, mille hageja on juba hagi esitamise seisuga põhivõlast maha arvanud (dtl 66). Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlana 3854,84 eurot (3899,84 – 45). 25.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 26.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

27. Kuivõrd laenulimiidi lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr ületas seaduses lubatud määra tuli kostjal krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94

lõikes 1 sätestatud suuruses, mistõttu ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 49,09% aastas ning kohaldada tuleb

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määra.

1. Seega on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates ajast, mil kostja pidi laenu tervikuna tagastama s.o alates 19.02.
2. a. Vastavalt hagis märgitud viivise arvestusele ning arvestades kostja poolt tasutud summade maha arvamist on viivis perioodil 19.02.
3. a kuni 27.05.
4. a arvestatuna 3954,84 eurolt (3999,84 eurot – 45 eurot, mis hageja arvestas intressi katteks, kuid kohus põhivõla katteks) 84,95 eurot, perioodi 28.05.
5. a kuni 05.06.
6. a viivis arvestatuna 3904,84 (3954,84 – kostja tasutud 50 eurot) eurolt 7,70 eurot ja 06.06.
7. a kuni 27.10.
8. a (st hagi esitamise seisuga) arvestatuna 3854,84 eurolt (3904,84 – kostja tasutud 50 eurot) 121,67 eurot. Seega on viivised kokku 214,32 eurot.
9. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 3854,84 eurot ja viivis 214,32 eurot, kokku 4069,16 eurot. MENETLUSKULUD
10. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1 ja rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st
12. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja kanda.
13. Hageja kantud menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 595 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 181,09 eurot + täiendavalt hagiavalduse esitamisel 413,01 eurot) ning lepingulise esindaja kulud 300 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
14. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 5659,07 eurot tasuda riigilõivu 595 eurot, mille hageja on tasunud ja mis on põhjendatud kulu.
15. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 5
16. Kohus, arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja sisu võrrelduna hagis märgitud märgitud ajakuluga, leiab, et hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingud 3 tunni ulatuses summas 300 eurot on põhjendatud.
17. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 644,40 eurot (895 eurost 72%).
18. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 6