Obsah (6)

§ 26§ 28§ 19§ 2§ 25§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-10060 Tsiviilasi

) § 26 lg 3 kohaselt peab kohus kaaluma ümberkujundamiskava kinnitamisel poolte huve ja võimalike õiguste riivet. Võlausaldajad ei kontrollinud piisava hoolsusega avaldaja maksevõimet ning väljastasid laenud täiendavate tagatisteta. Seni ei ole võlausaldajad pidanud vajalikuks rakendada seaduses sätestatud meetmeid hilinenud laenude tagasisaamiseks hagide esitamise, nõuete võõrandamise või pankrotiavalduse esitamise abil Võlgade ümberkujundamise menetlus on pigem võlgnikukeskne ja mõeldud alternatiivina füüsilise isiku pankrotimenetlusele. Avaldaja kohustus tasuma võlgade katteks oluliselt suurema summa, kui tulnuks tasuda kohustustest vabastamisel pankrotijärgselt. Avaldajal puudub vara ning ei ole teada, et avaldaja sissetulek lähitulevikus märgatavalt suureneb. Avaldaja annab enda võimete kohaselt panuse sissetuleku saamisse ning eeldada enamat ei ole mõistlik. Võlausaldajate vastuväited on pigem tingitud emotsioonidest ja soovist saada võimalikult suures ulatuses makseid. Ümberkujundamiskava kohaselt on puudutatud isikute õigus laenu tagasisaamiseks tasakaalus avaldaja õigusega jätkata inimväärika elukorraldusega ning tagada lastele mõistlik sotsiaalselt vastuvõetav elatustase. Puudutatud isikute ettepanekud maksete suurendamiseks või kava tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud. Võlausaldajad ei analüüsinud avaldaja tegelikku maksevõimet ega põhjendanud, kuidas ja milliste vahenditega suudab võlgnik teha suuremaid makseid. Kava tähtaja pikendamisel ületatakse oluliselt kohustustest vabastamise kolmeaastane ajavahemik pankrotimenetluses. Avaldajal puuduks motivatsioon täita kohustusi seaduses märgitust suuremal määral. Kava täitmisel on võlausaldajate nõuded kaetud rohkem kui pankrotimenetluses. Avaldajal säilib tahe saada sissetulekut ning senine elukorraldus ei muutu oluliselt. MÄÄRUSKAEBUS 3. Swedbank AS esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt, muuta kava ja määrata, et avaldaja tasub puudutatud isikutele laenu põhiosa, milleks teeb igakuiseid makseid 728 eurot 61 senti 7 aasta jooksul. Määruskaebuse esitamisega kaasnenud kulud jätta avaldaja kanda või tagastada määruskaebuse rahuldamisel riigilõiv määruskaebuse esitajale. 4 Maakohus rikkus määruse tegemisel materiaal- ning menetlusõigusnorme, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus rikkus määruse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning kohaldas ebaõigesti

§ 26lõiget 1.

Selleks, et hinnata poolte huve, tuleb võlgade ümberkujundamise menetluses aluseks võtta selged kriteeriumid, milleks on vastutustundliku laenamise, tavapärase tarbija, ajalise- ja ümberkujundamise viisi kriteerium. 3.1. Vastutustundliku laenamise kriteerium. Võlausaldaja ei teinud avaldajale krediidi saamist kergesti kättesaadavaks ning kontrollis piisava hoolsusega avaldaja maksevõimet. Avaldaja maksevõime võis halveneda, kuna ajaliselt viimased laenuandjad ei kontrollinud avaldaja maksevõimet piisavalt või ei andnud avaldaja õiget infot oma kohustuste kohta. Ümberkujundamiskava kohtleb

§ 26

lg 3 p 2 mõttes halvemini neid võlausaldajaid, kes on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus on jätnud selgitamata, mis osas on igal võlausaldajal võimalus olla teise võlausaldaja ees eelistatud. Kohus pole võlausaldajatele selgitanud, et neil on võimalik tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. 3.

1. Tavapärase tarbija kriteerium. Vastukaaluks pankrotimenetluse võrdlusele tuleb hinnata isikute käitumist oma kohustuste täitmisel. Levinud on praktika, et tarbimislaenu maksimumsummad on 20 000 – 25 000 eurot. Eesti Pank kehtestas eluasemelaenude väljastamise nõuded, mille kohaselt laenumaksete ja sissetuleku suhtarv võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise hetkel olla kõige rohkem 50%. Sama põhimõtet saaks kohaldada teiste igakuiste laenumaksete kohta. Avaldajal on piisav kuusissetulek (2163 eurot), et tasuda määruskaebuse esitajale kogu põhiosa kohustus. Määruskaebuse esitaja on nõus sellega, et avaldaja tasub määruskaebuse esitajale kogu põhiosa võlgnevuse 7 aasta jooksul ning avaldaja igakuine makse võlausaldajatele on 728 eurot 61 senti. 3.
2. Ajaline kriteerium.

§ 26

lg 4 näeb ette võrdlust pankrotimenetlusega vaid nõuete rahuldamise määra kontekstis. Kohus ei saa eeldada, et avaldajal on alus pankrotimenetluseks ning kohustustest vabastamiseks. Ei saa tekitada olukorda, mil nõutest saaks vabaneda mõlemas (pankroti- ja võlgade ümberkujundamise) menetluses 3 aasta jooksul. See ei ole kooskõlas võlgade ümberkujundamise eesmärgiga, sest tegemist on menetlusega, milles isik ei ole püsivalt maksejõuetu ning isikul on tekkinud vaid osalised makseraskused. On mõistlik kaaluda miinimum- ning maksimumtähtaja kehtestamist. Analoogia korras võib kohaldada tsiviilõiguslikku aegumise maksimaaltähtaega, st 10 aastat. Avaldaja kavatses koguda igakuiselt raha kogumiskontole summas 75 eurot ning teha vabatahtliku III pensionisamba sissemakseid 60 eurot. Võlgade ümberkujundamisel tuleb arvestada, et võlgnevus saab võimalikult suures ulatuses tasutud. Võlgnikul oleks võimalik vabatahtliku III pensionisamba ja kogumiskonto arvelt tasuda võlausaldajatele vähemalt 635 eurot kuus. 3.

1. Ümberkujundamise kriteerium. Kohus peab nõuete ümberkujundamisel hindama ja kaaluma asjakohaseid võlgade ümberkujundamise viise. Kohtul on võimalik valida nõuete ajatamise, kõrvalnõuete peatamise ning vähendamise ning põhiosa nõuete vähendamise vahel. Kohus saab vähendada kõrvalnõuet seadusjärgse määrani. Seejuures peab kohus lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Võlgade ümberkujundamisel võib piirduda ainult kõrvalnõuete arvestuse peatamisega, kui võlgnik on võimeline täitma nõudeid võlgade ümberkujundamise kava tähtaja jooksul.
2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning võlgade ümberkujundamise kava muutmata. Määruskaebuse esitamise kulud palus avaldaja jätta määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja annab võimetekohase panuse sissetuleku saamiseks. 5 Kava pikendamine ei ole avaldajale jõukohane. Avaldaja on motiveeritud mõistliku aja jooksul ülekoormusega töötama ja võlausaldajatele igakuiseid makseid tegema. Kohtu korraldusel loodud pensioni kolmanda samba ja kogumiskontole kannab avaldaja iga kuu 100 eurot. Kui määruskaebus rahuldatakse, peab avaldaja kaaluma füüsilise isiku pankrotimenetlust.
3. OK Incure OÜ nõustub määruskaebuse põhjendustega, ümberkujundamiskava tähtaja pikendamise ja kavaga, millega põhinõuded saavad tasutud.
4. Bondora AS nõustub määruskaebusega. Maakohus ei kaalunud, mis ulatuses järgis kindel võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nõuete tasumine peab võlgade ümberkujundamise menetluses olema investeerimise ees esimuslik.
5. Credit.ee OÜ nõustub määruskaebuses esitatud ümberkujundamiskava muudatustega. Kava piiramine 3 aastaga ei ole põhjendatud, kuivõrd avaldaja ei ole püsivalt maksejõuetu ning tal on üksnes osalised makseraskused.
6. Renovum OÜ nõustub määruskaebusega.
7. Holm Bank AS nõustub määruskaebusega. Holm Bank AS järgis avaldajale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja analüüsis maksevõimet pangas kehtivate reeglite kohaselt. Holm Bank AS nõustub ümberkujundamiskava kinnitamisega selliselt, et avaldaja tasub võlgnevuse vähemalt põhiosas.
8. PlusPlus Capital AS nõustub määruskaebuse seisukohtadega. Maakohus jättis põhjendamatult kaalumata ja arvesse võtmata võlausaldajate huvid. Maakohus ei selgitanud, mis alusel andis maakohus avaldajale korraldusi investeerida pensionifondi ja kogumiskontole. Maakohtu korraldused on vastuolus võlausaldajate huvide kaitse ja võlaõigusseadusega.
9. GS Core OÜ nõustub määruskaebusega. Kohus ei analüüsinud piisavalt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Avaldaja maksevõime võib ajas muutuda.
10. Usaldusisiku arvates oli võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine õiguspärane ja kooskõlas

§ 26lg-tega 3 ja 4 ning määruskaebus ei ole põhjendatud.

Avaldajal ei pruugi olla jõukohane töötada 1,25 koormusega kogu ümberkujundamiskava kehtivuse perioodil. Pankroti korral välistaks vara (auto) realiseerimine Tartust väljaspool tööl (kiirabivalvetes) käimise. Samuti puuduks pankroti korral motivatsioon jätkata täiendava koormusega töötamist. Normkoormusega töötades oleks avaldaja töötasu 1730 eurot, millest arestimisele kuulub 427 eurot. Pankroti korral oleks võimalik võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel rahuldada ligi 25000 euro, ümberkujundamiskava kohaselt 42000 euro ulatuses. Avaldaja võlgade ümberkujundamise kava alusel saavad seega võlausaldajate nõuded rahuldatud umbes 65-70% võrra kui avaldaja pankroti korral. Eesti Pank kehtestas laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu ülemmäärana 50%. Usaldusisiku arvates on seda võimalik kasutada võlgade ümberkujundamisel. Siiski muudaks ülemmäära tavamäärana rakendamine võlgade ümberkujundamise kava edutuks, sest kava ei oleks paljudele võlgnikele jõukohane. Kui võlgade ümberkujundamine kujuneb pankrotiga võrreldes ajaliselt mitu korda pikemaks, on võlgniku motivatsiooni säilitada väga keerukas. Seega tuleb võrdlusperioodiks pidada pankrotimenetluse kestust, mitte tsiviilõiguslike nõuete maksimumtähtaega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine ei mahu võlgade ümberkujundamise menetluse raamidesse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud 6 määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad rahuldamata ja põhinõuded täidetakse võrdselt 68,6% ulatuses. Kogumiskontosse ja kolmanda pensionisambasse panustamine on oluline. Ootamatu sissetuleku languse korral on avaldajal olemas varu, millega kava täitmist jätkata. Samuti on avaldajale kasulik kujundada säästmisharjumus. Tartu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas lahendis. 15.

§ 28

lg 2 teise lause järgi võib võlausaldaja esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja esitas

1. novembril 2022 vastuväite esialgsele ümberkujundamise kavale, millega avaldaja võttis kohustuse võlgade katteks tasuda igakuuliselt 500 eurot. Kohtuistungil
2. novembri 2022 arutati kuumakse suurendamist ja vastuseks kohtu küsimusele, kas 600 euro kuumaksega oleks võlausaldaja nõus, vastas määruskaebuse esitaja „see kindlasti toetaks olukorda. Hetkel ma ei oska öelda, kas me vaidleks sellele vastu“. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja kõhkleva positsiooni saab lugeda vastuväiteks. Seda põhjusel, et võlausaldajad ei saanud enne kava kinnitamist uue kavaga tutvuda ja pärast kohtuistungit nende arvamust enam ei küsitud
3. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Määruskaebuse esitaja vaidlustas määruse täies ulatuses ja palus maakohtu määruse tühistada. Alternatiivselt palus muuta ümberkujundamisekava, pikendada täitmise tähtaega ja suurendada igakuist makset. Määruskaebuse põhjendustest tuleneb, et kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et avaldajal on makseraskused. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et maakohus algatas

§ 19lg 1 järgi õiguspäraselt avaldaja võlgade ümberkujundamise menetluse.

Ringkonnakohus kontrollib kas määruskaebuse esitaja poolt esile toodud asjaolud annavad aluse maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt muuta nii, et avaldaja teeb võlausaldajatele 7 aasta (84 kuud) jooksul igakuiselt makse 728,61 eurot. 17. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (

§ 2lg 3).

Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada. Ringkonnakohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et avaldaja kasvatab kahte alaealist last, töötab ühiskonnale vajalikul töökohal, on valmis tegema väga suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh vahetama auto odavama vastu ja maksma igakuiselt märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele. Teisalt, kõik võlausaldajad on andnud avaldajale laenu oma majandus- või kutsetegevuses. Kõigi 7 võlausaldajate tegevusala on laenude haldamine, seega on nendele teada, et ilma tagatiseta laenuandmisega kaasneb suurem äririsk. Üldteada on, et riskid võivad realiseeruda. Ringkonnakohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada ka sellega, et ühegi võlausaldaja majandustulemusi ei muuda see, et nad saavad laenatud raha avaldajalt tagasi väiksemas mahus. Ringkonnakohus leiab, et ümberkujundamiskava kinnitamisel maakohus kaalus poolte õigustatud huve ning ümberkujundamisvava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Seetõttu võis maakohus käesolevas asjas kinnitada ümberkujundamiskava

§ 26lg 3 järgi, kuigi võlausaldajad sellega täies mahus ei nõustunud.

Maakohus on

§ 26

lg 4 järgi võrrelnud, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määruse põhjendavas osas ei ole piisavas ulatuses ümberkujundamiskava kinnitamist põhjendatud, kuid ümberkujundamismenetluse ja kohtutoimiku materjalidest, sh istungi protokollidest ja ka lahendi asjaoludest nähtub, et maakohus sisuliselt kaalus asjas tähtsust omavaid asjaolusid, siis see menetlusnormi rikkumine ei too kaasa lahendi tühistamist.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 18.
2. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et võlgade ümberkujundamisel tuleb erinevalt kohelda võlausaldajaid, kes järgisid vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja kes ei järginud. Võib aru saada, et kaebuse esitaja kahtlustab teisi võlausaldajaid selle põhimõtte rikkumises. Ringkonnakohtu arvates saavad eelkõige laenuandjad ise laenukultuuri parandada, samuti teeb Eesti Pangaliit jõupingutusi hea pangandustava juurutamisel, nn positiivse krediidiregistri ja laenu teenindamise määra kehtestamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tarbijal on õigus krediidi saamisel eeldada, et laenuandjad järgivad seadusi ja sh ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka kohus saab sellest eeldusest lähtuda, kui avaldaja või usaldusisik ei too eeldust ümberlükkavaid asjaolusid esile või kohtul endal ei teki põhjendatud kahtlust. Käesolevas asjas avaldaja ei tuginenud avaldust esitades vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ning ringkonnakohus ei pea määruskaebuse esitaja väiteid piisavaks, et nende tõttu võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine tühistada. Ringkonnakohus leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluses saab usaldusisik vajadusel kontrollida, kas võlausaldajad järgisid VÕS § 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise rakendamise korda. Usaldusisiku väide, et see on liialt aeganõudev ja tõendite kogumine võib raske olla, ei ole põhjendatud. Usaldusisikul on õigus taotleda, et kohus määraks võlausaldajatele tähtaja tõendite ja kinnituse esitamiseks, millest nähtub, et nad on seadust järginud. Usaldusisikul on õigus ümberkujundamiskavas ka põhinõuete suuruse määramisel arvestada mh ka vastutustundliku laenamise põhimõttega.

§ 25

lg 1 järgi on võlausaldajale tagatud võimalus võlanimekirjale vastuväited esitada. Kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväidetega otsustab kohus nõuete suuruse

§ 25lg 3 alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et käesoleval juhul koheldakse ümberkujundamiskava alusel määruskaebuse esitajat

§ 26lg 3 p 2 mõttes halvemini kui teisi võlausaldajaid.

Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad rahuldamata ja põhinõuded täidetakse võrdselt 68,6% ulatuses. 18.

1. Ebaselge on määruskaebuse esitaja osundus tavapärase tarbija kriteeriumile. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et tarbija, kelle igakuine laenumakse ületab teatud protsendi tema kuusissetulekust, ei saagi võimalust võlgade ümberkujundamiseks. Ringkonnakohus 8 märgib, et iga laenuandja, sh määruskaebuse esitaja määrab ise tarbimislaenude tingimused ja piirmäärad. Käesoleval ajal ei ole ka laenumaksete osakaalule sissetulekutest piirmäära kehtestatud. Seisukoht, et laenumaksete ja sissetuleku suhtarv võiks olla laenu otsuse tegemise hetkel kõige rohkem 50% on määruskaebuse esitaja arvamus ning ta saab seda laenu andmisel arvestada. Selle suhtarvu määramine kohtu poolt ei oleks laenuandjatele siduv, Eesti Pangaliit on teinud ettepaneku laenu teenindamise piirmäära kehtestamiseks seadusandja poolt, kuid seni ei ole seda kehtestatud. 18.
2. Määruskaebuse esitaja on esile toonud erinevaid võimalusi, millega tuleks ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg siduda. Ringkonnakohus märgib, et seadusandja on teadlikult jätnud seaduses (

) sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum iga konkreetse üksikjuhtumi korral. Ümberkujundamiskava tähtaja võrdlust aegumistähtajaga ei pea ringkonnakohus kohaseks. Õige on maakohtu seisukoht, et võlgnikule peab ümberkujundamiskava olema motiveeriv. Võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi saab pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et avaldaja vabatahtliku III pensionisamba ja kogumiskontole kogunevad vahendid annaksid aluse igakuiste maksete suurendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kogumiskonto vahendeid saab äärmisel vajadusel (avaldaja sissetuleku oluline vähenemine) ajutiselt kasutada kava täitmiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluse ainus eesmärk ei ole võlausaldajate kaitse, samaväärselt oluline on ka võlgniku käitumisharjumuste ümberkujundamine, sh säästmise harjumuse loomine. 19. Ringkonnakohus määrab

§ 7

lõikes 3 alusel, et käesolev määrus kuulub viivitamata täitmisele.

§ 7

lg 1 järgi kehtib ümberkujundamiskava kinnitamise määrus ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest, s.o

1. novembrist
2. Jõustunud määruse kohaselt pidi avaldaja tegema esimesed maksed jaanuaris 2023 ja avaldaja peab igakuiste maksete tegemist jätkama, sõltumata sellest, et ringkonnakohtu määrusele saab edasikaevata.
3. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Asjas puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. /digitaalselt allkirjastatud/ 9