Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt ja lootusetult maksejõuetu ning sellises olukorras puudub alus saneerimiskava kinnitamiseks ning saneerimismenetlus tuleb lõpetada. Tesman Haldus OÜ on asutatud üksnes eesmärgiga viia varad välja teisest saneerimisel olevast Lembit Soega seotud 2 äriühingust Tesman OÜ-st pärast seda, kui Harju Maakohus keeldus rahuldamast OÜ Tesman uut saneerimisavaldust. Võlgniku saneerimiskava ei vasta elementaarsetele nõuetele, selles puuduvad analüüsid ning seos võlgniku majandusliku olukorra ja majandustegevusega. Saneerimiskavas varjatakse võlgniku tegelikku olukorda ning asjaolu, et võlgnik on saanud vara teiselt saneerimisel olevalt äriühingult, mis seejärel muutus varatuks ja lõpetas majandustegevuse. Harju Maakohus ei rahuldanud tsiviilasjas nr 2-21-19552 OÜ Tesman uut saneerimisavaldust, mille järgselt jagunemisleping sõlmiti, anti varad üle võlgnikule ning taotleti koheselt teisest kohtust võlgniku saneerimist. MAAKOHTU MÄÄRUS 5. Tartu Maakohus jättis 17. oktoobri 2022 määrusega saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Saneerimisnõustaja vabastati ametist ja teda kohustati edastama määrus kõigile saneerimiskavast puudutatud võlausaldajatele. Menetluskulud jäeti avaldaja kanda.
lg 5 p 1 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui
S § 26 alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud
lõike 1 punktis 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Esitatud avalduse kohaselt omandas Tesman Haldus OÜ 17.01.2022 jagunemislepingu alusel Tesman OÜ. Avaldaja omandas jagunemise käigus kõik Tesman OÜ ehitustegevusega ja tootmisega seonduvad ettevõtte õigused ja kohustused, referentsid ja ehitustegevusega seonduva tegevuse. Saneerimiskavaga ümberkujundatavate võlgnevuste kogusumma on 2 605 067,75 eurot. Tesman Halduse 31.03.2022 bilansi kohaselt on ettevõttel varasid 2 995 383 eurot ja kohustusi 4 700 277 eurot. Kohtu infosüsteemi andmetel on Tesman OÜ suhtes algatatud saneerimismenetlus Harju Maakohtu 06.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-
Maakohus märkis, et lähtub saneerimiskava kinnitamisel saneerimismenetluse eesmärkidest, milleks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtja saneerimise käigus. Saneerimismenetluse käigus rakendatakse abinõusid ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimisnõustaja hinnangul on võlgniku varade tegelik väärtus ca 6000 eurot, millele lisandub ca 47 tuhat eurot tõenäoliselt laekuvaid nõudeid teiste isikute vastu. Avaldaja on tema loomise hetkest alates olnud majanduslikes raskustes. 3 Kohtule esitatud asjaoludest ei selgu võlgniku poolt jagunemislepinguga olulises mahus kohustuste võtmise majanduslik mõte. Avaldaja enda kinnitusel oleks ta saneerimismenetluseta pankrotis. Avaldaja on taolise olukorra ise loonud. Asjaolu, et ettevõtja taotleb võlasummade vähendamist 90% ulatuses ning sissenõutavad kohustused täidetakse 10% ulatuses viie aasta jooksul kinnitab, et avaldaja on sisuliselt maksejõuetu ning tegemist on pigem püsiva maksejõuetusega. Kava kohaselt jääksid võlgnevused 90% ulatuses tasumata, saneerimiskava täitmine antud juhul tähendaks sisuliselt teatud kategooria võlgnevuste kustutamist. Maakohtu hinnangul ei ole antud juhul saneerimismenetluse kohaldamine ettevõtja ega võlausaldajate huvides, kuna tegemist ei ole ettevõttega, kus saneeriminsega on võimalik maksejõuetust vältida. Samuti ei ole maakohtu hinnangul avaldaja tegevus saneerimismenetluse algatamisel olnud läbipaistev. Avaldaja on tegutsenud enne saneerimisavalduse esitamist üksnes kaks kuud ja on loodud jagunemislepinguga saneerimises olevast ettevõttest Tesman OÜ.
lg 5 p 11 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada.
MS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kinnitada saneerimiskava. 28 võlausaldajat oli saneerimiskava kinnitamise poolt ja 3 oli vastu. Saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu lõpeb avaldaja tegevus. Pankroti väljakuulutamisel jääks nõuded veel suuremas ulatuses rahuldamata. Samuti jääks tööta 35 töötajat. Kuni 30.06.2022 kehtinud saneerimisseaduse redaktsioonis puudub
Nimetatud säte on välja toodud alates 01.07.2022 kehtima hakanud saneerimisseaduse redaktsioonis. Alates 01.07.2022 kehtiv saneerimisseaduse redaktsiooni rakendussätete § 57 sätestab, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne
lg 5 p 4 välja toodud muid asjaolusid, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist, ei ole maakohtu välja toodud asjaolud oma olemuselt ega sisult sellised, mis õigustaksid kava kinnitamata jätmist olukorras, kus võlausaldajate valdav enamus on kava kinnitanud. Jagunemislepinguga kaasnes nii Tesman OÜ kui ka määruskaebuse esitaja solidaarne vastutus. Kuna Tesman Haldus OÜ võttis üle kogu Tesman OÜ igapäevase majandustegevuse (projekteerimine – ehitamine, klaaspakettide valmistamine ja Schüco akende, uste ning 4 fassaadide tootmine-paigaldamine), võttis Tesman Haldus OÜ üle ka selle majandustegevusega seotud kohustused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse avaldaja kanda. 8. Ringkonnakohus märgib, et õige on määruskaebuses esitatud väide, et maakohus oleks asja lahendamisel pidanud kohaldama
aasta
lg 5 p 3 alusel jäetakse saneerimiskava kinnitamata, kui saneerimine on ebatõenäoline. Kuna maakohtu tuvastatud asjaoludel oli avaldaja maksejõuetu juba asutamisest alates, on saneerimine ebatõenäoline ning saneerimiskava jäeti õiguspäraselt kinnitamata. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jõudnud seisukohale, et esitatud saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata, kuna avaldaja kohustuste vähendamine 90% ulatuses ei ole võlausaldajate huvides ning saneerimine ei oleks tulemuslik. Saneerimismenetluse eesmärgiks on
järgi ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtja saneerimise käigus. Olukorras, kus avaldaja on loodud jagunemise teel maksejõuetuna, ei ole põhjendatud tema kohustuste peaaegu täielik kustutamine. Ringkonnakohus leiab, et teistsuguseks seisukohaks ei anna alust ka asjaolu, et enamik võlausaldajatest oli saneerimiskavaga nõus. Kohus peab kaitsma ka nende võlausaldajate huvisid, kes ei olnud saneerimisavaldusega nõus, samuti tsiviilkäibes osalevaid kolmandaid isikuid.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.