KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Vutt, Vahur-Peeter Liin, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-19-12

§ 442lg 8.

Kuivati ei vastanud lepingutingimusele, kuna see süttis põlema. Kuivati ei vastanud ka masina ohutuse seadusele, majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.03.2012 määrusele ja direktiivile 2006/42/EÜ, kuna masin peab olema ehitatud nii, et on välistatud tuleoht ja ülekuumenemine. Kuna kuivati läks põlema ja see on tõendatud tsiviilasjas nr 2-15-6538, on ka tõendatud, et see ei vastanud lepingutingimustele. Tõendatud on ka kuivati süttimise täpsemad põhjused H-Ekspertiis OÜ arvamusega, Valentins Buikise arvamusega ja Baltik Agro Service OÜ juhataja Kurmet Karu arvamusega. Kostja ei vaidlustanud maakohtus hageja väidet, mille kohaselt süttis kuivati H-Ekspertiis OÜ arvamuses kirjeldatud põhjusel (6. korruse vahepõrandat katnud teravilja ja prahi isesüttimine soojusvahetist lähtunud soojuskiirguse tõttu). Olukorras, kus kostja H-Ekspertiis OÜ arvamust ei vaidlustanud, on maakohus H-Ekspertiis OÜ arvamust kõrvale jättes rikkunud TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1 ja § 436 lg 4. Maakohus ei ole H-Ekspertiis OÜ arvamuse kõrvale jätmist sisuliselt põhjendanud ja on sellega rikkunud TsMS §

§ 442lg 8.

Maakohus on ka ekslikult jätnud kõrvale Kurmet Karu arvamuse. Ainuüksi sellest, et Kurmet Karu ei ole tulekahjuekspert ega oma kostja väidete kohaselt konkreetset kuivatit puudutavaid teadmisi, ei saa järeldada, et Kurmet Karu arvamus ei ole asjatundja arvamus. Riigikohtu praktika kohaselt võib kostja hagile vastu vaieldes piirduda üksnes vastuväidete esitamisega ilma tõendeid esitamata üksnes seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Kui hageja on omapoolsed tõendid esitanud, siis on kostja TsMS § 230 lg 1 järgi kohustatud oma vastuväiteid tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et kuivati põlengu põhjuseks oleks asjaolu, mille eest kostja ei vastuta. Maakohus jättis müügigarantiist tuleneva hageja nõude põhjendamatult rahuldamata. VÕS § 230 lg 3 kohaselt eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Kuna puudused ilmnesid müügigarantii kestel, pidi müüja garantii täitma. Nõude tõendamisel on piisav süttimise tõendamine. Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel sellega, et kostja vastuväidete esitamise õigus on selles tsiviilasjas TsMS § 214 lg 3 ja lg 4 tulenevalt piiratud.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. 6 Hageja ei ole tõendanud kuivati puudusi ning seda, et kuivati puudused põhjustasid põlengu. Sellest, et kuivati läks põlema, ei saa järeldada, et kuivati oli puudustega. Maakohus leidis õigesti, et tulekahju toimumise fakt ei tõenda lepingu rikkumist. V. Buikise arvamus on vastuolus H-ekspertiis OÜ ekspertiisiaktiga nr 1417 ning eriteadmistega isikute kirjalike selgitustega. Maakohus on õigesti esile toonud, et see on ka üheks põhjuseks, miks leidsid kohtud, et kuivati tegelikku süttimise põhjust ei ole välja selgitatud ega tõendatud. V. Buikise arvamus ega H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakt ning asjatundjate arvamused ei olnud ega ole jätkuvalt piisavaks tõendiks, mille alusel saaks väita, et tulekahju põhjustas kuivati soojusvaheti kaane deformatsioon või kuivati vahepõrandal olnud vilja ja prahi isesüttimine. H-ekspertiis OÜ ekspertiisiakti nr 1417 kohaselt ei olnud luugi puudused tulekahju põhjuseks. Kindlustusandja ei ole võtnud üle müügigarantii kokkuleppest tulenevaid Wiru Vili OÜ õigusi. Lisaks ei saa garantiile tugineda, kuna puudusi ei ole tõendatud. Seega on tõendamata garantiijuhtum. Samuti peab hageja tõendama, et müüja (kostja), saanud garantiikohustuse täitmise nõude, on keeldunud kuivati parandamast või asendamast, mistõttu on ostja teinud kolmandate isikute kaudu kulutusi, et puudustega asi parandada/asendada. Ostja saaks põhimõtteliselt nõuda selliste kulude hüvitamist. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud.
2. Kolmas isik palus apellatsioonkaebuse läbi vaata istungil ilma tema osaluseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 kohaselt jätta muutmata ning hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on TsMS §

§ 442

lg 8 mõttes seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Hageja nõuab kostjalt TÜ-le Wiru Vili tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustus on hagejal. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole seda teinud. Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus rikkus TsMS § 422 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus märkis, et käesolevas asjas esitatud tõendeid on varasemas tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-15-6538) nii maa- kui ringkonnakohus uurinud ning jõudnud järeldusele, et esitatud tõendid ei tõenda kuivati omaniku hoolsuskohustuse rikkumist, ebaõigete andmete esitamist ega muid kostja poolt etteheidetud rikkumisi, mis oleksid andnud aluse kindlustushüvise maksmisest keelduda. Samuti märkisid kohtud, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada tulekahju põhjust. Maakohus tuvastas varasemas tsiviilasjas muuhulgas, et „soojusvahetil olid enne selle paigaldamist kahjustused, mis on tõendatud kohtule esitatud fotodega. Samas ei ole tõendamist leidnud, et tootjatehases tekkinud kahjustus oleks tulekahju põhjustanud või seda soodustanud“ (tsiviilasja 2-15-6538 Harju Maakohtu otsuse p 99).
2. Hageja märkis ringkonnakohtu istungil, et varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolud on siduvad kostjale, kuid tema saab hagejana varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaoludele vastu vaielda ja uusi asjaolusid esitada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja läbivaatamisel tuleb arvestada sellega, et nii hagejale kui kostjale, kes olid tsiviilasjas nr 2-15-6538 vastavalt kostja ja iseseisva nõudeta kolmas isik, 7 on tsiviilasjas nr 2-15-6538 (nimetatud ka varasem tsiviilasi) jõustunud kohtulahendi resolutsioon ning tuvastatud asjaolud siduvad. Hageja suhtes on varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolud siduvad TsMS § 457 lg 1 järgi, mille kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja suhtes on varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolud siduvad TsMS § 214 lg 3 järgi, mille kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik ei või hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud.
3. Ringkonnakohus märgib, et varasemas tsiviilasjas oli selles menetluses hagejaks olnud TÜ Wiru Vili tõendamiskoormis tõendada, et ta ei ole kindlustusandja poolt etteheidetud rikkumisi toime pannud ega tulekahju puhkemist soodustanud ega põhjustanud. TÜ Wiru Vili esitas varasemas tsiviilasjas oma väidete tõendamiseks mh H-Ekspertiis OÜ koostatud ekspertiisiakti nr 1401 ja selle täienduse ning V. Buikise ekspertarvamuse ja Baltic Agro juhataja Kurmet Karu arvamuse põlengu põhjuste kohta. Ringkonnakohus leiab, et H-Ekspertiis OÜ koostatud ekspertiisiakti nr 1401 ja selle täiendust ning V. Buikise ekspertarvamust on varasemas tsiviilasjas kohtud uurinud ning hinnanud koos kõigi teiste asjas esitatud tõenditega ning jõudnud ühesele järeldusele, et tulekahju põhjust ei ole nende tõendite põhjal võimalik tuvastada mh ei ole tõendatud, et tootjatehases tekkinud kahjustus oleks tulekahju põhjustanud, ning see tuvastatud asjaolu on käesoleva asja pooltele siduv. Maakohus hindas esitatud tõendeid praeguses asjas ja jõudis järeldusele, et nende alusel ei ole alust jõuda teistsugusele järeldusele, kui kohtud jõudsid varasemas tsiviilasjas. Võrreldes varasemas tsiviilasjas esitatud tõenditega, ei esitanud menetlusosalised praeguses asjas ühtegi uut tõendit maakohtule ega ringkonnakohtule.
4. Varasemas tsiviilasjas pidas Salva Kindlustuse AS K. Karu arvamust lubamatuks ja kui kohus selle asja juurde võttis, esitas Salva Kindlustuse AS kohtu tegevusele vastuväite, milles nõudis K. Karu arvamusega arvestamata jätmist põhjusel, et tegemist ei ole asjatundja arvamusega, K. Karul puuduvad sellise arvamuse andmiseks vajalikud eriteadmised ning Baltic Agro Services OÜ, kus K. Karu töötab, ei tegele üldse kuivatite müügiga ega oma kogemust läbivoolu viljakuivatite müügi valdkonnas. Kostja on käesolevas menetluses avaldanud, et hageja käitub vastuoluliselt ja seetõttu on alus K. Karu arvamusega mitte arvestada. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja on seisukohal, et hageja ei ole käitunud kooskõlas hea menetlustavaga, kui ta varasemas tsiviilasjas tema vastu esitatud hageja tõendit tõrjus väitega, et K. Karu arvamus on lubamatu asjatundmatuse tõttu, siis käesolevas menetluses esitades nõude kostja vastu, esitas ta sama tõendi ise ja rõhutas, et K. Karu on asjatundja. Milles K. Karu eriteadmised seisnevad, seda hageja ei põhistanud. Apellatsioonkaebuses leidis hageja, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis K. Karu arvamusega arvestamata. Varasemas tsiviilasjas maakohus küll võttis K. Karu arvamuse asja juurde, kuid pooled ei soovinud selle tõendi uurimist kohtuistungil ning maa- ega ringkonnakohus ei hinnanud K. Karu arvamust ka kohtuotsuses.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esineb alus jätta K. Karu arvamusega käesolevas asjas TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. 8 TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku (asjatundja) arvamused. Asjatundja arvamus põhineb tihti subjektiivsetel hinnangutel ja prognoosidel, mistõttu asjatundjad peavad rakendama oma kutsealal oodatavat hoolsust ja kasutatavat metoodikat, et anda arvamus oma parimate teadmiste kohaselt. Asjatundja arvamus on võrreldav eksperdiarvamusega, mistõttu peaksid samad olema ka arvamuse usaldusväärsuse hindamise kriteeriumid. Asjatundja arvamusest või selle lisadest peavad nähtuma andmed, mis iseloomustavad arvamuse andja hariduskäiku, staaži, senist töökogemust ja muid eriteadmisi kinnitavaid asjaolusid. Nii varasemas tsiviilasjas kui käesolevas on kostjad K. Karu eriteadmised tulekahju põhjuste väljaselgitamisel seadnud kahtluse alla. Maakohus hindas asjas esitatud materjale K. Karu kohta ja jättis arvamuse kui lubamatu tõendiga arvestamata, kuna puudusid andmed K. Karu eriteadmiste kohta. Maakohus märkis õigesti, alternatiivselt, et ka juhul, kui K. Karu arvamus lugeda lubatavaks, siis kuna ta ei ole tulekahjuekspert ja tema arvamus on vastuolus teiste asja juurde võetud tõenditega, sh riiklikult tunnustatud tulekahju eksperdi arvamusega, siis ei annaks see alust tuvastada hageja poolt väidetut – kostja vastutab tulekahju tekkimise eest.
6. Hageja tugines müügilepingu rikkumisele, kuid ei esitanud asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, milles konkreetselt rikkumine seisnes (VÕS § 115 lg 1). Maakohus selgitas hagejale, et rikkumise asjaolude esiletoomine on hageja tõendamiskoormis. Hageja asjaolusid ei esitanud ja jäi seisukohale, et kuna varasemas tsiviilasjas on tuvastatud, et kuivati käitamise nõudeid ei rikutud, kuid kuivati läks põlema, siis on ainumõeldav, et kuivati oli puudustega. Hageja tugines üldsõnaliselt ka masina ohutuse seadusele, mis kehtis tulekahju toimumise ajal. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja arusaam, et kui tulekahju põhjust varasemas tsiviilasjas ei tuvastatud, siis samadele tõenditele tuginedes saab järeldada, et asi oli puudusega, et ole piisav hageja tõendamiskoormise täitmiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud müügilepingu rikkumist, siis puudus maakohtul kohustus kontrollida teisi nõude aluseid, sh kostja vastutust rikkumise eest ja põhjuslikku seost rikkumise ja hageja kahju vahel.
7. Hageja on nõude alusena tuginenud ka müügigarantiile. VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantii müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Müügigarantiiga antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müügigarantii on VÕS §-s 155 reguleeritud garantiiga sarnane, kuna täiendab müügilepingust tulenevaid kohustusi, andes nende kõrval ostjale lisaõigusi, mis on samuti müügilepingust kui põhikohustusest sõltumatud ehk mitteaktsessoorsed. Riigikohus on selgitanud, et garantii kui nõudega mitteseotud tagatis ei lähe tagatud nõude loovutamisel VÕS § 155 lg 2, § 167 lg 1 teise lause ja lg 2 teise lause järgi automaatselt üle uuele võlausaldajale, vaid üksnes eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka garantii (RKTKo
8. märts 2018, tsiviilasi nr 2-15-11465, p 13.3). Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud asjaolusid selle kohta, kas ja millal andis TÜ Wiru Vili hagejale üle garantii, sealhulgas garantiilepingust tulenevate nõuete loovutamise teel. TÜ Wiru Vili kinnitas tsiviilasjas 2-15-6538, et kogu kuivati asendati ja see ei toimunud garantii ajal. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et VÕS § 492 lg 1 alusel läks hagejale üle kindlustusvõtjale kuulunud kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et müügigarantiist tulenev võimalik nõudeõigus ei ole hagejale üle läinud. 9 Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et müügigarantii alusel saab nõuda garantii kehtivuse ajal asja parandamist, hooldamist või asendamist, mitte tulekahju tagajärjel ostjale tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei ole esile toonud, milles seisnes müügigarantii rikkumine, mida oleks tulnud asendada ja kui suur oleks selle rikkumise hüvitis.
9. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitas kaks menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas advokaat õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, apellatsioonkaebusele vastamisele kulus 5 tundi ja 20.12.2022.a. toimunud istungi ettevalmistusele, nõupidamisele kliendiga, osalemisele ringkonnakohtu istungil ja menetluskulude nimekirjade koostamisele 4 tundi. Kostja menetluskulud kokku ringkonnakohtus on 1170 eurot (650 +520). Kostja märkis, et ta on käibemaksukohustuslane, seega saab ta menetluskuludele lisanduva käibemaksu sisendkäibemaksuna enda maksukohustusest maha arvata. Ringkonnakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS 174 lg 10). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning 1170 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ 10