) §7 lg.1 p.1 kohaselt H.M-iga seotud isikuteks.
lg.1, 2 kohaselt on H.M ametiisik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, mis seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses teha otsus avaliku ülesande täitmisel. Jõhvi Vene Põhikooli põhimääruse §3 lg.1 kohaselt on Jõhvi Vene Põhikool Jõhvi Vallavalitsuse hallatav asutus. H.M oli alates 01.08.2013 Jõhvi Vene Gümnaasiumi ja alates 01.07.2015 Jõhvi Vene Põhikooli direktor, kelle täpsemad tööülesanded, kohustused, õigused ja vastutus tulenevad Jõhvi Vene Põhikooli põhimäärusest, töölepingust ja selle lahutamatuks lisaks olevast ametijuhendist. Eelnimetatud väärteoprotokolli kohaselt sõlmis H.M Jõhvi Vene Põhikooli direktorina - 02.09.2019 enda ema Xga töölepingu nr.1/27 lisa 12 igakuise töötasuga 1800 € (sellest 1250 € moodustas brutotöötasu koordinaatori töö eest ja 550 € brutotöötasu tundide läbiviimise eest). Lisa 12 oli 02.01.2014 sõlmitud töölepingu nr.1/27 (mille kohaselt X asus 02.01.2014 tööle Jõhvi Vene Põhikooli HEV koordinaatorina) lisana. H.M tegi seoses X töötasuga järgmised otsused: = direktori 13.01.2020 käskkirjaga nr.4-4.1/166 määrati alates 01.01.2020 Jõhvi Vene Põhikoolis üldtööajaga 0,10 matemaatikaõpetajana töötavale Xle töötasu 550 € 2 = direktori 17.01.2020 käskkirjaga nr.4-4.1/169 määrati kanda Jõhvi Vene Põhikoolis üldtööajaga 0,90 HEV koordinaatorina töötavale Xle töötasu 1250 € = direktori 20.05.2020 käskkirjaga nr.4-4.1/215 määrati Xle välja maksta HTM ja SA Innove vahelisest riigieelarvest toetust I poolaastal matemaatika õpetamise eest eesti keeles 250 €/kuus, kokku 1250 € - 02.01.2020 enda poja Yga töölepingu nr.4 -2/14 lisa 3 igakuise töötasuga 1315 €. Lisa 3 oli 03.09.2018 sõlmitud töölepingu nr.4-2/14 (mille kohaselt Y asus tööle Jõhvi Vene Põhikooli õppeprotsessi koordineerijana) lisana.
lg.2 kohaselt peab ametiisik sama seaduse §11 lg.1 nimetatud asjaoludest viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus H.M
Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude bür oo Ida talituse eriasjade uurija Diana Bogensi 22.02.2021 otsusega väärteoasjas nr.2210,20,000024 määrati H.M-ile
summas 400 €. Väärteootsuse kohaselt karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puudusid. Karistuse hindamisel arvestas kohtuväline menetleja, et H.M on väärtegusid toime pannud korduvalt ja pika ajavahemiku jooksul. Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud vastulause, kuid selles esitatut ei arvestata. Kaitsja oli seisukohal, et tõendid kogumis kinnitavad nii Tauno Võhmari kui Aleksei Naumkini nõusolekut X ja Y töölevõtmiseks ning viitavad sellele, et Jõhv i Vallavalitsus hindas Jõhvi Vene Põhikooli direktor H.M tegevust seaduslikuks ja põhjendatuks. Maria Laanemäe kinnitas, et kõik dokumendid, mida ta on viseerinud, on H.M poolt talle tutvustatud, mis tähendab, et kogu H.M tegevus, s.h. X ja Yga seotud töölepingutealane tegevus, oli Jõhvi Vallavalitsuse kontrolli all ja viimase otsustuspädevuses. Kaitsja leidis, et väärteomenetlus tuleb Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Väärteootsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on väärteoprotokolli teokirjelduses märgitud väärteod toime pannud. Väärteod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Väärteokirjelduse kohaselt on H.M ametiisikuna teinud toiminguid ja otsuseid temaga seotud isikute suhtes, millega rikkus
lg.1 p.1 ja pani toime väärteo
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 02.09.2019 töölepingu nr.1/27 Lisa 12; 02.01.2020 töölepingu nr.4-2/14 Lisa 3 sõlmimisel ning direktori 13.01.2020 käskkirja nr.4-4.1/166, 17.01.2020 käskkirja nr.4-4.1/169 ja 20.05.2020 käskkirja nr.4 4.1/215 väljaandmisel on H.M rikkunud
H.M kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas 16.03.2021 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada, väärteomenetlus VTMS §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada ning mõista Eesti Vabariigilt välja kantud menetluskulud. Kaebuse kohaselt ei ole H.M temale inkrimineeritud väärtegu toime pannud. Väärteomenetluses on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. 3 Väärteo menetleja ja otsuse teinud isik on sama – uurija Diana Bogens. Kaitsja leidis, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui lahendi on teinud ebaseaduslik menetleja. H.M ei ole teadvalt rikkunud toimingupiirangut, ta on teavitanud kohalikku omavalitsust Xga ja Yga töölepingute sõlmimisest ja nendega sõlmitud töölepingute tingimuste muutmisest. Xga on tööleping sõlmitud 02.01.2014 ja Yga 03.02.2018, töölepingud on Jõhvi Vene Põhikooli esindajana allkirjastanud H.M . Eelviidatud töölepingute sõlmimist ei ole H.M-ile ette heidetud. X töölevõtmine oli kooskõlastatud suuliselt Tauno Võhmariga, Y töölevõtmine oli kooskõlastatud Aleksei Naumkiniga, kellele saadetud e-kiri on väärteotoimikus olemas. Aleksei Naumkin on tunnistajana üle kuulatud ja neist ütlustest nähtub, et 2018 alguses oli H.M-iga juttu sugulase töölevõtmisest, kuid täpseid asjaolusid ta ei mäleta. Olukorras, kus töölevõtmine on kooskõlastatud ja kohalikku omavalitsust koolipidajana on teavitatud, et Jõhvi Vene Põhikooli direktor H.M on tööle võtnud oma ema X ja poja Y, ei ole võimalik asuda temale ette heitma tegevusi, mis toimuvad nende töölepingute täitmise käigus alates septembrist 2019. Käesoleval juhul on H.M-ile inkrimineeritud väärtegu ühemõtteliselt seotud töötasustamise alaste otsustega. Väärteotoimikus olevad dokumendid kinnitavad ühemõtteliselt, et kõik väärteootsuses viidatud väljamaksed on enne väljamakse tegemist kooskõlastatud Jõhvi Vallavalitsuse pädeva ametniku Maria Laanemäega ja kõigil viidatud dokumentidel on Maria Laanemäe omakäelised viseeringud Kooskõlastatud, nimi ja allkiri. Nii on Maria Laanemäe viseerinud ja heaks kiitnud Xga 02.09.2019 sõlmitud töölepingu Lisa 12, tehes seda viseeringuga direktori 13.01.2020 käskkirjal nr.4-4.1/166; Yga 02.01.2020 sõlmitud töölepingu Lisa 2, tehes seda viseeringuga direktori 13.01.2020 käskkirjal nr.4-4.1/166; Xga 13.01.2020 sõlmitud töölepingu Lisa, tehes seda viseeringuga direktori 13.01.2020 käskkirjal nr.4-4.1/166; direktori 17.01.2020 käskkirja nr.4-4.1/169 ja 20.05.2020 käskkirja nr.44.1/285. Kuni suveni 2020 puudus ka Jõhvi Vallavalitsuses arusaam, millisel viisil vältida
sätestatud toimingupiirangu olukorda ning millised tegevused on selleks nõutavad ja piisavad. Seda kinnitavad väärteomenetluses tunnistajad Maris Toomel, Messurme Pissareva ja Maria Laanemäe ütlused ning Jõhvi vallavanema 14.09.2020 käskkiri nr.17.1-1.1/273, mille kohaselt määrati nimetatud kuupäevast alates Jõhvi Vene Põhikooli toimingupiirangutest kinnipidamise eest vastutavaks isikuks Maria Laanemäe, kes oli eelnevalt viseerinud kõik H.M käskkirjad. Seega kinnitavad kõik eelviidatud tõendid kogumis, et Jõhvi Vallavalitsus hindas Jõhvi Vene Põhikooli direktori tegevust seaduslikuks ja põhjendatuks. Olukorras, kus kohalik omavalitsus on teadlik menetlusaluse isiku tegevusest ja annab sellele heakskiidu kohaliku omavalitsuse poolt valitud moel, ei ole võimalik asuda seisukohale, et isik rikub teadlikult toimingupiirangut. Maakohtu istung 19.11.2021 Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm toetas maakohtu istungil esitatud kaebust ja märkis järgnevat: - X suhtes on esimene episood aegunud - tõendeid on kogunud ja otsuse on väärteoasjas teinud sama isik 4 - et X ja Y näol on tegemist lähikondsetega, siis sellest informeeris H.M kohalikku omavalitsust. Seadus ei sätesta, mil viisil tuleb teavitada. Käesoleval juhul on Y puhul teavitatud kirjalikult ja X puhul suuliselt kõik dokumendid on läbinud kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse, neil on Maria Laanemäe viseering. Menetlusalune isik H.M maakohtu istungil midagi lisada ei soovinud ja toetas kaitsja poolt esitatud kaebust. Kohtuvälise menetleja esindaja Allar Lehtlaan palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja toetas väärteootsuse põhjendusi ja märkis järgnevat: - esimene lepingu sõlmimise episood 2019 on aegunud - väärteoasja menetlemine tähendab asja lahendamist kuni otsuse tegemiseni, mistõttu menetlusnormide rikkumist antud asjas ei ole - menetlusalune isik oli teadlik, et
on täitmiseks kohustuslik, ta pidi teavitama kohalikku omavalitsust ja see omakorda pidi leidma isiku, kes lepingud sõlmib, ta ei oleks seda pidanud ise tegema. Maakohtu istung 28.12.2021 Menetlusalune isik H.M maakohtu istungil midagi lisada ei soovinud. Kohtuvälise menetleja esindaja Diana Bogens seletas maakohtu istungil, et tema eeldas kirjalikus vormis kohaliku omavalitsuse teavitamist tehtud käskkirjadest. Karistuse suuruse määramisel arvestas kohtuvälise menetleja esindaja seda, et inimene ei tunnistanud oma süüd, samuti tema sissetulekut ja korduvust. Tunnistaja Maria Laanemäe ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusaluse isiku poolt 20.05.2020 koostatud käskkirja kooskõlastas tunnistaja Jõhvi Vallavalitsuse esindajana ja edastas selle valla juhtkonnale, vist abivallavanemale. Tunnistaja kinnitas, et kooskõlastas käskkirja, kuna inimestel oli õigus seda raha saada. Nimesid ei olnud tunnistajal vaja kontrollida, kuna ta tunneb selle kooli õpetajaid, Xle määratud summa oli samal tasemel, mis teistel õpetajatel. Tunnistaja leidis, et selline kooskõlastamine vast as
nõuetele. Alates septembrist 2020 toimusid vallavalitsuses muudatused ja teda määrati ametlikult vastutavaks isikuks. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm leidis maakohtu istungil, et tunnistaja ütlustega on kindlaks tehtud, et kooskõlastus oli olemas, kuna kohalik omavalitsus oli teadlik ja tunnistajal olid volitused kooskõlastusi anda. Samuti märkis kaitsja, et kohtuvälise menetleja karistusotsus on täiesti põhjendamata, karistust ei saa suurendada, kui isik ei tunnista ennast süüdi. Kohtuvälise menetleja esindaja Allar Lehtlaan leidis maakohtu istungil, et menetlusõiguse rikkumist seoses Diana Bogensiga antud väärteoasjas ei ole.
ei näe ette kooskõlastuse vormi, väärteo toimepanemiseks piisab otsuse tegemisest ja selle allkirjastamisest. Kõikidest
sätestatud piirangutest peab kinni pidama, menetlusalune isik on ametiisik, sellist toimingut ta teha ei tohi, peab sellest viitamata teatama ja andma otsuse tegemise üle. 5 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega menetlusosalised, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele osaliselt. ja ei ära kuulanud kuulu sisuliselt Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Nagu nähtub 29.01.2021 koostatud väärteoprotokollist nr.2210,20,000024 ja 22.02.2021 koostatud otsusest väärteoasjas nr.2210,20,000024, rikkus menetlusalune isik
lg.1 p.1 ja pani toime väärteo
järgi.
lg.1 p.1 sätestab, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Käesolevas väärteoasjas on vajalik tuvastada, kas menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal ametiisik ning kas ta on teinud otsuseid või toiminguid temaga seotud isikutega.
lg.1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.
lg.2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel p.1 kohaselt teha otsus, osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või p.2 kohaselt teha toiming, osaleda selles või selle sisulises suunamises. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik töötas väärteoprotokollis nimetatud ajal Jõhvi Vene Põhikooli direktorina (alates 01.07.2015). Seda asjaolu ei ole keegi menetlusosalistest vaidlustanud ja selle kinnituseks on maakohtule esitatud ka 31.07.2013 Jõhvi Vallavalitsuse ja H.M vahel sõlmitud töölepingu nr.17.1 -3.3/18 Lisa nr.4 Töölepingu muutmine (allkirjastatud 01.07.2015), Jõhvi Vene Põhikooli direktori ametijuhend ning Jõhvi Vene Põhikooli põhimäärus. Maakohus ei pea siinkohal vajalikuks eelnimetatud dokumentides sätestatu väljatoomist, kuna vaidlus selles osas menetlusosaliste vahel puudub. Maakohus nõustub menetlusosalistega täielikult selles osas, et väärteoprotokollis nimetatud ajal oli menetlusalune isik ametiisik ja talle laienesid
Samuti ei ole käesolevas väärteoasjas vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis viidatud otsused tegi menetlusalune isik temaga seotud isikute suhtes – menetlusaluse isiku 6 ema X ja poja Y vaidlustanud. suhtes. Ka seda asjaolu ei ole keegi menetlusosalistest Järgnevalt käsitleb maakohus süüteoepisoode, millele on viidatud väärteootsuses. Vastavalt kohtuvälise menetleja 22.02.2021 otsusele väärteoasjas nr.2210,20,000024 on menetlusalune isik ametiisikuna teinud õiguslikke tagajärgi loovaid otsuseid järgmiselt: - 02.09.2019 sõlmis menetlusalune isik enda ema Xga töölepingu nr.1/27 lisa 12 igakuise töötasuga 1800 € (sellest 1250 € moodustas brutotöötasu koordinaatori töö eest ja 550 € brutotöötasu tundide läbiviimise eest). Lisa 12 oli 02.01.2014 sõlmitud töölepingu nr.1/27 (mille kohaselt X asus 02.01.2014 tööle Jõhvi Vene Põhikooli HEV koordinaatorina) lisana. Lisaks sellele tegi menetlusalune isik seoses X töötasuga järgmised otsused: - direktori 13.01.2020 käskkirjaga nr.4-4.1/166 määrati alates 01.01.2020 Jõhvi Vene Põhikoolis üldtööajaga 0,10 matemaatikaõpetajana tööta vale Xle töötasu 550 € - direktori 17.01.2020 käskkirjaga nr.4 -4.1/169 määrati kanda Jõhvi Vene Põhikoolis üldtööajaga 0,90 HEV koordinaatorina töötavale Xle töötasu 1250 € - direktori 20.05.2020 käskkirjaga nr.4-4.1/215 määrati Xle välja maksta HTM ja SA Innove vahelisest riigieelarvest toetust I poolaastal matemaatika õpetamise eest eesti keeles 250 €/kuus, kokku 1250 €. 02.01.2020 sõlmis menetlusalune isik enda poja Yga töölepingu nr.4-2/14 lisa 3 igakuise töötasuga 1315 €. Lisa 3 oli 03.09.2018 sõlmitud töölepingu nr.4 -2/14 (mille kohaselt Y asus tööle Jõhvi Vene Põhikooli õppeprotsessi koordineerijana) lisana. Vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §81 lg.3 on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega.
sätestatud väärteo puhul ei ole üldisest kaheaastasest aegumistähtajast erandit tehtud. Vastavalt kohtuvälise menetleja 22.02.2021 otsusele väärteoasjas nr.2210,20,000024 süüdistatakse menetlusalust isikut väärtegude toimepanemises 02.09.2019, 02.01.2020, 13.01.2020, 17.01.2020 ja 20.05.2020 koostatud töölepingute ja käskkirjade alusel. KarS §81 lg.7 on sätestatud süüteo aegumise peatumise väärteoasjas maakohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. asjaolud. Käesolevas VTMS §29 lg.1 p.5 sätestab, et alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Tegemist on absoluutse menetlustakistusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja 22.02.2021 otsus väärteoasjas nr.2210,20,000024 tühistada 02.09.2019, 02.01.2020, 13.01.2020 ja 17.01.2020 nimetatud episoodide osas. Nende episoodide osas tuleb menetlus vastavalt VTMS §29 lg.1 p.5 lõpetada. Maakohus ei pea vajalikuks nende episoodide osas hinnata väärteo toimepanemise asjaolusid. 7 Vastavalt kohtuvälise menetleja 22.02.2021 otsusele väärteoasjas nr.2210,20,000024 on menetlusalusele isikule etteheidetav otsus ka direktori 20.05.2020 käskkiri nr.44.1/215, millega Xle määrati välja maksta HTM ja SA Innove vahelisest riigieelarvest toetust I poolaastal matemaatika õpetamise eest eesti keeles 250 €/kuus, kokku 1250 €. Nimetatud väärtegu ei ole käesolevaks ajaks aegunud.
Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et X on menetlusaluse isiku ema. Nagu maakohus märkis juba käesolevas kohtuotsuses eespool, oli menetlusalune isik tulenevalt oma ametiisiku ametiseisundist kohustatud kinni pidama
Maakohus leiab, et menetlusalune isik on rikkunud
Menetlusalune isik koostas ja allkirjastas Jõhvi Vene Põhikooli direktorina 20.05.2020 käskkirja nr.4-4.1/215, millega tema emale Xle määrati välja maksta HTM ja SA Innove vahelisest riigieelarvest toetust I poolaastal matemaatika õpetamise eest eesti keeles 250 €/kuus, kokku 1250 €. Menetlusaluse isiku kaitsja väidetest kaebuses ja maakohtu istungil nähtub, et antud käskkiri oli kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse Jõhvi Vallavalitsuse ametniku Maria Laanemäega. Sama kinnitas maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud Maria Laanemäe ise. Nii väärteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal ei näe
ette võimalust, et ametiisik teeb otsuse ja lihtsalt teavitab sellest kohalikku omavalitsust või saab sellele otsusele kooskõlastuse.
lg.2 sätestab, et ametiisik peab sama paragrahvi lg.1 nimetatud asjaolust viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule. Nimetatud säte näeb üheseltmõistetavalt ette, et käesoleva väärteoasja raames menetletavas episoodis (menetlusaluse isiku poolt 20.05.2020 allkirjastatud käskkiri nr.4-4.1/215) ei ole seaduse kohaselt oluline, kas ja kelle kooskõlastuse on nimetatud käskkiri saanud. Vastupidi,
kohaselt pidi menetlusalune isik enne enda emaga seotud käskkirja väljaandmist andma sellest teada Jõhvi Vallavalitsusele, kes siis vastavalt
lg.2 oleks pidanud tegema nimetatud otsuse ise või andma selle käskkirja väljaandmise üle teisele ametiisikule. Kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi seletused ja tunnistaja Maria Laanemäe ütlused selles osas ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, kuna need ei ole kooskõlas kehtiva
. Tõendid selle kohta, et menetlusalune isik oleks enne 20.05.2020 allkirjastatud käskkirja nr.4-4.1/215 väljaandmist teavitanud kohalikku omavalitsust ja taotlenud selle allkirjastamist pädeva isiku poolt, asja materjalides puuduvad. Vastupidi, käesoleva väärteoasja materjalidest nähtuvalt allkirjastas menetlusalune isik vaidlustatava käskkirja enne selle kohalikku omavalitsusse esitamist. Kuigi tunnistaja Maria Laanemäe ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema pidas oma allkirja 8 andmist kooskõlastamise näol käskkirjale vastavaks
-le, ei nõustu maakohus selle seisukohaga. Keegi ei ole vaidlustanud asjaolu, et 20.05.2020 allkirjastatud käskkirjale nr.4-4.1/215 on tunnistajana üle kuulatud Maria Laanemäe märkinud omakäeliselt, et see on kooskõlastatud, samas ilma kuupäevata. Kehtiv
ei näe ette mingit kooskõlastamist. Siinkohal jääb maakohtule täiesti arusaamatuks ka kohtuvälise menetleja esindaja Diana Bogensi seisukoht, et tema eeldas menetlusaluse isiku poolt kohalikku omavalitsust kirjalikus vormis teavitamist. Maakohus küll möönab, et kohtuvälise menetleja esindaja võis siinkohal mõelda teavitamist enne käskkirja allkirjastamist, kuid kahetsusväärselt ei öelnud ta seda sõnaselgelt maakohtu istungil välja. Maakohus toetab siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja Allar Lehtlaane poolt maakohtu 19.11.2021 istungil väljendatud seisukohta, et menetlusalune isik ei oleks tohtinud seda käskkirja ise allkirjastada, seda oleks pidanud tegema kohaliku omavalitsuse poolt nimetatud pädev ametnik. Tegemist on selge ja üheseltmõistetava seisukohaga, mida toetab ka
.
Neid maakohus käesolevas väärteoasjas ei tuvastanud. Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et menetlusalune isik on tema poolt 20.05.2020 allkirjastatud käskkirja nr.4-4.1/215 väljaandmisel rikkunud
Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku kaitsja väited kaebuses ja maakohtu istungil ei väära seda, et menetlusalune isik oleks saanud väärteo toimepanemist vältida, jättes nimetatud käskkirja allkirjastamise kohaliku omavalitsuse pädeva ametniku teha. Maakohus leiab, et menetlusalune isik oli teadlik, et tema poolt juhitav Jõhvi Vene Põhikool oli väärteo toimepanemise ajal Jõhvi Vallavalitsuse poolt hallatav asutus.
vastavad sätted kehtivad juba alates
jõustumisest 01.04.2013 ja selle §11 lg.1 muudatuste jõustumisest 15.02.2019. Seega olid menetlusalusel isikul kõik võimalused 20.05.2020 käskkirja väljaandmisel järgida seadust. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi seletuste kohaselt maakohtu istungil on süüteo toimepanemise tahtluse moment käesolevas väärteoasjas tõendamata. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eelpool märkis, pidi menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal olema teadlik sellest, et tema poolt 20.05.2020 välja antud ja allkirjastatud käskkirjaga rikub ta
sätestatud toimingupiiranguid. Maakohtule esitatud kaebuses viitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm sellele, et menetlusalune isik oli kõik tema poolt temaga seotud isikutega seotud käskkirjad ja töölepingud kooskõlastanud kohaliku omavalitsuse ametnikuga ning saanud tagasisidena kõigile kooskõlastuse. Seega oli menetlusalusele isikule väärteo toimepanemise ajal teada toimingupiirangute mõiste ja selle sisu, seega süüteo toimepanemise objektiivsed asjaolud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust süüteokoosseisu asjaolu teadmises, vaid seaduse tõlgendamises, s.o. keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus. Seega tuleb maakohtul analüüsida ka seda, kas menetlusalune isik tegutses eksimuses teo keelatuses KarS §39 mõttes. 9 KarS §39 lg.1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu, sama paragrahvi lg.2 sätestab, et kui eksimus on toimepanijale välditav, võib kohus kohaldada sama seadustiku §60. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool tuvastas, edastas menetlusalune isik kõik talle etteheidetavad käskkirjad ja töölepingud kooskõlastamiseks kohalikus omavalitsuses hariduse alal töötavale spetsialistile. Selline menetlusaluse isiku tegevus ei ole eksimus teo keelatuses. Keelueksimuse vältimatust ei saa tuletada vaid asjaolust, et menetlusalune isik saatis oma dokumendid kooskõlastamiseks. Selline tegutsemine näitab ilmselgelt, et menetlusalusele isikule oli teada toimingupiirangu mõiste ja selle sisu. Tegemist ei ole vältimatu eksimusega. Vastavalt KarS §15 lg.3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud tahtlusega. Sõlmides töölepingud oma ema ja pojaga ning andes välja käskkirju neile rahaliste vahendite väljamaksmiseks, soovis menetlusalune isik kindlalt selliste tulemuste saavutamist. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on 20.05.2020 allkirjastatud käskkirja nr.44.1/215 väljaandmisel rikkunud
lg.1 p.1 sätestatud keeldu teha otsust endaga seotud isiku suhtes, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid ning arvestati ka seda, et menetlusalune isik on toime pannud väärtegusid korduvalt ja pika ajavahemiku vältel. Igasugused muud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuses karistuse suuruse osas puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja Diana Bogensi poolt maakohtu istungil 10 nimetatud alused, mida ta väidetavalt arvestas karistuse suuruse määramisel – menetlusalune isik ei tunnista oma süüd ja arvestati ka tema sissetulekuga – ei ole asjakohased. Esmalt märgib maakohus, et asjaolu, et menetlusalune isik ei tunnista oma süüd väärteo toimepanemises, ei tohi kuidagi mõjutada karistuse suurust. See ei ole ilmselgelt seadusele vastav seisukoht. Menetlusaluse isiku sissetuleku arvestamine karistuse määramisel võib olla põhjendatud, kuid käesolevas väärteoasjas ei nähtu kuidagi, et seda oleks arvestatud. Nimetatud põhjendus ei ole kirjas väärteootsuses, samuti puuduvad väärteoasja materjalides andmed, mida maakohus saab kontrollida. Kohtuvälise menetleja otsuses põhjenduste puudumine on menetlusõiguse rikkumine. Samas ei pea maakohus antud juhul seda rikkumist sedavõrd kaalukaks, mis tingib kogu kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja asja menetluse lõpetamise. Maakohus leiab, et kohtul on endal võimalik hinnata määratud karistuse suurust ja vajadusel teha korrektiivid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Maakohus nõustub selle karistuse määraga ja leiab, et selle vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad, seda vaatamata sellele, et osades episoodides lõpetab maakohus menetluse aegumise tõttu. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik on väärtegusid toime pannud korduvalt (viis süüteoepisoodi ajavahemikul 02.09.2019 - 20.05.2020). Sealjuures oli menetlusalune isik täielikult teadlik sellest, et X ja Y on temaga otseselt seotud isikud. Menetlusalune isik oli ka teadlik kohustusest täita
tulenevaid nõudeid seoses oma ametikohaga. Lisaks sellele arvestab maakohus ka seda, et vastutaval ametikohal piiranguid rikkuvate otsustuste vastuvõtmisega kahjustatakse avaliku ülesande ausat ja erapooletut täitmist ning luuakse korruptsioonioht. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
järgi, leiab maakohus, et arvestades lisaks eeltoodule ka rikkumise raskust, väärteo toimepanemise tehiolusid ja menetlusalust isikut, on KarS §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse suurusega. Rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Menetlusalune isik on korduvalt rikkunud
tulenevaid piiranguid, tehes enda ema ja poega puudutavaid otsustusi. Karistus sanktsiooni keskmises määras vastab igati menetlusaluse isiku süü suurusele. Ülaltoodu alusel muutmata. tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta Oma kaebuses ja maakohtu istungil viitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm menetlusõiguse normide rikkumisele seoses sellega, et tõendeid käesolevas väärteoasjas on kogunud, väärteoprotokolli koostanud ja väärteootsuse teinud üks ja sama ametnik. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus leiab, et väärteoasja menetlemine tähendab väärteoasja lahendamist kuni selles asjas otsustuse tegemiseni, mistõttu menetlusnormide rikkumisi käesolevas väärteoasjas maakohus ei tuvastanud. Menetlusnormide rikkumisele VTMS §31-3 mõttes ei ole 11 kaitsja kogu menetluse jooksul viidanud, samuti ei esitanud ei menetlusalune isik ega tema kaitsja Diana Bogensi suhtes taandamistaotlust. Lisaks sellele peab maakohus siinkohal oluliseks ka seda, et mõlemal kohtuistungil esines kohtuvälise menetleja esindajana ka Allar Lehtlaan. Oma kaebuses ja maakohtu istungil viitas menetlusaluse isiku kaitsja ka sellele, et menetlusaluse isiku poolt koostatud töölepingud ja käskkirjad olid kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse hariduse spetsialistiga. Maakohtu istungil kuulati nimetatud isik üle tunnistajana. Tunnistaja Maria Laanemäe ütlustesse maakohtu istungil suhtub maakohus kriitiliselt, kuna ilmselgelt ei olnud tunnistajale selged ja arusaadavad
need normid, mis käsitlevad toimingupiiranguid. Tunnistaja ütluste kohaselt oli temapoolne kooskõlastamine ja nende kooskõlastuste edastamine abivallavanemale piisav
täitmiseks. Asjaolu, et tunnistaja sellekohane seisukoht oli väär, kinnitab ka see, et alates septembrist 2020 on Jõhvi Vallavalitsus antud küsimuses töö ümber korraldanud. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses viitas, et näe
ette võimalust kooskõlastamiseks. Kuigi menetlusaluse isiku kaitsja taotles maakohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja maakohus ka tühistab selle otsuse 4-s episoodis, ei kuulu menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele, kuna tegemist ei ole kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega selle sisulise põhjendamatuse osas. Eeltoodu alusel tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas maakohtu istungil taotlused kaitsjatasude hüvitamiseks. Kaitsja esitas maakohtule järgmised arved: - 18.11.2021 arve nr.20202760 summas 1836 € (s.h. käibemaks) – otsusega tutvumine, kaebuse koostamine, ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil kokku 9 t - 10.02.2021 arve nr.20201756 summas 612 € (s.h. käibemaks) – 2,5 tundi vastuväite koostamine ja 0,5 tundi materjalidega tutvumine - 18.01.2021 arve nr.20201653 summas 510 € (s.h. käibemaks) – ettevalmistus ja osalemine 12.01.2021 väärteo menetlustoimingul Jõhvis 2,5 tundi - 27.12.2021 arve nr.20202960 summas 425 € (s.h. käibemaks) – ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil 2,5 tundi. Vastavalt VTMS §23 hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral §29 lg.1 p.1 – 3 ja p.5 – 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas kohtuasjas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele september 2019 – 17.01.2020 toimepandud väärtegudes, seega 5-kuulise perioodi osas ning see puudutab 4 osategu 5-st osateost, mida kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette heidab. VTMS §23 ja §38 lg.1 koosmõjus KrMS §181 lg.1 ja §183 lg.1 võib tuua kaasa vajaduse hüvitada menetlusaluse isiku poolt kantud menetluskulud, s.o. käesolevas väärteoasjas kaitsjatasud, mis kaasnevad väärteomenetluse lõpetamisega. Seejuures on maakohtule antud aga laiaulatuslik kaalutlusõigus kaitsekulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ning olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei 12 nähtu, milline osa summadest on seotud nende rikkumistega, mille osas väärteomenetlus tuleb lõpetada, tuvastab maakohus selle hinnanguliselt ise. Kaitsja ei ole kuni kohtumenetluse lõpuni ära näidanud oma töö mahtu selles osas, mis puudutab perioodi, milles maakohus menetluse lõpetab. Nii VTMS §23 kui ka KrMS §175 lg.1 p.1 sätestavad, et hüvitamisele kuulub mõistliku suurusega tasu. Taotletava kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja poolt tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulutatud aeg põhjendatud, kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte. Samuti tuleb arvesse võtta väärteoasja keerukust ja süüdistuse mahtu ning seda, kuivõrd on kaitsja poolt koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Lisaks hindab maakohus ka osutatud õigusabi vajalikkust, maakohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu menetlusalusele isikule ei hüvitata. Käesolevas väärteoasjas kaitsja poolt maakohtule esitatud arvete kohaselt on kaitsja ühe töötunni hind 170 €, millele lisandub käibemaks. Käesolevas väärteoasjas ei pea maakohus seda tunnihinnet mõistlikuks. Käesoleva väärteoasja menetluses on vaidlusalust küsimust käsitletud juba korduvalt ja kaitsja argumendid pole oluliselt muutunud, s.t. pole kerkinud uusi õiguslikke probleeme, mille läbitöötamine õigustaks keskmisest kõrgemat tasumäära. Antud väärteoasjast ei nähtu märkimisväärset keerukust ega muid asjaolusid, mis õigustaksid keskmisest suurema õigusteenuse tunnihinna maksmist. Seda enam, et kaitsja seisukohad maakohtu istungitel kattuvad sisuliselt juba eelnevalt kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulause argumentidega. Tulenevalt Riigikohtu uuemas praktikas väljendatud seisukohtadest leiab maakohus, et põhjendatud on kaitsja töötasu hind 130 € + käibemaks. Järgnevalt hindab maakohus kaitsjateenuse sisu. Üldjoontes on kaitsjatasu kujunemist kohtueelses- ja kohtumenetluses. võimalik koondada toimingute kaupa Kaitsja on esitanud 18.01.2021 arve nr.20201653 summas 510 € ettevalmistuse eest ja osalemise eest 12.01.2021 väärteo menetlustoimingul Jõhvis (2,5 tundi). Nimetatud arvest ei nähtu, missuguse menetlustoiminguga on tegemist. Vastavalt kohtuvälise menetleja poolt maakohtule esitatud materjalidele toimus 12.01.2021 kell 09.01 – 10.06 tunnistaja Aleksei Naumkini ülekuulamine, vandeadvokaat Küllike Nammi osavõttu sellest ülekuulamise protokollist ei nähtu. Nimetatud arve hüvitamisele ei kuulu. Kaitsja on esitanud 10.02.2021 arve nr.20201756 summas 612 € vastuväite koostamise eest 2,5 tundi ja materjalidega tutvumise eest 0,5 tundi. Vastavalt kohtuvälise menetleja poolt maakohtule esitatud materjalidele tutvus kaitsja 05.02.2021 väärteomenetluse toimikuga ja talle edastati koopiad erinevatest materjalidest. Väärteotoimikust ei nähtu, kui kaua nimetatud toimingud ajaliselt aega võtsid. 10.02.2021 on kaitsja kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulause väärteoprotokollile, milles vastuväited on kirjeldatud ühel lehel ning täiendavad argumendid kolmel lehel. Maakohus peab antud arvet põhjendatuks ajaliselt, kuid määrab tunnihindeks 130 € + käibemaks. 13 Kaitsja on 18.11.2021 esitanud arve nr.20202760 summas 1836 € otsusega tutvumise, kaebuse koostamise, ettevalmistuse ja kohtuistungil osalemise eest kokku 9 tundi. Maakohus sellise ajakuluga ei nõustu. Kuna antud arves ei ole kulupõhiliselt välja toodud erinevatele toimingutele kulunud aeg, määrab maakohus selle hinnanguliselt ise. Kohtuvälise menetleja otsus on koostatud kokku 10-l lehel. Kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud samadele süüteoepisoodidele, millega kaitsja tutvus juba enne vastulause esitamist, samuti on kohtuvälise menetleja otsuses viidatud tunnistajate ütlustele ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile, millised on kaitsjale koopiatena allkirja vastu edastatud 05.02.2021. Samuti on kohtuvälise menetleja otsuses hinnatud kaitsja poolt esitatud vastulauset. Maakohtule esitatud kaebus on koostatud kokku kaheksal lehel, neist kolm on pealkirjastatud sissejuhatusena. Viis järgmist lehekülge on pealkirjastatud õigusliku käsitlusena ja vastuväidetena otsusele. Neist peab maakohus uuteks väideteks vaid viiteid väärteomenetlusõiguse olulisele rikkumisele. Kõik, mis puudutab materiaalõiguse rikkumist ja kaebust sisuliselt, on sarnane kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulausele. Seega on maakohtule esitatud kaebuses korratud vastulause argumente ning tehtud viiteid samadele tõenditele. Kaebuse põhisisu saanuks kokku võtta oluliselt väiksemas mahus ja seega eelduslikult ka väiksema ajakuluga. Maakohus ei pea millegagi põhjendatuks hüvitada kaitsjatasu ka kohtuistungi ettevalmistuse eest. Tegemist on kaitsjaga, kellele ei ole kohtuistungi toimumise kord menetluslikult võõras ja sisuliselt ei viidanud kaitsja maakohtu istungil ühelegi kaebuses mittekäsitletud asjaolule. Kohtuistung 19.11.2021 toimus ajavahemikul 09.58 – 10.40. Eeltoodu alusel peab maakohus arvet põhjendatuks ajaliselt 4 tunni ulatuses, tunnihindega 130 € + käibemaks. Kaitsja on 27.12.2021 esitanud arve nr.20202960 summas 510 € ettevalmistuse ja kohtuistungil 28.12.2021 osalemise eest 2,5 tunni ulatuses. Maakohus ei pea millegagi põhjendatuks kaitsjatasu hüvitamist taaskord ettevalmistuse eest. Esimesel kohtuistungil 19.11.2021 ei selgunud mingeid uusi asjaolusid, mis oleksid olnud menetlusosalistele üllatuslikud ja mille tõttu tuli kohtuistung edasi lükata. Vastupidi, tunnistaja Maria Laanemäe väljakutsumist maakohtu istungile pidas vajalikuks justnimelt kaitsja. Samas nähtub kogu maakohtule esitatud materjalist, et tunnistaja väärsemate ütlustega oli kaitsja täies ulatuses kursis. Maakohtu 28.12.2021 istung kestis 45 minutit. Eeltoodu alusel peab maakohus arvet põh jendatuks ajaliselt 1 tunni ulatuses, tunnihindega 130 € + käibemaks. Järgnevalt hindab maakohus kaitsjatasude hüvitamise taotluste põhjendatust. Menetlusaluse isiku vastu esitatud süüdistus ei olnud väga mahukas, tegemist oli analoogsete episoodidega samade sätete alusel. Maakohtule esitatud materjalide kohaselt kujundas kaitsja oma seisukoha juba hiljemalt vastulause esitamise ajaks. Peale seda ei ole kaitsja seisukoht väärteoasja sisu osas muutunud, maakohtule esitatud kaebuses lisandus vaid viide menetlusõiguse normide rikkumisele. Maakohus arvestab lisaks ka asjaolu, et viiest süüteoepisoodist kuulub väärteoasi lõpetamisele neljas osateos, kuid tegemist ei ole mitte väärteo tunnuste puudumise, vaid aegumisega, mis ei sõltu kaitsja sisulistest väidetest. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et menetlusalusele isikule kuulub hüvitamisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses 3 tunni ja kohtulikus menetluses 2 tunni ulatuses, kokku 5 tunni ulatuses. Arvestades tunnihinnet 130 € + käibemaks kuulub menetlusalusele isikule hüvitamisele 650 € + käibemaks 130 €, kokku seega 780 €. 14 Vastavalt kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi poolt kirjalikult esitatud taotlusele tuleb kaitsjatasu Eesti Vabariigil kanda H.M arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXX. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.