← Eesti

2-20-17348/59

Obsah (5)§ 663§ 657§ 174§ 178§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17348 Kohtuasi Os

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) järgi tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulude 6

(9)kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 566,48 euro osas ning teha uus määrus, millega nimetatud osas menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude tasaarvestuse osas ja teha uus tasaarvestus. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
  1. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
  2. Kõigepealt analüüsib ringkonnakohus hageja määruskaebust. Hageja lepingulise esindaja tunnihinna osas märgib kohus järgmist. Hageja on tuginenud Riigikohtu lahendile asjas nr 2-16-3785, milles leiti, et mõistlik esindaja tunnitasu on 200 eurot käibemaksuta, mistõttu on hageja hinnangul põhjendatud ka tema esindaja tunnitasu vastavalt 150 eurot ja 170 eurot (lisandub kibemaks). Kohus nõustub kostja vastuväitega hageja määruskaebusele, mille kohaselt leiti viidatud lahendis, et tunnitasu 200 eurot käibemaksuta on põhjendatud, kuna vaidlus oli keskmisest mõnevõrra mahukam ja keerukam. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud vastavaid asjaolusid. Maakohus leidis, et vaidlus oli keskmise keerukusega ning hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga selles, et kuna Riigikohus asus asjas nr 2-20-12037 seisukohale, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks), siis on ka käesolevas asjas põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Viidatud asjas taotletigi ringkonnakohtus menetluskulude hüvitamist arvestusega, et esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas asjas on hageja esindaja osutanud õigusabi kõrgema tunnitasu määraga. Riigikohtu 06.06.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-4981 (p 21) selgitas kolleegium, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (
  7. oktoobri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-198-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (
  9. veebruari
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (
  11. aprilli
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Riigikohus on pidanud ka põhjendatud tunnitasu määradeks nt 190 eurot ilma käibemaksuta (
  13. mai
  14. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Küll aga leiti viimati nimetatud lahendis, et vaidlus oli keskmisest mõnevõrra keerukam. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, siis ei ole leidnud tuvastamist, et käesolev vaidlus oleks keskmisest keerukam. Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebusega, mille kohaselt ei ole käesoleval ajal põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määra osas tugineda kohtupraktikale aastast 2013.a. Uuema aja Riigikohtu praktika võimaldab lugeda keskmise keerukusega vaidluse puhul vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks ka suuremat tunnitasu kui 120 eurot. Arvestades asjaolu, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks summas 150 eurot (maakohtu kulude osas koos käibemaksuga ja ringkonnakohtu kulude osas ilma käibemaksuta). Hageja ei ole põhjendanud, miks alates
  15. a tõusis tunnitasu 150 eurolt 170 eurole. Vaidlus on olnud sama sisuga, selle maht ja keerukus on jäänud samaks. Seega ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot alates
  16. aastast. 7
(9)Maakohus on hageja esindajakulusid maakohtus vähendanud 3 tunni võrra. Maakohus leidis, et hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisega seonduvatele toimingutele kulunud aeg on põhjendatud 5 tunni ulatuses, mitte 8 tunni ulatuses. Hageja leiab, et ajakulu vähendamine on põhjendamatu. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu seisukohta muuta. Maakohus on põhjendanud, miks ta on vaidlusalust ajakulu vähendanud. Sealhulgas ei ole maakohus tuginenud üksnes menetlusdokumendi mahule, vaid arvestanud ka sisu. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
  1. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus kostja määruskaebust. Kostja on määruskaebuses seisukohal, et maakohus ei ole muus osas hinnanud hageja menetluskulude põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja määruskaebuse väited alust hageja maakohtu esindajakulude täiendavaks vähendamiseks. Arvestades hageja menetlusdokumentide- ja toimingute mahtu ja sisu on hageja esindaja ajakulu muus osas põhjendatud. Mis puudutab kostja väidet, et ajakulu täitemenetluse läbiviimise ja raha hoiustamise võimaluste analüüsile (30 min) ei ole põhjendatud, siis märgib ringkonnakohus, et tegemist on toiminguga, mis sisaldub hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele kulunud 8 tunni hulgas. Maakohus on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisega seonduvate toimingute aega vähendanud 3 tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul puudub täiendavaks vähendamiseks alus. Samuti ei ole alust vähendada hageja esindaja ajakulu seoses kahe menetluskulu nimekirja esitamisega maakohtule. Hageja on esitanud algse menetluskulude nimekirja 08.12.2020 ja lõpliku menetluskulude nimekirja 02.04.
  2. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad lähtuvalt maakohtu poolt määratust ning nimetatud ajakulu ei saa pidada põhjendamatuks. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvad menetluskulud ei ole põhjendatud, kuna kaebust ei ole koostanud hageja lepinguline esindaja. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Hageja esindajaks nii maakohtu menetluses kui ringkonnakohtu menetluses oli vandeadvokaat G. Lind (advokaadibüroo Supremia). Hageja lepingulise esindaja poolt 02.02.2022 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluses on kinnitatud, et menetluskulude nimekirjas tehtud toimingud on teostatud advokaadibüroo Supremia poolt. Tähendust ei oma asjaolu, et apellatsioonkaebuse allkirjastas hageja juhatuse liige. Samuti ei oma tähendust kostja väide, et tekstitöötlusprogrammis on dokumendi autorina märgitud Dell. Kuna hageja lepinguline esindaja on kinnitanud, et apellatsioonkaebus on koostatud lepingulise esindaja poolt, siis tuleb apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu lugeda lepingulise esindaja ajakulu hulka. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi 15 minutit on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja esindaja toimingud kostja vastusega tutvumisele, istungiks ettevalmistamisele, kohtukõne koostamisele, istungil osalemisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 4 tundi 30 minutit.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda põhjendatuks hageja õigusabikulud maakohtus 11 tunni 25 minuti eest tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 2055 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Samuti on põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 475 eurot. Lisaks on maakohus määruse põhjendavas osas pidanud vajalikuks kulusid kinnistusraamatu väljavõtte saamisele 3 eurot ja äriregistri väljavõtte saamisele 2 eurot, kuigi ei ole neid kohtumääruse resolutsioonis välja mõistnud. Ringkonnakohus märgib, et asjast ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtule äriregistri väljavõtte, küll aga on hageja esitanud kinnistusraamatu väljavõtte. Seega tuleb pidada 8
(9)põhjendatuks kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulu 3 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus 2533 eurot, mis tuleb lähtuvalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista. 33. Hageja õigusabikulud ringkonnakohtus tuleb lugeda põhjendatuks 8 tunni 45 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Maakohus on põhjendamatult mõistnud ringkonnakohtu õigusabikulud osaliselt välja koos käibemaksuga. Hageja ei ole taotlenud ringkonnakohtus kantud õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samuti ei ole hageja ringkonnakohtu menetluskulude osas andnud kinnitust, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Seega on hageja ringkonnakohtu õigusabikulud põhjendatud summas 1312,50 eurot, lisaks on põhjendatud riigilõiv 425 eurot, kokku 1737,50 eurot. Menetluskulude jaotuse järgi jäid menetluskulud ringkonnakohtus 95 % ulatuses kostja kanda. Seega jäävad hageja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda summas 1650,63 eurot.

  1. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4183,63 eurot.
  2. Pooled ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 22,68 eurot.
  3. Poolte vastastikused menetluskulude nõuded tuleb tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 4160,95 eurot (4183,63-22,68) ja viivis menetluskuludelt. 37.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 38. Hageja on menetluses esitanud taotluse lõpetada jõustunud kohtulahendites hageja nime ja registrikoodi avalikustamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb asendada jõustunud kohtumääruses hageja nimi initsiaalise või tähemärgiga ning mitte avalikustada hageja registrikoodi (

§ 462lg 2, § 463 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.