2-22-16595/24

2-22-16595 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Tõlk Kristel Meier Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2023. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16595 Tsiviilasi Kxxxxxxx Kxxxxxxx hagi Rxxxxxxxx Axxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind Hinnata hagi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxxx Kxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguliune esindaja Hanna Kivirand (ÕB Puurits ja Partnerid oÜ, hanna@kivirand.ee); Kostja: Rxxxxxxxx Axxxxxx (sündinud:xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Iirimaa, x 28.02.2023 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada Kxxxxx Kxxxxxxx ja Rxxxxxxxx Axxxxxx abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx.a Iirimaal, abielu registreeringu number 1844823. Kohtukulude jaotus 1. Tagastada Kxxxxx Kxxxxxxxxx asja läbivaatamiskulude ettemaks 19.89 eurot. 2. Jätta muud menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Kui pooled soovivad menetluskulude summalist kindlaks määramist, tuleb TsMS § 176 lg 1 ja 5 vastav menetluskulude nimekiri esitada kohtule 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus hoiatab, et taotluse esitamata jätmisel kulusid summaliselt kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Poolte seisukohad Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud 16.04.2013.a Iirimaal. Hageja selgitas, et pooled on asunud eraldi elama – hageja lahkus 2016.aastal Eestisse, kostja jäi elama Irimaale. 2018.aastaks olid abielulised suhted poolte vahel täielikult lõppenud. Hageja jaoks sai selgeks, et poolte kultuurilised ja usulised tõekspidamised olid abielu toimimiseks liialt erinevad. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja kinnitas, et pooled elasid koos umbes kaks aastat ja seejärel elati lahus. Kostja teatas kohtuistungil, et on abielu lahutusega nõus. Kostja selgitas, et koos elati umbes 1,5-2 aastat. Kostja kinnitas, et tal hageja vastu mingeid nõudeid ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib kohus, et Eesti Vabariigi kohtul on pädevuse asja läbi vaadata, sest hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja oli hagi esitamise ajaks Eestis elanud üle 6 kuu (Euroopa Ühenduse nõukogu määrus nr 2201/2003 art 3 a)). Abielu lahutamise nõudele kohalduva õiguse valikult tuleb juhinduda Euroopa Nõukogu määrusest 1259/2010. Käesolevalt ei olnud pooled kokku leppinud, millise riigi õigust nende lahuselu ja abielu lahutuse suhtes kohalda- selle reegli sätestab eelviidatud määruse art 5. Seetõttu tuleb kohaldamisele art 8, mis sätestab: Kui artiklist 5 tulenev valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse ja lahuselu suhtes selle riigi õigust:

1. a)kus on kohtusse pöördumise ajal abikaasade peamine elukoht, või selle puudumise korral,
2. b)kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, tingimusel et sellest ei ole kohtusse pöördumise ajal möödunud rohkem kui aasta, kui üks abikaasadest kohtusse pöördumise ajal endiselt selles riigis elab, või selle puudumise korral,
3. c)mille kodanikud mõlemad abikaasad on kohtusse pöördumise ajal; või selle puudumise korral,
4. d)kus kohtusse pöördutakse. Käesolevalt ei ole täidetud art 8 punktide a)-
5. c)eeldused: pooltel puudub ühine peamine elukoht juba paar aastat ja neil ei ole sama kodakondsus, mistõttu tuleb asi lähtudes art 8
6. d)lahendada Eesti õiguse alusel. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: nende kooselu lõppes eeldatavalt juba 2015.aastal ja nad elavad alates 2018.aastat eri riikides ja omal äranägemisel. Pooled kinnitasid, et soovivad abielu lahutada, seega leppida nad ei soovi. Esitatu kohaselt ei ole võimalik poolte kooslelu taastada. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. Hageja tasus 06.12.2022 kohtu tagatiskontole 113.66 eurot, et tagada kohtudokumentide tõlkimine inglise keelde. Kohus on sellest summast 31.12.2022 arve alusel tasunud tõlkebüroole 93.77 eurot (t lk 40). Kohtu tagatiskontol on seega kasutamata 19.89 eurot, mis tuleb hagejale tagastada. Kohus ei pea tegema rohkem tõlkekulusid- kohtuotsuse tõlkimise kostjale korraldab kostja ise juhul, kui ta seda vajalikuks peab. Ka kohtuistungil osalendu tõlgile tasus kokkuleppe alusel kostja ise. Tõlkekulud on asja läbivaatamiskulud vastavalt TsMS § 143 p 1. Lähtudes eelpool viidatud TsMS § 164 lg 1 jäävad ka asja läbivaatamiskulud 113.66 eurot hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik