Obsah (8)

§ 121§ 199§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-1544 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidl

§ 121

lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega ja

§ 120

lg 1 järgi 10 kuu vangistusega, millest moodustati

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristus 2 aastat vangistust.

§ 68

alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2020-14.11.2020 ja 06.12.202008.12.2020, s.o kokku 6 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 5 kuud vangistust ning

§ 68alusel loeti kohesele kandmisele kuuluva osalise vangistuse algust alates A.

Annuki kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 30.12.2020.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti 1 aasta 6 kuu 24 päeva pikkune vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui A. Annuk ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-des 2, 5, 8 katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX . 1.1. 17.08.2021 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles A. Annukile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 21.09.2021 määrusega, mis jõustus 07.10.2021, jäeti erakorralinne ettekanne rahuldamata ning määrati

§ 75lg 2 p 5 alusel A.

Annukile katseajaks täiendav kohustus pöörduda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest haiglasse alkoholisõltuvuse vastasele ravile. 1.

1. 06.12.2021 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord erakorralise ettekande, milles taotles A. Annukile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 30.12.2021 määrusega, mis jõustus 16.02.2022, rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele A. Annukile mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 6 kuud 24 päeva vangistust. 1.
2. Tartu Maakohtu 14.04.2022 määrusega kuulutati A. Annuk tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel toimetamine vanglasse, kuna süüdimõistetu ei ilmunud vanglasse ja võib hoida tahtlikult kõrvale karistuse kandmisest. 31.05.2022 koostati A. Annuki suhtes Euroopa vahistamismäärus. 1.
3. Karistuse kandmise aja algus 03.06.2022 ja lõpp 27.12.
5. Viru Maakohtu 21.02.2023 määrusega jäeti A. Annuk ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
6. A. Annukit on korduvalt karistatud ning vanglas viibib kuuendat korda, millest nähtub, et varasemalt mõistetud nii tingimuslikud kui ka reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega hoidnud teda edaspidi kuritegude toimepanemisest, vaid kinnipeetav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. 2.
7. Varasemalt on kinnipeetav olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta on rikkunud nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Viimase käitumiskontrolli ajal A. Annuk ei järginud tingimisi vangistusega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid, rikkudes korduvalt registreerimiskohustust ja kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile. Lisaks rikkus ta kohtu poolt määratud lisakohustust pöörduda psühhiaatri poole ning alluda ravile. Kriminaalhooldus jõudis kesta vaid lühikest aega enne kui kinnipeetav pani toime eriliigilisi rikkumisi. Seega annab kinnipeetava varasem elukäik põhjendatud aluse karta, et katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi olla kinnipeetava puhul ka sel korral uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Siiani ei ole ükski isikule mõistetud karistustest suutnud teda panna oma kuritegelikku käitumist muutma ja seeläbi hoiduma kuritegude edasisest toimepanemisest. 2.
8. Kinnipeetava käitumise osas vangistuses märkis maakohus, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on alustanud individuaalse täitmiskavaga – pooleli on kutsehariduse omandamine, määratud tööle, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus leiab, et kinnipeetava puhul on oluline läbida vangistuses vestlused toimetulekuoskusest ja vägivaldsest käitumisest, kuna kinnipeetava kuriteod on toimepandud impulsiivselt ja mõtlematu käitumise tagajärjel. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad A. Annuki poolt sooritatud korduvad varavastased kuriteod ning liiklusnõuete teadlikud rikkumised. 2.
9. Maakohtu hinnangul ei toeta ka vabanemisjärgsed elutingimused täielikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna samal aadressil elas A. Annuk käitumiskontrolli ajal, mis ebaõnnestus. Iseloomustusest nähtub, et tema suhtlusringkonda kuulusid kriminaalset mõtteviisi pooldavad ja korduvalt õigusrikkumiste eest süüdi mõistetud isikud, seega säilib oht, et isik jätkab suhtlemist vanade tuttavatega. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Enne vangistust tööga hõivatud ei olnud, tegi juhutöid. Üheks uue kuriteo toimepanemise kõrgeks riskiks kinnipeetava puhul on majanduslik toimetulek. Isikul on tasumata võlanõudeid üle 18 000 euro. Seega on vähetõenäoline, et isik vabanemisel ametlikult tööle asub või tasumata rahalised nõuded tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutama ei hakka, mis omakorda suurendab uue materiaalse kasu saamiseks kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetaval on olemas toetavad lähedased. 2.
10. Uute kuritegude toimepanemise riskiks on alkoholi tarvitamine. A. Annuk on kuriteod sooritatud alkoholijoobes või alkoholi saamiseks (vargused). Isik tunnistab enda probleeme, seoses alkoholi kuritarvitamisega. A. Annuk on korduvalt lubanud alkoholi kuritarvitamisest vabaneda, kuid on siiski tarvitamist jätkanud. Kriminaalhooldusel määratud ravikohustusele ei allunud. Arvestades asjaoluga, et kinnipeetaval on pidevalt tagasilangused, siis on motivatsioon pigem näiline kui reaalne soov ja tahe. Kinnipeetava varasem elukäik näitab, et ta ei ole siiani 2 teinud oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi ning puudub kindlus selles, et just sel korral vangistuses viibitud aeg oleks täitnud oma eesmägi ning isik asuks seaduskuulekale teele. Iseloomustusest nähtuvalt ei mõista A. Annuk oma tegude tagajärgi, mistõttu kordab ta ka samu vigu ning eelnevatest kogemustest õppust ei ole võimeline võtma. Määruskaebus
11. Viru Maakohtu 21.02.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Annuk, kes soovib, et edasi arutatakse tema ennetähtaegset vabastamist ning kaebab edasi Viru Maakohtu 21.02.2023 määruse. Määruskaebusele lisati motivatsioonikiri, mis on käsitletav määruskaebuse põhistustena, ja millest tuleneb kokkuvõtlikult, et A. Annuk on muutunud ja suudab edaspidi elada seadusekuulekat elu. Vangistuses on süüdimõistetu teinud kõik õiged järeldused kuritegelikust käitumisest ning kahetseb tehtud kuritegusid. Tal on elus teised eesmärgid, kindel elu- ja töökoht, toetavad lähedased ning koju ootav laps. Vanglas A. Annuk õpib. Kooli kõrvalt saab ta vabaduses minna ka tööle ning võtta ühendust kohtutäituriga võlgnevuste likvideerimiseks. Suurimaks muutjaks on olnud vanaisa surm. Perekonna heaolu on süüdimõistetule esmatähtis. Muutuste põhjuseks on ka süüdimõistetu tervis, mistõttu loobub ta alkoholist ja laseb panna alkoholivastase ampulli. Hispaanias viibis rehabilitatsioonikeskuses ning ta andis ennast Hispaanias vabatahtlikult võimudele üles. A. Annuk tunneb, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Vajadusel on kaebaja nõus võtma lisakohustusena elektroonilise jalavõru, et näidata tõelist soovi kuritegevusest loobuda ja tõestada, et ta suudab alluda kriminaalhooldusele. Lisaks toob A. Annuk välja kohustuse alkoholi raviks ja võimaluse korral grupiteraapia. Igal inimesel on õigus viimasele võimalusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A.

Annuki tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki

§ 76

lg 4 asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, mida ei oleks maakohtu poolt arvestatud või paljasõnalisi väiteid, mida süüdimõistetu ei ole tõendanud. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Ingeri Tamm