← Eesti

4-21-4909/20

Obsah (5)§ 132§ 30§ 123§ 133§ 29

4-21-4909 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mail 2022. a Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-4909 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse

§ 132p 3, § 133-135 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1.

Rahuldada kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2021 otsus väärteoasjas nr 2315,21,005195 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

  1. Määrus edastada kohtumenetluse pooltele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 22.06.2022.a. 4-21-4909 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teabebüroo 10.12.2021 otsusega väärteoasjas nr 2315,21,005195 karistati E. R.´it nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot selle eest, et E. R. viibis sisetingimustes kaubandusettevõtte O´Learys üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski. Isikul puudus maski kandmist vabastav tõend või põhjus.
  3. 29.12.2021 esitas E. R. kaebuse, leides, et väärteoprotokollis- ja otsuses toodud asjaolud ei vasta tõele ning väärtegu ei ole nimetatud asjaoludel toime pandud ega ka väärteoprotokollis toodud isiku poolt fikseeritud. Teiseks, menetlusalune isik ei ole toime pannud NETS § 28 lg 6 rikkumist ja tegu ei vasta NETS § 462 lg 1 kvalifikatsioonile.
  4. 24.03.2022 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja täpsustas asjaolusid vormikaamera videosalvestise pinnalt ning lühidalt kokku võttes viibis E. R. koos sõpruskonnaga 13.11.2021 õhtul Kristiine O´Learys spordirestoranis veetes seal aega süües ja juues, mängides sportmängu. Kella 19:30 paiku lähenesid lauale kaks patrullpolitseiniku ning tekkis vestlus maski kandmise kohustuse üle, politseinikud väitsid, et mask peab ees olema, laudkond jällegi väitis, et nad söövad ja joovad ning olukorras kus nad laua taga istuvad ei peaks mask ees olema. Üks isik nende laudkonnast viidi eemale ning E. R. soovis minna selgitama olukorda. See oli hetk kus E. R. lauast tõusis ja liikus ringi ruumis ilma maskita ja selle kohta alustati väärteomenetlus. 10.12.2021 tegi menetleja väärteootsuse millega karistas E. R.’it rahatrahviga. Kaebaja ei nõustu väärteootsusega. Esiteks väärteoprotokollis, otsuses ja tunnistaja protokollides toodud asjaolud ei vasta tõele. Väide, et menetlusalune isik viibis ja liikus kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski. Kaebaja hinnangul ei ole tegemist kaubandusettevõttega, vaid toitlustusettevõttega. Väide, et isik liikus ilma maskita ringi ei vasta tõele, ainus kord kui ta liikus oli see kui ta soovis politseinikule selgitada. Tunnistaja J. T. protokollist nähtub justkui E. R. liikus pärast ringi ilma maskita. Kuid see ei vasta tõele, seda ei kinnita ükski tõend. Samuti väidetakse, et E. R. oli provokatiivne ja vaidles ja oli alus väärteomenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks. Salvestisest on näha, et isik istus vaikselt, esimest korda võttis sõna salvestise aeg 22:45 ja kohe selle järgselt öeldi, et teie suhtes algatatakse menetlus. Mingit varasemat sõnelust E. R.iga ei olnud. Pärast ta istus lauas, jõi oma õlut edasi ja pärast õlle lõpetamist pani ka maski ette. Veelgi enam salvestusest on näha minutil 35:50 E. R. üritas seda olukorda lahendada, öeldes, et rahuneme maha, lõpetame selle asja ära. Väita, et ta oli kuidagi provokatiivne ja tema suhtes tuleb teha näidispoomine see kindlasti sellises olukorras ei ole õige. Samuti väidetakse, et teised seltskonnaliikmed panid maskid ette ei vasta tõele. Jällegi salvestisest nähtub, et teised laudkonnaliikmed nii mõnigi oli ilma maskita. Ka siis kui E. R.il oli mask ees. Samuti väidetakse, et ta pani toime tahtlikult. Kindlasti ei vasta tõele. Ta istus lauas, sai asjast aru nii, et kui istud lauas, õlu on kas käes või vahetuses läheduses, siis ei pea maski kandma. Alles siis kui sa oled faktiliselt lõpetanud söömise ja joomise, siis sa pead maski kandma. Kindlasti ei ole siin tegemist tahtliku rikkumisega. Kaebaja kaistja selgitas veelkord, et ainuke kord kui ta ilma maskita tõusis oli see, kui E. R. peale politsei provotseerivat käitumist üritas olukorda rahustada ja selgitada. Samuti ei nõustu kaebaja ja tema kaitsja sellega, et väärteoprotokolli koostas M. B. L.. Videosalvestusest ei kajastu, kes väärteoprotokolli reaalselt koostas. Videosalvestisest on näha, et tuli keegi kolmas, kes selgitas mida väärteoprotokollis tuleks kajastada. Väärteoprotokolli on allakirjutanud keegi kolmas isik, kelle nimi on pärast maha tõmmatud, justkui tema ei ole seda koostanud. Siin on menetlusõiguslikke minetusi. Lisaks viitas kaebaja kaitsja asjaolule, et selles restoranis viibis veel isikuid kes ei kandnud maski kuid nende osas väärteomenetlust ei alustatud. Kaebaja sõnul kui on toitlustuskoht, kus kontrollitakse enne Covid tõendit inimese sisse saamisel, siis inimene ei ole kohustatud kandma maski. Kaebaja 2 4-21-4909 kaitsja hinnangul on etteheidetava normi mõte ja eesmärk on teine, E. R.i käitumises ei esine väärteotunnuseid, seega tuleb tema suhtes tehtud otsus tühistada ja menetlus lõpetada.
  5. 24.03.2021 ei nõustunud kohtuväline menetleja kaebaja poolt esitatud kaebusega leides, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning see on tõendatud tunnistaja ütluste ja vormikaamera nr T18190 salvestisega. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et Vabariigi Valitsuse korraldustega kehtestatavate piirangute ning kasutatavate meemete eesmärgiks on inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitse, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitse. Ning tegemist on vältimatult vajalikega COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmetega ja piirangutega. Korraldus nr 373 kehtestati arvestades käesoleva korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti. Arvestades, et korraldusega nr 373 kehtestati rangemad piiranguid ning kaotati maski kandmise vabastav tingimus (COVID-19 sertifikaadi olemasolu kontroll) ei ole õige väita, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlus huvi. Kohtuväline menetleja selgitas istungil, et korduvalt räägiti sama seltskonna juures (kus viibis ka E. R.), et tuleb kanda maski kui isik ei söö ega joo. Vaatamata teadlikkusele, et liikumise ajal peaks olema mask ees ei pannud E. R. maski politseiametnike juurde liikudes ette, tegi seda alles pärast poole. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  6. Kuivõrd tekkis küsimusi miks just E. R.i suhtes väärteomenetlus algatati otsustas kohus istungil üle kuulata keskuse toitlustusettevõtet kontrollinud politseiametnikud J. T. ja M. B. L.. Kohtuotsuse põhjendused 6.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

  1. 13.11.2021 koostas M. B. L. väärteoprotokolli, mille kohaselt 03.11.2021 kella 19:51 ajal aadressil Endla tn 45, Kristiine linnaosa, Tallinn, isik E. R. viibis sisetingimustes kaubandusettevõtte O'Learys üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski. Isikul puudus maski kandmist vabastav tõend või põhjus. Vastavalt väärteoprotokollile isik rikkus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lg 6 ning tegu kvalifitseeriti nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 462 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja koostas 10.12.2021 väärteootsuse, millega karistas menetlusalust isikut väärteo korras rahatrahviga summas 240 eurot. 3 4-21-4909
  2. 29.04.2022 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja J. T. (vt 29.04.2022 kohtuistungi protokoll lk 1-3), kes selgitas, et kaebaja isik on tuttav O´Learys meelelahutusasutuses söögikohas toimunud intsidendi tõttu. Tunnistaja oli seal patrullpolitseinikuna, teostas riiklikku järelevalvet ja neile anti ülesandeks kontrollida O´Learyst kuna seal varasemalt on probleeme olnud. Tunnistaja sõnul kui nad sinna kohale jõudsid, oli laudkondasid kellel ei olnud maske. Kõikide isikutega vesteldes saadi aru, et kui ei söö ja ei joo peab maski ette panema. Isikud panid maskid ette, keegi nendega ei vaielnud, kõik said aru. Tunnistaja sõnul vastasid nad küsimustele ja selgitasid, miks see mask vajalik on ja konflikte ei tekkinud. Tunnistaja sõnul rääkisid nad ka teenindajatega kes viitasid ühele laudkonnale, kes on korduvalt teenindajate korraldusi eiranud maski kanda. Ütluste kohaselt nad läksid selle laudkonnaga vestlema. Seal oli üks meesterahvas kes loopis mingis automaadis palli ega teinud neist kui politseinikest välja. Tunnistaja sõnul tutvustas ta ennast laudkonnale ja selgitas mis nad seal teevad ja miks peab maski kandma. Üks härra kes seal palli loopis, tema sellest aru ei saanud, tema suhtes sai rakendatud väärteomenetlust. Kaebaja isik tuli vahele segama kui nad teise menetlusaluse isikuga rääkisid, kaebaja isikul ei olnud maski ees kuigi nad olid korduvalt talle öelnud, et maski tuleb kanda. Tunnistaja sõnul tuli kaebaja isik eemale ja takistas tunnistaja sõnul menetlustoiminguid, kaebaja isik ei saanud aru, et tuleb maski kanda seega ka tema suhtes sai samamoodi rakendatud väärteomenetlust. Tunnistaja sõnul vaidles kaebaja isik, et tema ei pea maski kandma kuna tegemist on spordiasutusega ja spordiasutuses sporti tehes ei pea maski kandma. Tunnistaja ütluste järgi nad selgitasid, et tegemist ei ole spordiasutusega, tegemist on söögikohaga kus saab tegeleda meelelahutusega. Kuid sellega kaebaja isik rahule ei jäänud, märkides, et üleüldse politsei võiks millegi muu targaga tegeleda, mitte käia neid maske kontrollimas. Tunnistaja info põhjal on O´Learyse näol tegemist toitlustusettevõttega, kes pakub toitu ja jooki ja kus saab kõrval tegeleda ka veel meelelahutusega. Seal on bowling, videomängud, saab püstoleid lasta, on ka mingi korvpalli automaat, mille juures viibis ka kaebaja isik oma seltskonnaga. Tunnistaja selgitas, et inimesed on seal viibides ka tavaliselt riides, ei ole spordiriietes vaid tavaliste vabaaja veetmise riietega. Selles toidukohas juuakse, tarbitakse alkoholi ja süüakse lisaks meelelahutusmängudele. Tunnistaja sõnul spordi kõrvale alkohol ja söömine samal ajal ei käi.
  3. Tunnistaja sõnul kutsusid nad endale abijõude kuna seltskond oli provokatiivne ega soovinud korraldustele alluda. Konkreetse rikkumise kohta selgitas tunnistaja, et nad läksid lauast kus seltskond viibis 10-20 meetrit eemale selleks, et saaks maskita palli visanud meesterahvaga rahulikult rääkida (seda soovis ka ta ise). Nad kõndisid eemale, minut kaks rääkisid ja siis tuli kaebaja isik ilma maskita nende juurde ja üritas selgeks teha, et maski ei pea kandma. Tunnistaja sõnul mingitel hetkedel oli kaebajal see mask ees kuid enamuse ajast ta seda maski ei pannud ette. Ka siis kui nad menetlustoiminguid läbi viisid võttis kaebaja isik korduvalt maski eest ära - pani ette ja siis võttis taas ära. Tunnistaja sõnul näitas kaebaja isik oma käitumisega kogu aeg, et see mask ei ole tema jaoks. Tunnistaja selgitas, et menetlustoiminguid tegid nad kõrval lauas, kuna nad ei tahtnud seal suurema seltskonna ees hakata füüsilist jõudu kasutama ning seal oli vaba ruumi. Tunnistaja kirjeldas, et teised ilma maskita külastajad, kellega nad vestlesid said aru, et kui nad ei söö ega joo tuleb maski kanda ning kuna nad panid maskid ette ei olnud nende isikutega rohkem probleemi. Tunnistaja selgitab, et tema hinnangul oli kaebaja käitumine provokatiivne kuivõrd neil ei olnud seal vaid diskussioon vaid kaebaja isik väitis, et tema ei pea maski kandma, solvas tunnistajat isiklikult väljaöelduga, et ta viib politsei mainet alla oma käitumisega ajal kui tema täitis oma tööülesandeid ning viidates, et politsei peaks valima keda tööle võtab. Laudkond oli ka alkoholi tarbinud ning tunnistaja sõnul ilmselgelt kui korraldustest aru ei saa tuleb valida muud mõjutusvahendid mille tagajärjel isik täidab korraldusi. Tunnistaja sõnul kandis kaebaja isik vahepeal maski, viibides laua ääres oli tal mask ees aga kui ta tuli lauast eemale see 10-20m tal maski ees ei olnud olukorras kus eelnevalt korduvalt on talle öeldud, et kui ei tegele söömise ja joomisega peab kandma maski. See samuti näitas tunnistajale, et kaebaja käitumine oli provokatiivne ja tema suhtes niisama korralduste andmine ei lõpeta korra rikkumist mistõttu isiku 4 4-21-4909 suhtes otsustati alustada väärteomenetlust, et mõjutada teda edaspidi seadusekuulekamalt käituma.
  4. 29.04.2022 andis kohtus ütlusi ka väärteomenetleja M. B. L., kes mäletas samuti kaebaja isikut. M.B. L. sõnul läksid nad kontrollima maski kohustuse kandmise nõuet Kristiine keskuses olevas O´Learys meelelahutus asutus või söögikohas, kes kuidas nimetab, ning klienditeenindaja pöördus nende poole viidates laudkonnale, kus istus ka kaebaja isik väitega, et see laudkond ei kanna maski. Teenindaja sõnul on nad laudkonna poole pöördunud kuid maski nad ette ei pannud, mistõttu läksid nad seda laudkonda kontrollima. M.B. L. sõnul oli rääkija rollis tema paarimees J. T., tema oli pigem julgustajaks kõrval. Nad pöördusid pallimängu mängiva mehe poole kuna ta ei kandnud maski ning kuna tema ei reageerinud politseinike pöördumisele asus vestlusesse laudkonnast ka teine meesterahvas, kel samuti polnud maski ees. M.B. L. sõnul nad selgitasid, et kui ei söö ega joo peab mask ees olema ning hoiatasid kui nad kohustust ei täida siis tuleb alustada väärteomenetlust. Ütluste kohaselt alustasid nad kokku menetluse kahe isiku osas kellest üks oli kaebaja isik. Täpseid asjaolusid tunnistaja enam ei mäletanud kuid põhjus miks nad maski ette ei pannud võis olla see, et nad söövad ja joovad seal. M.B. L. mäletamist mööda toitu neil ei olnud kuid joogid olid, sel hetkel kui nad vestlesid siis nad ei joonud. M.B. L. sõnul oli kaebaja isik verbaalselt provokatiivne, sekkus pidevalt vestlusesse ega olnud nõus seda maski ette panema. Mingi hetk pani kaebaja isik M.B. L. sõnul maski ette. Kui nemad teenindajalt kontakte võtsid siis nägi M.B. L., et kaebaja isikul ei ole maski ees. M.B. L. selgitas, et selles asutuses oli kohustus maski kanda, tema hinnangul on see Kristiine keskuses olev toitlustusettevõte mis pakub meelelahutust juurde (nt piljardit mängida),inimesed viibivad vabaaja riietes ning kirjeldas kuidas sinna saab.
  5. M.B. L. ütluste kohaselt oli tema kaebuse esitajale koostatud väärteoprotokolli koostaja. Vestlemine oli häiritud kuna püsivalt segas keegi vahele, laudkonnas oli rohkem isikuid (4 inimest) ning keegi ei olnud rahul korraldusega kanda maski. Kaebuse esitaja tuli M.B. L. sõnul nende vahele ja selgitas, et kui juuakse ja süüakse siis ei ole maski kandmise kohustust. M.B. L. ei mäleta, kas tal oli sel hetkel mask ees. M.B. L. sõnul ei olnud eesmärk otseselt karistada vaid pöörata sellele tähelepanu, et isik saaks aru miks see vajalik on kuid antud momendil see selgitamine ei andnud tulemust. Oli suhtumine, et ma ju mängin, mul on laual joogid, seega maski kandmise vajadus puudub. M.B. L. selgitas, et neile tuli juurde inimesi kuna rahvast oli väga palju ja seltskond oli natukene provokatiivne, olid pidevad vahelesegamised. Nemad kutsusid lisapatrulli kuid kuna Covid grupis oli inimesi rohkem, siis nad tulid kõik koos, politseinikke võis olla kokku 8-
  6. M.B. L. hinnangul alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid ei oska ta öelda, nimetades kaebaja isikut lihtsalt provokatiivseks kes ei saanud aru selgitustest kanda maski.
  7. Kohus vaatles ka kohtule esitatud politseiametniku vormikaamera videosalvestist. Videosalvestiselt nähtub, et ametnik J. T. tutvustab end ja riikliku järelevalve korras kontrollib kas 13.11.2021 kell 19:36 Covid 19 tõkestamiseks Endla tn 45, Kristiine kaubanduskeskuses asuvas toitlustusettevõttes O’Learyse toidukohas järgitakse VV korraldusi Covid 19 haiguse tõkestamiseks vajalikke meetmeid ja piiranguid. Kaasatud on politseiametnik M. B. L..
  8. Salvestiselt nähtub et ametnikud sisenevad toitlustuskohta, esmalt pöörduvad vahetuse vanema poole, tutvustavad end ning selgitavad, et nad tulid järelkontrolli tegema. Ametnik viitab, et maskikohustust ei täideta, teenindaja selgitab, et korraldused on kõigile teada, kontrollitakse toidukohta sisenemisel COVID-19 tõendit ning isikut tõendavat dokumenti. Videosalvestisel on vestlus toitlustusettevõtte juhataja ja politseiametniku vahel, vestluse sisu on teemal kuidas tagada parem kontroll selleks, et tagada maski kandmine klientide poolt. Politseiametnik selgitab, et järelvalvemenetlust tuleb jätkata kuna kliendid ei kanna maski kuid see kohustus on olemas ning 5 4-21-4909 tagama peaks seda siiski ettevõte. Ametnik annab soovituse klient välja visata kes keeldub maski panna ning on õigus keelduda maskita klienti teenindamast.
  9. Videosalvestise järgi alates kell 19:45 hakkasid politseiametnikud ise järelevalvet teostama ja hakkasid käima klientide juurest klientide juurde, küsisid kas sisenemisel kontrolliti Covid passi, küsiti kuidas seda tehti ja klient selgitas, et küsiti dokumenti ja kontrolliti telefoniga tõendi vastavust.
  10. Videosalvestise järgi kella 19:46 ajal selgitas politseiametnik et toitlustusasutuses viibides on vajalik mask ees hoida. Kliendid selgitasid, et nad olid söömise lõpetanud ja panid peale seda maski ette. Politseinik selgitas et kui söövad ja joovad siis ei pea maski olema ja muul ajal peab mask ees olema. Kliendid tänasid, panid maski ette ja olid toitlustuskohast lahkumas.
  11. Videosalvestise järgi kella 19:49 ajal selgitas politseinik klientidele, et tuleb mask ees hoida v.a juhul kui ei söö ega joo. Klient proovis selgitada, et ta teeb sporti (mängib keeglit), uuris kas peab siis mask ees olema. Politseinik ütles, et ka sporti tehes peab mask ees olema kui ta ei söö ega joo. Isik pani viedosalvestise järgi maski ette.
  12. Videosalvestiselt on näha, et väga paljud inimesed ka kannavad maski, on üksikud lauad, kes maski ei kanna. Kella 19:51 ajal viitab teenindaja laudkonnale kellele teenindajad on neli korda käinud ütlemas, et maski tuleb ees hoida kui ei söö ega joo ning laudkond keeldub maski ette panemast. Politseinikud suunduvad selle laudkonna juurde vestlema. Videosalvestise järgi kella 19:52 ajal pöördub politseinik laudkonna juurde kus istub 4 maski mitte kandvat inimest, lisaks üks noormees mängib laua kõrval korvpalli täpsusviske mängu, samal ajal ei ole ka temal maski peas. On näha, et lauas istuvad inimesed joovad samal ajal. Politseinik tutvustab end, mängu mängiv isik tunneb end häiritult ja lauas istuvad inimesed selgitavad, et see mäng maksab. Mängu mängiv inimene selgitab, et ta viibib spordiasutuses, mängib mängu, on näidanud oma Covid tõendit. Isik selgitas, et ta tegi tegevust, mis paneb pulsi kiiremini tööle, vestluse ajal paneb isik maski ette. Laudkonnas istuvad isikud püüavad selgitada, et politseinikud reageerivad üle, küsivad miks politseinikud nii teevad. Mängu mänginud isik selgitas, et ta on kaks korda läbi põdenud viiruse, vaktsineeritud, paluvad jääda mõistuse piiridesse. Siis tõuseb lauast veel üks meesterahvas kes verbaalselt ärritatuna proovib selgitada, et politseinikud ise tekitavad probleemi, korduvalt on kosta küsimused: „Mida te teete?“, „Palun selgitage mida ma valesti olen teinud?“. Korvpalli mänginud isik selgitas, et ta ei saa korvpalli mängimise ajal õllet käes hoida, laudkonna inimesed käskisid politseinikel minema minna. Seejärel kella 19:56 ajal eraldus korvpalli mänginud isik laudkonnast politseinikega eemale ülejäänud laudkonnast kus politseinik selgitas täpsemalt, et kui ta ei söö ega joo siis peab mask peas olema. Vestluse hetkel on isikul mask ees. Isik püüab selgitada, et politseinikud mängivad lolli oma nõudmistega, politseinik jällegi ütleb: „me ei mängi lolli, te ei saa aru mida me teile seletame“. Kella 19:58 saabuvad politseinikele lisajõud, et menetlema hakata, toimub uus selgitus isiku poolt.
  13. Videosalvestise järgi kella 19:58 tulevad politseinike juurde 3 meesterahvast, ühel on ees mask teisel ei ole kuid tal on õlleklaas käes ja mask käes ja kolmandal isikul ei ole ei maski ega õlleklaasi. On sõnelus, politseinik selgitab, et maskita isik peab kaasa tulema. Isikud pole nõus, püüdes selgitada, et nad ei ole mingid lamemaalased. On kosta kuidas politseinik ütleb: „ja teise suhtes samamoodi alustame väärteomenetluse“ paludes kaasa tulla. Isik ütleb, et ta läheb dokumenti tooma oma laua juurde. Suunduvad laua juurde, isik annab laual olevast rahakotist oma dokumendi ja ütleb: „ näe palun võid alustada. Ja kirjuta ka mille eest“ samal ajal võtab ta laualt klaasi õllesarnase vedelikuga. Isik tahab oodata, öeldes, et ta ei pea kaasa tulema. Politseinik ütleb, et ta võib kasutada sundi. Politseiniku ja kliendi vahel tekib sõnaline konflikt. Laua juurde tuleb veel üks isik kes ütleb: „mine kuula oma kolleegi“, politseinik läheb oma 6 4-21-4909 kolleegi juurde vestlema. Arutatakse kas on alust alustada väärteomenetlus, leiavad, et rikkumine on olemas ning kahe isiku suhtes tuleb alustada väärteomenetlus. Seejärel läheb politseinik laudkonna juurde ja palub E. R.il tulla kaasa politseiga. Tekib taas sõnaline konflikt, E. R. leiab, et ta joob õlut, see on tal laua peal ning nad ei tee midagi valesti. Samuti E. R. leiab, et politseinikud tulevad segavad vahele kui nemad söövad, joovad, mängivad, nõuavad „mida iganes“. Terve laudkond soovib selgitust, mida nad valesti on teinud, vestlus on konfliktne ning on näha, et E. R. on väga ärritunud. Terve laudkond on politsei suhtes negatiivselt meelestatud, leiavad, et politsei on ületanud piiri. Politseinik selgitab, et on õigus vaidlustada hiljem. Videosalvestiselt on näha, et kaks isikut laudkonnas (üks neist E. R.) ei hoia maski ees vestlemisel, lauas istub veel kaks isikut - nemad hoiavad maski ees ning kui nad joovad ei hoia maski ees. Kella 20:06 ajal paneb E. R. maski ette. Politseinikud vestlevad omavahel, selgitatakse teistele ametnikele mida nad nägid ja olukorda kuidas nad üritasid vestelda, et mask peab ees olema. Kella 20:08 ajal hakkab E. R.i ning laudkonnaga vestlema teine politseiametnik, kes alustab vestlust otsast peale, tutvustab end ning toimub kahepoolne rahulik vestlus. Küsitakse milles on süüdistus, politseinik selgitab, et tegemist on maski mitte kandmisega lisaks, mask peab ees olema kui tehakse muud tegevust peale söömise ja joomise. Isikud selgitavad, et pallivise on sportmäng ja siis ei pea mask ees olema. Laudkonda ärritab, et nii palju politseinikke kohal on. Lõpuks E. R. ütleb: „Tehke seda mis teil vaja teha on. Me ei ole nõus sellega, me ütleme ära. Pange kirja mis teil vaja teha on“. On näha, et laudkond proovib politseinikega läbi rääkida, politseinikud proovivad selgitada, et tegemist ei ole spordiklubiga, peab olema ees mask kui ei söö ega joo. Küsitakse, kes tasub selle mängu eest mille eest klient on tasunud. Toimub arutelu, et menetlustoiminguid tehtaks kohapeal, E. R. avaldab, et kardab politseid kuna neid on nii palju. Vestlus toimub läbisegi. Lõpuks istutakse kõrvallauda ja on näha kuidas väärteoprotokolli ankeet ulatatakse ametnik M. B. L. kes läheb E. R.i juurde ning hakkab menetlustoiminguid läbi viima.
  14. Kohtu hinnangul kattuvad tunnistaja J. T. ütlused M.B. L. ütlustega ning mõlema isiku ütlused kattuvad omakorda kohtus uuritud videosalvestisega. Kohtu hinnangul saab nii J. T. kui M. B. L. ütlusi usaldusväärseks pidada kuivõrd need kattuvad omavahel ja omakorda videosalvestisega mis samuti on kohtu hinnangul siinkohal kõige objektiivsemaks tõendiallikaks. Kohtu hinnangul nähtub videosalvestiselt selgelt, et E. R. ei kandnud maski kui ta läks politsenike juurde vestlema. Nii J. T., M.B. L. ütlustest kui ka videosalvestisest nähtub selgelt, et 13.11.2021 kui nad läksid toidukohas maskikohustuse nõuet kontrollima tekkis verbaalne sõnelus laudkonnaga, milles istuvad isikud tõlgendasid, et kui nad mängivad mängu ja joovad või söövad ei pea mask ees olema, eriti olukorras kus neil on kontrollitud COVID-19 vaktsineerituse tõendit toidukohta sisenemisel. Eelnevas asjaolus ei ole vaidlust, vaidlus seisneb kuidas maski kandmise kohustuse normi tõlgendama peaks, kas isikutel oli kohustus seal siis maski kanda või mitte. Kohtumenetluses kumas korduvalt kaebaja kaitsja poolne argument, et kohtuväline menetleja on normi vääralt tõlgendanud. Etteheidetava normi mõte on kaitsja hinnangul see, et olukorras kus inimene eirab maski kandmise kohustust ja liigub ruumis ringi ning talle on samal ajal öeldud, et ta peab maski kandma ja muud mõjutusvahendid ei tööta siis on alus algatada väärteomenetlus (vt 24.03.2022 protokoll lk 5). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maski kandmise kohustus oli kui ei ole välistavaid asjaolusid.
  15. NETS § 28 lg 2 p 5 kohaselt nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. NETS § 28 lg 6 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. Väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse ajal s.o 13.11.2021 kehtis Vabariigi Valitsuse 23.08.
  16. a korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi korraldus), mida muudeti punktide 8 ja 81 osas 28.10.2021 korraldusega nr 373, muudatused jõustusid 29.10.
  17. 7 4-21-4909
  18. Esmalt märgib kohus, et antud juhul oli Politsei- ja Piirivalveametil pädevus asja menetleda tulenevalt NETS § 49 lg
  19. Vastavalt eelviidatud Vabariigi Valitsuse korralduse p 10 alapunkti 8 kohaselt on sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda kui on täidetud punktides 7-8.1 ja 9 sätestatud nõuded. Seega kehtestas korralduse punkt 8 avalikes siseruumides kaitsemaski kandmise kohustuse ning kõik inimesed kes viibisid 13.11.2021 avalikes siseruumides (näiteks poes, apteegis, asutuste ja ettevõtete teenindussaalides, postkontoris, raamatukogus, ühistranspordis, meelelahutuskohtades, üritustel, kinodes, teatrites, spaades või teenuse osutaja teenindusalal) pidid kandma kaitsemaski. See tähendab, et ruumides, kuhu on võimalik siseneda igaühel ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega iga päev kokku ei puutu, kui ka nendes avalikes ruumides, kus kontrollitakse COVID-19 tõendit oli kaitsemaski kandmise kohustus kõigil isikutel kel ei ole see kuidagi vastunäidustatud.
  20. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Kristiine kaubanduskeskuses asuvad siseruumid, sh söögikohad (k.a O´Learys) on avalikuks kasutamiseks määratlemata isikutele ning seega saab seda tõlgendada kui avalikku kasutamiseks mõeldud siseruumi ning seega tuleb täita VV korralduse nr 305 nõudeid.
  21. Korralduse punktis 8.1 oli sätestatud, kellele ja mis tingimustel punktis 8 nimetatud kohustus ei laiene. Piirangut ei kohaldata: alla 12-aastastele isikutele; tervislikul põhjusel, mille kohta maski mittekandjale on väljastatud tervishoiuteenuse osutaja tõend; töötaja, kui tööandja riskianalüüs ei näe ette maski kandmist; isik kelle tegevuse (nt sportimine, söömine) või töö (nt suhtlemine kuulmispuudega inimestega rääkimisel, kus suu nägemine on vajalik kõne mõistmiseks) iseloom ei võimalda maski kanda. Kui isik maski kanda ei soovi, on ruumide eest vastutaval isikul õigus ruumi mitte lubada. Kohtumenetluses uuritud tõenditega on tuvastatud, et E. R.i suhtes ei esinenud ühtegi eelloetletud maski kandmisest vabastavat asjaolu. Videosalvestiselt korduvalt kõlanud väidete kohta, et isik on viiruse läbipõdenud ja kaks korda vaktsineeritud ei vabasta isikut VV 23.08.2021 korralduses nr 305 sätestatud avalikus siseruumis maski kandmise kohustusest.
  22. Kristiine kaubanduskeskuses asuvad siseruumid, sh söögikohad on avalikuks kasutamiseks määratlemata isikutele ning seega saab seda tõlgendada kui avalikku kasutamiseks mõeldud siseruumi ning seega tuleb täita VV korralduse nr 305 nõudeid. Pole vaidlust asjaolu üle, et toitlustusettevõtte kontrollis enda valduses olevatesse ruumidesse sisenemisel COVID-19 vaktsineerimispassi. Kaebaja seisukoht, et kui nakkusohutust on kontrollitud ei peaks kohaldatama kaitsemaski kandmise piirangut on paraku eksitav ega olnud kohaldatav 13.11.
  23. Kahtlemata oli novembri kuu 2021 periood kus COVID-19 viiruse levik Eesti Vabariigis oli laialdane ning piirangud muutusid sagedasti. Käesoleval juhul lähtub kohus piirangustest mis kehtisid 13.11.
  24. Kohus selgitab, et söögikoha ruumides ringi liikumisel oma laua juurest asukohta kus viibisid politseiametnikud, eesmärgiga lahendada tekkinud konflikti pidanuks E. R.il tõepoolest kaitsemask ees olema. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub, et E. R.il ei olnud maski ees kui ta suundus oma laua juurest politseinike juurde, see on fikseeritud videosalvestisel, seda asjaolu kinnitavad nii tunnistaja J. T. kui M. B. L. ning läbivalt on kohtumenetluses möönnud seda ka kaebaja ja tema kaitsja ise, märkides, et see võis olla ainus kord kui isikule võiks ette heita maski mittekandmist (vt 24.03.2022 kohtuistungi protokoll lk 12, 5-6, käesoleva lahendi p 3). Seega rikkus E. R. nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõudeid, täites NETS § 462 lg 1 objektiivse kooseisu. 8 4-21-4909
  25. Kuivõrd tegemist on väärteoga piisab subjektiivse koosseisu täitmiseks kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (KarS § 15 lg 3). Kohtu hinnangul on E. R. väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Arvestades asjaolusid, et E. R.ile ja sellele laudkonnale kus ta viibis selgitati korduvalt, et kui ei söö ega joo peab maski kandma on kohus seisukohal, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks E. R. pidanud ette nägema, et ilma kaitsemaskita toidukohas ringi liikudes, tõepoolest kasvõi 10 meetrit, võib ta toime panna süüteo. Kuivõrd novembri kuus 2021 oli Eesti Vabariigis äärmiselt laialdane COVID-19 levik, sellest räägiti ja kirjutati ka avalikult pea kõigis meediakanalites, O’Learysesse sisenemisel oli näha seintel silte, et kliendid peavad kandma maski. Pidi olema üheselt arusaadav, et maski kandmisest ei vabasta ei viiruse läbipõdemine ega vaktsineerimine. Tolle hetke seisuga oli positiivsete COVID-19 näitajate arv pidevas kasvavas trendis ja järgida tuli kõiki juhiseid ja piiranguid, et oma tegevusega ei tekitaks teistele isikutele ega asutustele kahju. Seatud piirangud kehtisid kõigile ja neid pidid järgima kõik. See tähendab, et klient, kes siseneb avalikku siseruumi nagu seda oli Kristiine kaubanduskeskuses asuv O´Learyse toidukoht/vabaaja veetmise koht ning veetes seal aega, liikudes ringi oli kohustatud kandma kaitsemaski, ning antud nõue kehtis kõigile. Ei kohtueelses- ega kohtumenetluses kuulatud tunnistajana üle teenindajat, kes viitas laudkonnale kus istus ka E. R. ning asjaolule, et teenindajad on laudkonnale neli korda (vt käesoleva otsuse p 9, 11, 18) öelnud, et mask peab ees olema. Kuivõrd mõlemad tunnistajad ning ka videosalvestisel on taoline teenindaja poolne pöördumine fikseeritud, ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et teenindaja viitas tõepoolest laudkonnale, kus ei tahetud maski kanda ning selles lauas viibis ka E. R. ning see oligi politseipoolse sekkumise algpõhjuseks.
  26. Eeltoodust tulenevalt kõiki asjaolusid kogumina hinnates leiab kohus, et E. R.ile NETS § 462 lg 1 kohaselt etteheidetav tegu on tõendatud, väärtegu on väärteootsuses õigesti tuvastatud, E. R.i tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
  27. NETS § 462 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei too süülise väärteo toimepanemine endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole tarvis tingimata karistada, vastavalt

§ 30lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Käesoleval juhul leiab kohus, et karistuse kohaldamine E. R.i suhtes ei ole otstarbekas.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega näeb seadus ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis. Kohtu hinnangul on E. R.i tegu koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, seega on tegemist väärteoga ja menetlust

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa.

Küll aga leiab kohus, et aset leidnud rikkumine tänase seisuga on vähetähtis, menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus möönab, et kuigi maski kandmine oli 13.11.2021 kahtlemata vajalik ja oluline siis käesoleval juhul, arvestades kõiki asjaolusid kogumina ja vaatamata täidetud väärteo koosseisule peab kohus menetlusaluse isiku süüd väikeseks. Kohtul ei ole kahtlust asjaolu üle, et E. R.i ja politseiametniku tõlgendused maski kandmise kohustusest olid erinevad ning ehk võinuks politseiametnik reageerida rahulikumalt, võtmata eelnimetatud erinevust kaebaja isikuga isiklikult. Kohtu hinnangul oli politseiametnikul selgitamiskohustus, et väärtõlgendus maski kandmisest kummutada kuid kuivõrd olukord muutus sekunditega konfliktseks ei osanud ka politseiametnik oma vestlust selgesõnaliselt juhtida. Pole tuvastatud, et 9 4-21-4909 rikkumisega kaasnes kahju või muu raske tagajärg. Puuduvad mistahes andmed, et E. R.i tegevus oleks olnud pahatahtlik suhtumine ühiskonnaliikmete tervisesse ning nende heaolu kahjustav. Samuti ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Nii kohtule esitatud videosalvestisest kui ka kohtus esitatud kaebaja seisukohtadest saab välja lugeda, et E. R. ei eita kaitsemaski kandmise vajalikkust ning tema suhtumine riigis kehtivate piirangute ja nõuete osas on tõsine ja aktsepteeritav. Karistusregistri andmetest tulenevalt on E. R. varasemalt ka karistamata isik, seega on tema eelnev käitumine olnud õiguskuulekas ning kohtul puudub alus uskuda, et isiku mõjutamiseks mitte enam süütegusid toime panema oleks vaja teda kindlasti karistada. Asja edasist menetlemist ei tingi ka avaliku menetlushuvi olemasolu mistõttu on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

  1. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu Vabariigi Valitsuse 23.08.
  2. a korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punktis 8 märgitule, mille kohaselt on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise. Korralduse seletuskirja kohaselt loetakse tegevuse eest vastutavaks isikuks isikut, kes vastutab majandustegevuse ja igapäevase korralduse ning tegevuse juhtimise eest. Tegevuse eest vastutav isik on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Tegevuse eest vastutav isik ning tegevuses osalev füüsiline isik on kohustatud käesolevas korralduses sätestatud nõudeid täitma ning vastavat järelevalvet teostab Terviseamet. Tegevuse eest vastutavaks isikuks loetakse ka näiteks avaliku ürituse korraldajat. Tegevuses osalevaks isikuks loetakse eelkõige külastajat, pealtvaatajat, osalejat või klienti (vt seletuskirja lk 23). Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul pidanud kohtuväline menetleja isikut karistades tähelepanu pöörama sellelegi, kas ja kuidas oli vastutava isiku poolt tagatud kaitsemaski kandmise kohustuse täitmine. Praegustel andmetel ei saa kuidagi välistada võimalust, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumine oleks tegevuse eest vastutava isiku poolt korrakohase kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise korral jäänud olemata.
  3. Kohus peab vajalikuks viidata ka asjaolule, et käesoleva otsuse koostamise ajal ei kehti enam Vabariigi Valitsuse 23.08.
  4. a korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, mis oli E. R.ile etteheidetava väärteo toimepanemise ajal NETS § 28 lg 6 volitusnormi alusel antud ning mis kohustas avalikes siseruumides kandma kaitsemaski. See ei mõjuta aga asjaolu, et 13.11.2021, s.o E. R.ile etteheidetava teo toimepanemise ajal oli Vabariigi Valitsuse korraldus antud seadusest tuleneva volitusnormi alusel ning kehtiv. Samuti on käesoleva otsuse tegemise ajal samas sõnastuses kehtiv NETS § 462 lg 1, mis ei seo isiku vastutust vastavalt olukorrale Vabariigi Valitsuse poolt antud korralduste kehtivusega, vaid seob vastutuse otsesõnu NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumisega. Seega ei kohaldu käesolevas väärteoasjas KarS § 5 lg 2, mis välistaks vastutuse, kui teo toimepanemise ajal kehtinud seadus on vahepeal muutunud selliselt, et see tegu enam karistatav ei ole. Seadus ei ole muutunud, vaid muutunud on epidemioloogiline olukord ning sellele vastavalt on Vabariigi Valitsus ka eelnevalt viidatud korralduse kehtetuks muutmisega reageerinud (vt ka https://kriis.ee/vaktsiinid-toendid-ja-nakatumine/koroonaviirus-ja-selle-valtimine/isikukaitsemaskid-ja-umbritsev). 31.

§ 30

lg 13 kohaselt hüvitab

§ 30

lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel menetluskulud menetlusalune isik. Käesoleval juhul lõpetas kohus väärteomenetluse

§ 30

lg 1 p 1 alusel, seega jäävad menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulud valitud kaitsja näol tema enda kanda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi sisulist tõendit ka selle kohta, milline võimaldaks asuda seisukohale, et käesoleval hetkel oleks põhjendatud kaaluda mingis osas menetluskulude riigi kanda jätmist. 10 4-21-4909 32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus E. R.i kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2021 otsuse väärteoasjas nr 2315,21,005195 ning lõpetab väärteomenetluse

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulud jäävad

§ 30lg 13 alusel menetlusaluse isiku kanda.

Kohus juhindus Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1; § 111; §132 p 3; § 133-135. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.