Obsah (5)

§ 183§ 164§ 170§ 182§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-

) § 183 kohaselt vastutada võlgnikuga solidaarselt võlgnikul enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest.

§ 183

lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut. 22. Maakohus ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamiseks hinnanud kõiki poolte esitatud väited. Samuti on maakohus käsitelnud ettevõtte ülemineku tuvastamise eeldusi liiga kitsalt ja jätnud need kogumis hindamata. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata

§-de 180 ja 182 tõlgendamisel Riigikohtu praktikaga. Ettevõtte ülemineku osas rakendatavad üksikud kriteeriumid on ettevõtte ülemineku kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid, mida ei saa hinnata eraldiseisvatena. Maakohus ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamisel arvestanud ettevõtte varjatud ülemineku eripäradega. Seetõttu on maakohus ebaõigesti tuvastanud võlgniku ettevõtte kostjale ülemineku nõude eeldused ja on teinud ebaõige järelduse, et võlgniku ettevõte ei ole kostjale üle läinud. 23. Pooled vaidlevad jätkuvalt muu hulgas selle üle, kas OÜ Jatrimpan on loovutanud hagejale tsiviilasjas 2-18-2743 kohtuotsusega võlgnikult OÜ Jatrimpan kasuks maaklerteenuste eest väljamõistetud tasu, 13 887,78 euro nõude (I kd tl 6–18). 24.

§ 164

lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 järgi astub loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (vt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik). Kui loovutamise üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud.

§ 170

käsitleb nõude loovutamisest võlgnikule teatamist ja näeb ette põhimõtteliselt kaks võimalust, kuidas saab suhtes võlgnikuga tugineda nõude loovutamisele. Esiteks on võimalik, et senine võlausaldaja teatab loovutamisest võlgnikule – sel juhul loetakse, et loovutamine on tema suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei kehti. Teise võimalusena saab võlausaldaja anda nõude loovutamise kohta välja dokumendi, mille uus võlausaldaja esitab võlgnikule. Käesolevas asjas on hageja nõude loovutamisest teatamiseks lisanud OÜ Jatrimpani 4. juuni 2021 teate võlgnikule, mille kohaselt on tema tsiviilasjas nr 2-18-2743 jõustunud kohtuotsusest tulenev nõue võlgniku vastu loovutatud hagejale (I kd, tl 19–20). Kuna pooled vaidlesid selle üle, kas võlgnikule on kätte toimetatud teade loovutamisest, siis palus hageja lugeda kostjale hagialalduse ja nõude loovutamisdokumendi kätte toimetamisega loovutamisdokument kätte toimetatuks ka võlgnikule, kuna kostja seaduslikuks esindajaks ja võlgniku seaduslikuks esindajaks on sama isik KK. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejale kostja vastu mistahes nõuet loovutatud. Maakohus tuvastas, et hageja teatas nõude loovutamisest ja

§-s 170 teises lauses nimetatud loovutusdokument on kätte toimetatud kostjale. Kuna OÜ Jatrimpan on hagejale loovutanud nõude võlgniku vastu, siis on ebaõige maakohtu järeldus, et kostjale saaks lugeda kätte toimetatuks hagiavaldusega OÜ Jatrimpan teate nõude loovutamise kohta, kui pole tuvastatud, et kostjale oleksid üldse üle läinud võlgniku kohustused. Kuna ringkonnakohus tuvastab käesolevas asjas, et võlgniku ettevõte on kostjale üle läinud, siis on põhjendatud lugeda 6 2-21-9961 nõude loovutusdokument hagiavaldusega kätte toimetatuks ka kostjale, mille kohaselt võlgnik, kelle täitmata kohustuse eest vastutab kostja solidaarselt võlgnikuga, peab oma kohustuse täitma hagejale. Hageja nõue kostja vastu tuleneb vaid hagejale loovutatud nõudest võlgniku vastu.

§ 182

lg 2 alusel lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et OÜ Jatrimpan on hagejale loovutanud kohtuotsusest tuleneva nõude, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi. Asjaolu, et nõude loovutamise teatises on märgitud, et loovutatakse kõik tsiviilasjas nr 2-18-2743 tehtud jõustunud kohtuotsusest tulenevad nõuded tervikuna, on kolleegiumi arvates piisav, et mõistlik isik saab aru, et hagejale on loovutatud tsiviilasjas nr 2-18-2743 jõustunud kohtuotsusega OÜ Jatrimpan kasuks võlgnikult väljamõistetud 13 887,78 euro täitmise nõue. Pooled ei vaielnud selle üle, et võlgnik ei ole täitnud

1. veebruaril 2020 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-18-2743, mis jõustus
2. septembril 2020, ja millega mõisteti võlgnikult OÜ Jatrimpan kasuks välja 13 887,78 eurot. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui nõude loovutamise teade on allkirjastatud
3. juunil 2021, ei saaks hageja oma nõuet maksma panna kostja vastu seetõttu, et ettevõte on hageja väidete kohaselt juba varem üle läinud, kuid kostja vastu nõuet hagejale loovutatud pole. Kuna hagejale on loovutatud nõue võlgniku vastu, siis ei mõjuta käesolevas vaidluses hageja nõude esitamist asjaolu, et hagejale pole loovutatud eraldi nõuet kostja vastu. Hoolimata nõude loovutamise ajast vastutab kostja solidaarselt võlgnikuga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest

§ 183lg 1 alusel. 25. Ts

ÜS § 66¹ järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad

§ 180

lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu

1. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 11.2).
2. Riigikohus on ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel osutanud ka Euroopa Liidu Nõukogu
3. märtsi 2001 direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta". Direktiivi 2001/23 art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Euroopa Kohus on selgitanud, et 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kohtutel ettevõtte ülemineku tuvastamisel analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii neile eelnevat kui ka järgnevat tehinguosaliste käitumist. Sealjuures on otstarbekas hinnata vähemalt järgmiste kriteeriumite täidetust (vt Riigikohtu
4. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 218-2908, p-d 12 ja 13; Euroopa Kohtu
5. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika): - ettevõtte tüüp; - kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; - immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; - kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; - üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; - majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; - nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 7 2-21-9961 - ettevõtja omandaja varasem tegevus; - üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Eeltoodud tingimused on kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid, mistõttu ei saa neid hinnata eraldiseisvatena (vt Vutt, M. Ettevõtte üleminek. Kohtupraktika analüüs. Tartu 2010, kättesaadav Riigikohtu veebilehel, lk 9–10).
6. TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga, st ettevõte saab üle minna mitmel õiguslikul alusel (vt Riigikohtu
7. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11). Ettevõtte üleminekule tuginemiseks peab hageja eelkõige esile tooma ja vaidluse korral tõendama ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamisega teenivad asjad ja õigused. Seejärel saab kohus anda õigusliku hinnangu kas nende asjade ja õiguste käsutamine kogumis kujutab endast ettevõtte üleminekut. Muu hulgas hindab kohus, kas asjade ja õiguste kogumiga on üle läinud ettevõtte majandamisega seotud põhivara ehk nn ettevõtte tuum.
8. Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et ettevõtte üleminekut soovitakse varjata, võib olla piisav tuvastada asjade ja õiguste tegelik üleminek ning sellest omakorda järeldada ettevõtja üleandja ja omandaja vastavat tahet. Maakohus on jätnud hindamata poolte väited ja tõendid aspektist, kas ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste üleandmise saab tuvastada selle tulemuse põhjal lähtudes võlgniku ja kostja vastavatest konkludentsetest tahteavaldustest. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudne tahteavaldus väljendub teost, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
9. Maakohus tuvastas õigesti ja pooled ei vaidle, et võlgnik ja kostja on mõlemad osaühingud, mõlema osaühingu juhatuse liikmeks on KK, mõlema asukohaks on Liivalaia tn 33, Tallinn ja mõlema osaühingu tegevusalaks on kinnisvarabürootegevus (I kd, tl 21–23). Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tegeleb ka muude tegevusaladega peale kinnisvarabürootegevuse ja selle üle pooled ei vaidle (I kd, tl 138, 44, 180–181). Kuid käesolevas asjas on oluline maakohtu tuvastatu, mille kohaselt võlgnik tegutses ja kostja tegutseb sama tegevusalaga, milleks on kinnisvarabüroo tegevus. Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled ka selle üle, et KK on kostja asutaja ja ainuosanik ning kaudse osalusega võlgniku kasusaaja (I kd, tl 80–85). Pooled ei vaielnud selle üle, et osanike ringi tuvastamisel ei ole ettevõtte üleminekul tähtsust. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik kasutas oma majandustegevuses nimetust Nordic Brokers (pooled peavad ühiselt selle all silmas domeeni www.nordicbrokers.ee, e-posti aadresse @nordicborkers.ee ja Facebooki lehte Nordic Brokers) (I kd, tl 24–30). Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et ajast, mil kostja hakkas kasutama domeeni nordicbrokers.ee, Facebooki lehte ja e-posti aadresse (I kd, tl 31), siis sellest ajast võlgnik neid enam ei kasuta. Maakohus tuvastas, et domeeni nordicbrokers.ee on registreerinud Brave Capital OÜ ja kaubamärk Nordic Brokers kuulub Brave Capital OÜ-le (I kd, tl 32, 145). Kostja vastuväidete kohaselt kasutas võlgnik domeeni nordicbrokers.ee, Facebooki lehte ja e-posti aadresse tasuta. Brave Capital OÜ kinnituse kohaselt lõpetas tema võlgnikule antud õiguse kasutada eelnimetatud domeeni, Facebooki lehte ja e-posti aadresse
10. aasta suve lõpust, mil nende kasutamise õigused anti kostjale (I kd, tl 146–166). Maakohus tuvastas, et kui immateriaalse vara üleminek ei ole toimunud võlgnikult kostjale, vaid võlgnikult Brave Capital OÜ-le ja Brave Capital OÜ-lt kostjale, siis ei ole võlgnik ega kostja ise seda vara käsutanud ega saanudki käsutada. Kolleegium maakohtu sellise 8 2-21-9961 seisukohaga ei nõustu. Vara üleminek võib toimuda ka kolmandate isikute vahendusel. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul ei saa ainuüksi seetõttu, et domeen www.nordicbrokers.ee, e-posti @nordicbrokers.ee aadressid ja Facebooki leht Nordic Brokers kuuluvad Brave Capital OÜ-le, välistada vara üleminekut võlgnikult kostjale. Kolleegium nõustub hagejaga, et Brave Capital OÜ, kelle juhatuse liige on kostja juhatuse liikme abikaasa, võis vormistada Nordic Brokersi nimetusega seotud kasutusõiguste kokkuleppe üleandmiseks kinnituse seetõttu, et varjata sellega kaubamärgiga seotud õiguste üleminekut võlgnikult kostjale. Seega ei ole põhjendatud domeeni nordicbokers.ee, Facebooki lehe ja e-posti aadresside ülemineku tahteavalduste andmisel tugineda vaid Brave Capital OÜ antud kinnitusele. Samas iseenesest asjaolust, et kaubamärgi Nordic Brokers omanik Brave Capital OÜ on kostjaga sõlminud kokkuleppe kaubamärgi kasutamiseks, ei ole võimalik järeldada, et võlgnikul ja kostjal poleks olnud sellist tahet, et nimetust Nordic Brokers hakkab kasutama kostja. Kuna varasemalt kasutas oma majandustegevuses nimetust Nordic Brokers ja sellega seonduvat domeeni nordicbrokers.ee, e-posti aadresse ja Facebooki lehte võlgnik, mida asus koheselt peale seda, kui nende kasutamise lõpetas võlgnik kasutama kostja, siis on kolleegiumi arvates põhjendatud sellisel viisil tegutsemisest järeldada, et võlgniku sooviks oli Nordic Brokersi nimetusega seonduva kasutamise õigused üle anda kostjale (võlgnik soovis lõpetada Brave Capital OÜ poolt temale kasutada antud domeeni nordicbrokers.ee, Facebooki lehe Nordic Brokers ja e-posti @nordicbokers.ee aadresside kasutamise) ja kostja sooviks oli asuda kasutama Nordic Brokers nimetusega seonduvaid kasutamise õigusi, mida varem kasutas võlgnik. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et võlgnik ja kostja oleksid vahendanud samade kinnisvaraobjektide müügitehinguid (I kd, tl 69–72). Apellatsioonimenetluses hageja maakohtu seisukohta ei vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus aga jätnud tähelepanuta hageja väited ja tõendid selle kohta, et Veskimöldre elamurajooni asus arendama Brave Capital OÜ ja valminud elamute müügiga hakkas tegelema võlgnik (varasema ärinimega Nordic Brokers OÜ), milliste elamute müük on läinud üle kostjale. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, et kui Veskimöldre elamurajooni arendajaks oli Brave Capital OÜ, kas valminud elamute müügiga tegeleb kostja või tegeles sellega ka võlgnik (I kd, tl 33–68). Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et Veskimöldre elamurajooni elamuid müüb kostja. Hageja on tõendanud, et Veskimöldre elamurajooni elamute müügiga tegeles võlgnik (I kd, tl 182). Hageja on tõendanud, et Veskimödre elamurajooni elamuid müüs võlgnik ja müüb kostja domeeni nordicborkers.ee kaudu. Asjaolu, et kostja ei pruugi maaklertegevuse osutamisel vahendada konkreetselt samu kinnisvaraobjekte, mida vahendas võlgnik, ei lükka ümber hageja väiteid, et enne kostja asutamist tegeles Veskimöldre elamurajooni elamute müügiga võlgnik. Seega on võlgniku ja kostja tegevusest Veskimöldre elamurajooni elamute müümisel põhjendatud järeldada, et võlgnik on kostjale üle andnud Veskimöldre elamurajooni elamute müügi vahendamiseks olulise kliendi, kellega koostööd teha. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja juures maakleritena tegutsevad isikud olid samasugustes lepingulistes suhetes võlgnikuga, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus ei ole oma järeldust teinud kostja esitatud tõendile domeeni kuuluvuse kohta. Asjaolust, et hageja seab kahtluse alla, kellele kuulub domeen nordicborkers.ee, ei ole võimalik kuidagi järeldada, et nordicbrokers.ee lehelt nähtavad maaklerid (KS, JL, KS ja PV) on olnud lepingulistes suhetes võlgnikuga ning need lepingud on üle läinud kostjale (I kd, tl 9 2-21-9961 76–79). Hageja ei ole tõendanud, et eeltoodud maaklerid olid seotud võlgniku majandustegevusega. Maakohus on õigesti tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et võlgniku ja kostja juhatuse liikmeks on KK. Hageja on tõendanud, et KK tegutses võlgniku juures maaklerina juba
11. aastal (I kd, tl 27–30, 73, 183–184, 190–215). Tuvastatud on ja pooled ei vaidle, et KK tegutseb maaklerina ka kostja juures. Maakohus tuvastas, et kuni
12. aasta II kvartalini oli võlgnikul üks töötaja ja kostjal alates 2020 IV kvartalist üks töötaja (I kd, tl 24–26, 74–75). Seega nii võlgnik kui kostja ei kasutanud oma kinnisvarabüroo tegevuses rohkem töötajaid, kui üht. Kolleegiumi arvates on põhjendatud järeldada, et olukorras, kus KK enam võlgniku juures maaklerina ei tegutse, kuid teeb seda kostja juures, siis on võlgniku sooviks olnud, et KK teadmisi ja oskusi maakleriteenuse osutamisel ei ole võlgniku juures vaja rakendada, kuid kostja sooviks on olnud neid enda kasuks tööle panna.
13. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud materiaalsete vahenditena, s.o arvuti, ülemineku tuvastama seetõttu, et see on hageja jaoks kaudselt usutav. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest järeldada, et võlgnik on kostjale üle andnud arvuti. Asjaolust, et kostja juhatuse liige KK võib igapäeva tegevuses kasutada arvutit, ei ole võimalik järeldada, et ta kasutab ilmtingimata sama arvutit, mida kasutas võlgnik.
14. Maakohus tuvastas õigesti ja pooled ei vaidle selle üle, et kostjal puudus varasem tegevus. Kostja asutati üks päev pärast tsiviilasjas nr 2-18-2743 lahendi tegemist, s.o
15. veebruaril
16. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja reaalne majandustegevus ja maksustav käive tekkis
17. aasta IV kvartalis, s.o samal ajal kui võlgniku majandustegevus hääbus ja lõppes
18. aasta I kvartalis.
19. Eeltoodust tuvastatud asjaoludest on kolleegiumi arvates põhjendatud järeldada, et võlgniku ettevõte, s.o Usina Kodu OÜ on varjatult üle läinud kostjale. Kuna kostja enda sõnul asutati seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-18-2743 vaidluse tõttu oli võlgniku tegevus häiritud, siis on ka põhjendatud järeldada, et võlgniku eesmärgiks oligi vältida kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse tasumist ning jätkata sama majandustegevust teise juriidilise isikuna. Kostja asutamine ja ettevõtte ülemineku ettevalmistamine kuni
20. veebruaril 2020 tsiviilasjas nr 218-2743 tehtud kohtuotsuse jõustumiseni (
21. septembril 2020), kus vahetult enne kohtuotsuse jõustumist antakse üle nordicbroker domeeniga seotud õigused, viitab pigem samuti ettevõtte ülemineku varjamisele.
22. Nii võlgniku kui kostja puhul on tegemist samale aadressile registreeritud osaühinguga, mille kinnisvarabüroo alane tegevus, sh Veskimöldre elamurajooni elamute müügi vahendamine, on suunatud maaklerteenuse osutamisele kasutades sama domeeni www.nordicbrokers.ee, Facebooki lehte Nordic Brokers ja e-postiaadresse @nordicbrokers.ee, mõlemas ettevõttes on juhatuse liikmeks üks ja sama isik, kes osutab ka ise vahetult maaklerteenuseid, KK. Kolleegiumi arvates saab võlgniku peamiseks majandustegevuseks, s.o ettevõtte tuumaks pidada võlgniku juhatuse liikme ja maakleri KK tegevuse kaudu kinnisvarabüroo tegevuse osutamist viisil, et selleks kasutati domeeni www.nordicbrokers.ee, Facebooki lehte Nordic Brokers, e-posti aadresse @nordicbrokers.ee ja KK teadmisi maaklerteenuste osutamisel. Kolleegiumi arvates saab võlgniku kinnisvarabüroo tegevust teistest kinnisvarabüroode tegevusest eristada tema kasutuses olnud nimest Nordic Brokers, s.o domeenist www.nordicborkers.ee, oma Facebooki lehest Nordic Brokers ja e-posti aadressidest @nordicbrokers.ee ning võtmeisikust KK-st, kes tegutseb nii äriühingu juhtimise kui maaklerteenuse osutamisega. 10 2-21-9961 Kuna võlgniku tegevus on olnud seotud maaklerteenuse osutamisega konkreetset nimetust Nordic Brokers kasutades, siis ei ole kolleegiumi arvates käesoleval juhul määrava tähtsusega ülejäänud ettevõtet iseloomustavad vähema tähtsusega kriteeriumid, sest need on juba piisavad, et järeldada selliseks majandustegevuseks vajalike vahendite üleminekut kostjale. Tuvastatud on, et kostja juhatuse liikmeks on KK, kes tegutseb kostja juures maaklerina ja kostja hakkas
23. aasta suve lõpust kasutama kinnisvarabüroo tegevuseks domeeni www.nordicbrokers.ee, Facebooki lehte Nordic Brokers, e-posti aadresse @nordicbrokers.ee, mida varem kasutas võlgnik oma tegevuses KK kaudu. Seega on hageja tõendanud, et võlgniku ettevõte on kostjale üle läinud. Sellest hetkest saab ka lugeda tuvastatuks, et võlgniku ettevõte on kostjale üle läinud. Käesoleval juhul on oluline, et võlgnikult kostjale üle läinud immateriaalset vara ja võtmeisikut KK, s.o võtmeisiku teadmisi ja suhteid, rakendatakse samasuguse majandustegevuse eesmärgil. Erinevalt maakohtust, leiab kolleegium, et kui võlgniku majandustegevus hääbus
24. aasta IV kvartalist, s.o ajast, mil võlgnik ei kasutanud enam domeeni nordicbrokers.ee ja samal ajal kostja asus seda kasutama ning tema majandustegevus kasvas, siis saab sellest samuti järeldada ettevõtte üleminekut. Põhjendatud on arvata, et kui võlgnik poleks oma ettevõtet kostjale üle andnud, siis tema majandustegevus poleks ka hääbunud. Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et võlgniku sisuline majandustegevus lõppes
25. aasta sügisel. Kuna võlgniku tegevus pole olnud seotud selliste spetsiifiliste materiaalsete varadega, ilma milleta seda teha ei saakski, siis ei ole käesoleval juhul oluline materiaalsete vahendite üleminek. Eraldivõetuna võib olla õige, et erinevad äriühingud tegelevadki kinnisvarabüroo tegevusega ning sama füüsilise isiku osalemine mitme juriidilise isiku juhtimisel, ühes äriühingus tegevuse lõppemine või teises selle alustamine ning äriühingu asukoht ei tähenda veel ettevõtte ega majandustegevuse ühtsust või üleminekut. Siiski ei saa nende üksikute kriteeriumide najal teha käesoleval juhul järeldust, et ettevõte ei ole võlgnikult kostjale üle läinud. Asjaolust, et kostja alustas tegevust
26. aasta kevadel ja mingil ajal tegutses minimaalselt ja paralleelselt võlgnikuga (I kd, tl 74–75, 167–174), ei ole samuti võimalik järeldada, et ettevõte poleks üle läinudki.
27. Kuna kostjale on üle läinud võlgniku ettevõte, s.o Usina Kodu OÜ (endise ärinimega Nordic Brokers OÜ), siis on kostjale üle läinud ka kõik võlgnikult kostjale üleantud majandustegevusega seotud kohustused. Kuna jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-182743 tuvastatud võlgniku täitmata kohustus 13 889,78 eurot OÜ-le Jatrimpan on seotud maaklerteenuse osutamisega, siis on see kahtlemata olnud seotud võlgniku majandustegevusega, mis on üle läinud kostjale ja milline on loovutatud hagejale. Seega vastutab kostja solidaarselt võlgnikuga tema täitmata jäetud kohustuse eest, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 13 887,78 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 3 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 ning § 177 lg 2 järgi määrab kõik kulud rahaliselt kindlaks maakohus (vt Riigikohtu
29. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).
30. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 11 2-21-9961 12