lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik kaebuse menetlemisega saavutada. Avaldaja eesmärk on täitemenetluse lõpetamine, sest tema arvates puudub täitedokument, mida täitur saaks täita. Esindaja poolt on esitatud tõendina Maa-ameti 19.08.2020 korraldus nr 117/20/1929, mida täidab kohtutäitur täitemenetluses nr 047/2022/217. Korraldus on välja antud Maa-ameti peadirektori poolt ning näeb p-s 3.2.5 ette hoonestaja kohustuse alluda kohesele 3 sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Kohus märgib, et selline korraldus on TMS § 2 lg 1 p 193 kohane täitedokument, mida kohtutäitur peab täitma. Seega on olemas täitedokument. Avaldaja vastuväited on materiaalõiguslikud – avaldaja leiab, et tema ei ole lepingut sõlminud sissenõudjaga. Selliseid vastuväiteid ei saa kohtutäitur lahendada, sest kohtutäituri pädevuses ei ole kontrollida, kas poolte vahel on leping sõlmitud või mitte ning kas see on kehtiv. Kohtutäitur lähtub täitedokumendi täitmisel formaliseerituse printsiibist. Avaldaja esindaja on õigesti märkinud, et materiaalõiguslike vastuväidete korral täitedokumendile on kohane õiguskaitsevahend hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kaebusega ei ole võimalik avaldaja eesmärke saavutada. Seega on avaldaja kaebuse menetlus perspektiivitu. Kaebuse eesmärki oleks võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, kuid praeguses olukorras on ka selline hagi tegelikult perspektiivitu, sest Maa-ameti korraldused on ammu jõustunud. Korralduste tegemiseks ei olnud vajalik avaldajaga lepingut sõlmida, seatud on sundhoonestusõigus. Maa-amet on enne korralduse tegemist pakkunud avaldajale maa erastamise võimalust, kuid avaldaja ei esitanud Maa-ametile vastavat taotlust. Sundhoonestusõigus on seatud õiguspäraselt. Kohus märgib ka, et avaldaja on küll varasemalt esitanud anutud asjaoludega seoses kõikvõimalikke kaebusi, sh ka halduskohtusse, kuid avaldaja kõik kaebused on jäänud iga kord tulemuseta. Seega täidab täitur täitedokumenti, mis on kehtiv ja seaduslik ning ka hagiga ei oleks võimalik avaldaja eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Kohus selgitab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi:
lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et kui avaldaja soovib käesoleva määruse peale määruskaebust esitada, siis on riigi õigusabi selles osas jätkuv (RÕS § 17 lg 3). Menetluskulude jaotus Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud
Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole teistel menetlusosalistel menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 20.09.2022.a määrusega andis kohus avaldajale riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud.
lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, arvestades avaldaja majanduslikku seisundit ning asjaolu, et kohus andis avaldajale riigi õigusabi kohustusteta hüvitada need kulud, et põhjendatud on käesoleval juhul jätta esindaja tasu riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Esindajal tuleb selleks esitada tasutaotlus. Kohus selgitab, et
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse. Kohus tuvastas, et avaldaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot. 4 Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada taotlus, milles on märgitud kellele ja millisele pangakontole tuleb riigilõiv tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.