KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-306 Haldusasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti toimingu (Ven

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 72lg 4, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 317 lg 1 p 2, lg-d 3 ja 4). Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates (TsMS § 317 lg 5). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtusse saabus 14.02.2023 X (kaebaja) venekeelne kaebus. Kuigi kaebus on võõrkeelne, on kohtu jaoks arusaadav, et kaebuse nõueteks on tuvastada Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toimingu (Vene Föderatsiooni Pensionifondi poolt SKA-le esitatud kaebajale Eesti pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamine) õigusvastasus ja kohustada SKA-d tegema otsus kaebajale Eesti pensioni määramise kohta. Varasemalt on kohtule korduvalt esitatud identselt sõnastatud nõuetega venekeelseid kaebusi SKA vastu (nt haldusasjad nr 3-21-522, 3-21-1564, 3-21-1741, 3-22-1749). 2.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu selle esitajale tagastada. 3-23-306

1. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu artikkel 3 sätestab, et lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoolte kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit
2. Lepingu artiklis 3 nimetatud tingimused peavad täidetud olema üheaegselt. See tähendab, et juba ühe tingimuse täitmata jätmisel ei saa isiku suhtes lepingut kohaldada.
3. Kaebaja on oma elukohaks märkinud xxxxxxxxx. Sevastopol asub Vikipedia1 andmetel Krimmi poolsaarel. Vikipedia kohaselt võeti
4. aastal vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn.
5. aasta veebruari lõpust ei allunud Sevastopol Kiievile. Kriis algas pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši põgenemist, tema ametist tagandamist Ukraina Ülemraada poolt ning valitsuse vahetumist üleminekuvalitsusega. Krimmis puhkesid meeleavaldused. Tänavatele tulid inimesed, kes olid vastu võimuvahetusele Kiievis ning soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga. Seevastu Krimmi tatarlased ja ukrainlased avaldasid meelt Kiievi uue võimu toetuseks. Venemaa suurendas Ukraina valitsuse nõusolekuta varjatult oma sõjavägede kohalolekut Krimmi poolsaarel. Kasutades oma eraldusmärkideta sõdureid ja relvastades kohalikke võitlejaid, võttis Venemaa oma kontrolli alla valdava osa poolsaarel asuvatest sõjaväeobjektidest ja administratiivhoonetest.
6. veebruaril hõivati Simferopoli ja Sevastopoli lennujaam ning hävitati telekommunikatsiooni- ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel.
7. märtsil korraldas Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu ebaseadusliku referendumi Krimmi poolsaare saatuse üle.
8. märtsil kiitis Venemaa Riigiduuma heaks Sevastopoli liitumise Venemaa Föderatsiooniga föderaalalluvusega linnana. ÜRO ja enamik maailma riike seda ei tunnista.
9. Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt enamusega rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi kui Venemaa Föderatsiooni osa. Seega ei ole kaebaja suhtes võimalik kohaldada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist koostöölepingut, sest Krimmis Sevastopoli linnas elamist ei saa pidada elamiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil.
10. Kaebaja taotleb nii SKA toimingu (formularide ja dokumentide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamist kui ka SKA kohustamist teha talle otsus pensioni määramise kohta. Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega, kuivõrd kohustamisnõude rahuldamine eeldaks kontrolli, kas formularide ja dokumentide tagastamine põhjusel, et kaebaja ei ole lepingu subjektiks, oli õiguspärane. Kuivõrd määruse eelmise punkti põhjenduste kohaselt ei saa kaebaja suhtes lepingut kohaldada, siis puudub tal ka subjektiivne õigus nõuda endale lepingu alusel pensioni määramist. Järelikult on kaebaja pöördunud kohtusse, kaitsmaks õigust, mida tal ei saa olla, ning kaebus tuleb sel põhjusel

§ 44lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Määruse avalik kättetoimetamine 7. Kooskõlas

§ 72lg-ga 4 ning võttes aluseks Ts

MS § 317 lg 1 p 2, võib kohtu määruse alusel menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Kaebus on saadetud posti teel Krimmist, Sevastopolist. Kaebaja ei ole kohtule esitanud oma e-posti aadressi. Seoses olukorraga Ukrainas on alates
2. aastast Ukraina post peatanud 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Sevastopol, 14.02.
3. 2

§ 72lg 4 ja Ts

MS § 317 lg-te 1 ja 3 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. 10. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse määrus kaebajale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega võib kaebaja koostoimes

§ 204

lg-ga 2 esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu määrusele 30 päeva jooksul määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 https://www.err.ee/510480/krimmi-ja-sevastopolisse-ei-saa-ajutiselt-posti-saata. 3