← Eesti

1-22-6750/15

Obsah (4)§ 385§ 339§ 390§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-22-6750 6. aprill 2023 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalasi Guido

) § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja määruskaebemenetluse kulu nende endi kanda. Kohus leidis, et maakohtu määrus ei ole tsiviilkostjate menetlusse kaasamata jätmise osas vaidlustatav.

§ 385

p 17 kohaselt ei saa määruskaebust esitada muu hulgas tsiviilhagi menetlusse võtmise määruse peale. Riigikohus on selgitanud, et

§ 385

p 17 ei võimalda määruskaebe korras vaidlustada lisaks tsiviilhagi menetlusse võtmisele ka sellega kaasnevat otsustust nõude adressaadi kriminaalmenetlusse kaasamise kohta, kuna sellise määrusega ei otsustata lõplikult tsiviilhagi saatust (RKKK 25.05.2017, 3-1-1-22-17, p 31). MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus 7. Kannatanud taotlevad ringkonnakohtu määruse tühistamist ja määruskaebuse saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Nad leiavad, et nende kaebus jäeti alusetult läbi vaatamata.

§ 385

p 17 ei võimalda esitada määruskaebust tsiviilhagi menetlusse võtmise peale, mitte aga selle menetlusse võtmata jätmise või läbi vaatamata jätmise määruse peale. Ka ei tulene selliseid piiranguid Riigikohtu määrusest asjas nr 3-1-1-22-17, millele ringkonnakohus tugines.

  1. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium nõustub kannatanutega, et ringkonnakohus jättis nende määruskaebuse alusetult läbi vaatamata. Ammendav loetelu kohtumäärustest, mida ei saa määruskaebemenetluses vaidlustada, sisaldub

§-s 385.

§ 385

p 17 ei võimalda määruskaebust esitada muu hulgas tsiviilhagi menetlusse võtmise määruse peale. Ringkonnakohus kohaldas

§ 385

p 17 vääralt, kui leidis, et see säte laieneb ka isiku tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasamata jätmise määrusele, mida osutatud sättes ei nimetata. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et isiku tsiviilkostjaks lugemine on tema vastu esitatud tsiviilhagi menetlusse võtmise üks eeldus (RKKK 23.03.2023, 1-17-9149/1226, p 24). Seega tähendab isiku tsiviilkostjana menetlusse kaasamata jätmine sisuliselt tema vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. Kriminaalkolleegium on ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu määruses sõnaselgelt sedastanud, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määrus on määruskaebe korras vaidlustatav ja

§ 385p-s 17 sätestatud kaebekeeld seda ei hõlma (RKKK 25.05.2017, 3-1-1-22-17, p 31).

Kuivõrd isiku tsiviilkostjana menetlusse kaasamata jätmise tagajärg on tema vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine, on sellest tulenevalt määruskaebemenetluses vaidlustatav ka kohtu otsustus jätta isik menetlusosaliste hulgast välja. Seega on ringkonnakohus kannatanute kaebeõigust eitades oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses. 2

(3)1-22-6750
  1. Kuna kirjeldatud asjaoludel langeb ära põhjus, millele tuginedes jättis ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulu kannatanute kanda, tuleb tühistada ka see ringkonnakohtu otsustus.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu

  1. märtsi
  2. a määruse ja saadab kannatanute määruskaebuse Tartu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määruse peale ringkonnakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohtule esitatud määruskaebus rahuldatakse täielikult. 12.

§ 187

lg 1 alusel mõistab kolleegium riigilt kannatanute kasuks võrdsetes osades välja 205 eurot 20 senti Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud esindajatele makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.