1-08-366/171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-366 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2023 määrus süüdimõistetu Sergei Lepmetsa ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Lepmets (endise nimega Romanov; isikukood 37409103724), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 12.02.2008 otsusega karistati Sergei Lepmetsa KarS § 331 järgi 6 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Narva Linnakohtu 29.09.2004 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, 15 aastat 9 kuud 21 päeva vangistust, ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 16 aastat 3 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 12.02.2008 ja lõpp 01.06.
5. Tartu Maakohtu 30.01.2023 määrusega jäeti S. Lepmets ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
6. S. Lepmets on kandnud nõutud osa vangistusest. Tal puudub vabanedes kindel elukoht, Kuna S. Lepmetsal puudub kehtiv elamisluba ning talle on kohaldatud kümne aastast sissesõidukeeldu ehk puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks peale vangistusest vabanemist, siis lähtuvalt kohtupraktikast ei ole sellisel juhul formaalseks eelduseks elukoha olemasolu. 2.
7. Maakohtu arvates välistab S. Lepmetsa ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, käitumine karistuse kandmise ajal ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Erinevalt vangla seisukohast leidis maakohus, et S. Lepmetsa ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamist ei saa siduda tema võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmisega. Vangistusest ennetähtaegne vabanemine sõltub üksnes sellest, kas formaalsed ja materiaalsed eeldused selleks on täidetud. 2.
8. Süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ametnikega ebaviisakal viisil suhtluse eest. Vangistuses viibides on S. Lepmets omandanud elektriku eriala, on õppinud riigikeelt A1tasemel (kursus on jäänud korduvalt pooleli tundidest puudumise tõttu ja on lõpetamata). Kuna S. Lepmets on Vene Föderatsiooni kodanik, ei ole ta vanglas kohustatud riigikeelt õppima. S. Lepmets on osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. S. Lepmets osales sotsiaalprogrammis pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine, kuid kuna S. Lepmets ei tunnistanud paarisuhtes vägivalla kasutamist, ei olnud võimalik programmi ettenähtud viisil läbi viia. Riskide maandamiseks viidi läbi struktureeritud vestlused agressiivsuse ja selle juhtimise teemadel. S. Lepmetsal Eestis lähivõrgustik puudub. Kuna S. Lepmetsal puudub seaduslik alus peale vabanemist Eestis viibimiseks, siis puudub tal alus ametlikult Eestis töötamiseks. Tartu Vangla andmetel 11.10.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1962 eurot. 2.
9. KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal ja kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab asjaolule, et S. Lepmets pole suutnud alluda reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Seejuures vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Süüdimõistetut on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, milliste toimepanemise asjaolusid maakohus analüüsib. 2.
10. S. Lepmetsa puhul on riskiteguriks alkoholi tarvitamine. S. Lepmets pani vägistamise katse ja tapmise toime alkoholijoobes. Seega alkoholi tarvitanuna võib S. Lepmets käituda väga agressiivselt. Maakohus möönis, et S. Lepmets pole vanglas viibitud 19 aasta jooksul alkoholi saanud tarvitada, mistõttu pole alkoholi tarvitamisest tulenev risk enam nii suur. Ent vabaduses on S. Lepmetsale alkohol piiranguteta kättesaadav ning pole välistatud, et S. Lepmets võib hakata siiski alkoholi tarvitama. Alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Riskiteguriks on ka narkootikumid, kuna S. Lepmetsa on karistuse kandmise ajal kriminaalkorras karistatud narkootilise aine valdamise eest. Sellise kuriteo toimepanemine muudab arvestatavaks ohu, et S. Lepmets võib toime panna narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegusid ka vabaduses. 2.
11. Uue kuriteo toimepanemine ja korduv ebaviisakas käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isegi range järelevalve tingimuses ei suuda S. Lepmets olla seaduskuulekas. S. Lepmets kannab vanglakaristust kahe väga raske esimese astme kuriteo (vägistamise katse, tapmine piinaval ja julmal viisil) toimepanemise eest, milliseid tegusid on ta vangla iseloomustuse kohaselt hakanud tunnistama alles karistuse kandmise aja viimastel aastatel. Seni ära kantud karistusaeg ei olnud maakohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab S. Lepmets uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Süüdimõistetust lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Ka S. Lepmetsa käitumine kohtuistungil (keeldus osadele küsimustele vastamast, avaldas korduvalt soovimatust käesolevas kohtumenetluses osaleda) annab alust järeldusele, et süüdimõistetu pole ise motiveeritud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Ka selline süüdimõistetu käitumine ei tekita veendumust, et S. Lepmets on valmis naasma ühiskonda. 2.
12. Kuna maakohus S. Lepmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega ei vabasta, ei tõusetu S. Lepmetsa suhtes ka KrMS § 426 lõikes 3 sätestatud käitumiskontrolli kohaldamisest loobumise küsimust. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu 30.01.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Lepmets, kes avaldab määruskaebuses oma pahameelt, leides kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetu keeldus ennetähtaegsest vabanemisest ja kohus ignoreeris seda. Süüdimõistetu ei ole rahul, et asja arutamise juures viibis ajakirjanik. Väljasaatmise vaidlustamine on pooleli Riigikohtus ja ajakirjanikku ei oleks saanud kaasata. S. Lepmetsal on konflikt kohtunik A. Gerassimoviga. Kuna süüdimõistetu arvamust ignoreeriti, siis tuleks maakohtu määrus tühistada. Kohustada vastavaid asjasse puutuvaid isikuid eemaldama „meediast“ kogu kaasneva informatsiooni, mis saadi ebaseaduslikult ja selle teine osa üldse ei kuulunud avaldamisele. S. Lepmets toob välja, et ta ei ole kuritegusid toime pannud. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S. Lepmetsa tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, nii positiivseid kui negatiivseid ja ka soovi mitte vabaneda ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud kõiki KarS § 76 lg 4 asjaolusid ning määruskaebuses ei ole välja toodud midagi uut, vaid soovitakse avaldada üksnes pahameelt maakohtu osas. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-11-12-17, p 16) Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Määruskaebuses vaidlustatakse muuhulgas asju, mida maakohtu määrusest ei nähtu. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Aarne Sarjas