← Eesti

1-21-8401/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2023 Kohtuasja number 1-21-8401 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Elvis Suti (endine Korpelainen, isikukood 38507060223) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. veebruari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Elvis Sutt Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Alina Paadik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. märtsi 2022 otsusega tunnistati Elvis Sutt süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi 1 aasta ning 2 kuu pikkuse liitvangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust E. Sutile Harju Maakohtu
  6. mai 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 10 päeva vangistust. Sellest karistusest arvati maha E. Suti poolt kohtuotsuse tegemise ajaks ärakantud karistus 10 kuud ja 1 päev ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud ja 9 päeva vangistust alates
  7. märtsist
  8. E. Suti karistusaeg lõppeb
  9. detsembril
  11. Viru Vangla esitas
  12. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule materjalid E. Suti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  13. Viru Vangla ega prokuratuur E. Suti vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  14. Viru Maakohus jättis
  15. veebruari 2023 määrusega E. Suti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  16. Täidetud on formaalsed eeldused E. Suti ennetähtaegseks vabastamiseks.
  17. E. Suti vabastamise kasuks räägib asjaolu, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht, vanglas on ta käitunud õiguskuulekalt ning on täitnud aktiivselt individuaalset täitmiskava. Ta on töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mille läbiviija hinnangul avanes E. Sutt programmi käigus väga suures osas ning see lõi soodsa aluspinna tunnete ja käitumise analüüsimiseks. Programm oli E. Suti jaoks väga edukas ja tema kuritegeliku käitumise riske maandav. Ka on E. Sutiga toimunud vestlused alkoholi kuritarvitamisest hoidumise üle. E. Sutt kaardistas enda jaoks olulisi väärtusi, lõi seose alkoholi tarvitamise ja kriminogeense käitumisega.
  18. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Sutt korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, tegemist oli tema jaoks „lihtsa“ rahaga. Seepärast ei ole E. Sutt pidanud vajalikuks ametlikult töötada. E. Suti sõnul ei tulnud ta vabaduses majanduslikult hästi toime ja seda näitavad ka tema kuriteod. Tema sissetulekuks oli peamiselt kriminaalne tulu. Vabanemise korral soovib E. Sutt tööle asuda oma õele kuuluvas ettevõttes Sunco OÜ, kus ta töötas lühikest aega ka enne kinnipidamist. Kuigi ennetähtaegse vabanemise korral on E. Sutil võimalus sinna uuesti tööle asuda, siis varasemalt talle ametlikust sissetulekust ei piisanud ja ta pidas vajalikuks sissetulekut teenida ka kuritegelikul teel. Seega ei ole kohus veendunud, et töökoha olemasolul suudab E. Sutt seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga.
  19. E. Sutil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, kuid arvestades tema korduvkaristatust, kuulub tema suhtlusringkonda ka paljud kriminaalse taustaga isikuid. Vangla iseloomustuses on märgitud, et E. Sutt suhtleb kirja teel ühe teises vanglas viibiva kinnipeetavaga. Seega tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima vaatamata sellele, et otseselt mõjutatav E. Sutt ei ole – küll aga võib ta olla agitaator.
  20. E. Sutt ei tarvita küll narkootikume, ent tema varasemat käitumist on mõjutanud alkoholi tarvitamine. Teda on korduvalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Ta tunnistab, et alkohol muudab teda vägivaldseks, piiride tunnetus kaob ning ka kõik vägivallakuriteod on ta sooritanud alkoholijoobes. Motivatsioon alkoholist loobumiseks on tal tema enda sõnul olemas ja viimase kriminaalhoolduse ajal ta ei tarvitanudki alkoholi.
  21. aastal läbis ta alkoholiteemalised vestlused. Algselt ta küll keeldus neist, sest arvas, et temal pole sellel teemal midagi rääkida, kuid hiljem analüüsis oma tarvitamist ja seadis eesmärgiks olla kaine. Kohtuistungil avaldas E. Sutt, et tal ei ole enam alkoholi tarvitamisega probleemi, ta tahab Wismarisse minna ning on võimeline alkoholi tarvitamisest loobuma. Kohus leidis, et vabaduses ei pruugi alkoholist hoidumine siiski E. Suti jaoks tema alkoholiprobleemi tõsidust arvestades kuigivõrd lihtne olla. Seetõttu võib E. Sutt erinevate asjaolude kokkulangemisel naasta alkoholi kuritarvitamise juurde ja võib panna toime uued kuriteod.
  22. E. Suti vabastamise vastu räägib tema varasem elukäik. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas on ta kaheksandat korda. Muu hulgas on ta vangistust kandnud Soomes. Eestis on E. Sutti korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ning kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, joobes juhtimise, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Oma kuritegusid E. Sutt ette ei planeerinud. Kuritegude põhjusteks on olnud soov saada varalist kasu ja alkoholi tarvitamine. E. Sutil on puudulik probleemide lahendamise oskus. E. Sutti ei mõjuta seaduskuulekusele oht sattuda kinnipidamisasutusse. 2

(5)
  1. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi piisavalt maandada ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll. E. Sutt vabastati ennetähtaegselt
  2. aasta suvel, ent selle vabastamisega kaasneval kriminaalhooldusel rikkus ta korduvalt kontrollnõudeid ja kohustusi: ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei asunud tööle, ei hüvitanud kahju, ei elanud kohtu määratud kohas ega võtnud kontakti kriminaalhooldusametnikuga. Määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitas E. Sutt määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. E. Sutt osales vanglas tööhõives ja läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Programmi läbiviija hindas E. Suti osalust positiivsena.
  4. aprillil 2022 kuulutati välja E. Suti pankrot, mistõttu võib ta pangakontode arestimist kartmata ametlikult tööle asuda. E. Suti võlad pole suured. Seega on tema varaline olukord muutunud. Kohus ei põhjendanud, kuidas peaks E. Sutt veel oma õiguskuulekust tõestama ning millist eesmärki tema jätkuv vangistuses hoidmine kannab. Seoses tutvusringkonnast tuleneva riskiga on samuti oluline märkida, et E. Sutt on maandanud seda riski vangla tööhõives osalemise ja sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimisega. Teises vanglas oleva inimesega suhtles E. Sutt vaid seoses oma pankrotimenetlusega. Lisaks jättis kohus arvestamata, et E. Sutt on vahepeal abiellunud ja tal on alaealine laps. Seegi motiveerib teda õiguskuulekusele. Alkoholi tarvitamise risk on maandatud vanglas vastavasisuliste programmide läbimisega. Viimati tarbis E. Sutt alkoholi
  5. aastal. Seega suudab ta vabaduses alkoholist hoiduda. E. Suti varasemale elukäigule viidates tugines kohus lubamatult arhiveeritud karistustele. Määrusest ei selgu, mis peaks täiendavalt motiveerima E. Sutti õiguskuulekusele – eriti kui karistuse lõpuni on jäänud umbes 9 kuud. Kohus keskendus valdavas osas E. Suti vabastamist toetavatele asjaoludele, kuid leidis siiski üllatuslikult, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  8. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus E. Sutti vabastamata jättes kaalutlusviga ning põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa teda vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele siiski ennetähtaegselt vabastada. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
  9. Kuigi varasemas kohtupraktikas leiti tõesti, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei tohi tugineda tema arhiveeritud karistustele, siis nüüd seda teha tohib: vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. veebruari 2023 määrus asjas nr 1-15-
  11. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on E. Sutti kriminaalkorras karistatud 12 korda ja vangistuses viibib ta
  12. korda. Niisiis pole varasemad karistused iseenesest ega isegi mitte vanglas viibimised talle õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, mistõttu ei pruugi sellist mõju avaldada ka praegune vangistus. Tõsi on see, E. Sutt on vanglas tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega ning tema vabastamisjärgsed elutingimusedki on vabastamist toetavad. Ei saa aga jätta tähelepanuta, et nii on olnud varemgi, ent sellele vaatamata pani viimase ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal toime uued kuriteod. 3
(5)
  1. E. Sutt on pannud toime varavastaseid, isikuvastaseid, liiklus-, avaliku usalduse ja rahu vastaseid ning õigusemõistmisevastaseid kuritegusid. See näitab, et tema õigusvastane käitumine võib avalduda erinevatel viisidel ning kahjustada erinevaid õigushüvesid. Põhjendatult nägi maakohus riski, et E. Sutt võib panna toime uued kuriteod majanduslikel põhjustel ning samuti võib tema kuritegelikku käitumist soodustada võimalik alkoholi tarvitamine ja kriminaalse tutvusringkonna olemasolu.
  2. Tõepoolest võib majanduslikel põhjustel uute kuritegude toimepanemise riski mõnevõrra maandada E. Suti kindel töökoht, tema pankrot ja algatatud kohustustest vabastamise menetlus, samuti asjaolu, et vangistuses on tal kogunenud üle tuhande euro raha. Siiski ei pruugi neist asjaoludest piisata uute varavastaste kuritegude ärahoidmiseks. Nimelt viitas maakohus õigustatult sellele, et varem ei tulnud E. Sutt vabaduses majanduslikult väga hästi toime, ta pidas varavastaste kuritegude toimepanemisest saadavat tulu „lihtsaks“ rahaks ega pidanud seetõttu vajalikuks ametlikult töötada. On võimalik, et E. Sutt ei oska nüüdki oma ametlike sissetulekutega mõistlikult majandada ja tal tekivad uued võlad, mistõttu võib ta pöörduda tagasi kuritegelikul teel hõlptulu teenimise juurde. Samuti ei pruugi ta ametlikku töökohta hoida suuta, kuna varem on tema ametlikud töökogemused vabaduses olnud vaid lühiajalised. Riskiteguriks on ka asjaolu, et E. Suti sõnul on tal vähemalt varem olnud kasiinosõltuvus. Kui E. Sutt peaks mingite asjaolude kokkulangemisel hakkama jälle hasartmänge mängima, siis võib see päädida sellega, et mängurluseks vajamineva raha hangib ta kuritegelikul teel.
  3. Alkoholi tarvitanuna on E. Sutt pannud toime nii liiklus- kui ka vägivallakuritegusid. Kuigi enda sõnul ei tarvitanud ta vabaduses alkoholi palju, kaasnesid alkoholi tarvitamisega talle tihti probleemid. Vangistuses on temaga läbi viidud vestlused alkoholi tarvitamise teemal, enda sõnul ei soovi ta enam alkoholi tarvitamist jätkata ning ka viimase kriminaalhoolduse ajal suutis ta alkoholi tarvitamise keeldu järgida. Samas on ta ka kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud.
  4. Nagu maakohus õigustatult viitas, on E. Sutt pannud kuritegusid toime ka grupis ning see annab alust arvata, et tema tutvusringkonda on vähemalt varem kuulunud kriminaalse mõttemaailmaga isikuid. Kuigi enda sõnul ei soovi E. Sutt selliste isikutega enam suhelda, on ta siiski vangistuse ajal suhelnud kirja teel ühe teises vanglas viibiva kinnipeetavaga. On arusaamatu, miks pidanuks E. Sutt pankrotimenetluse teemal vestlema just vangistatud kurjategijaga, nagu E. Sutt ise väidab. Niisiis ei saa välistada, et tegelikult ei ole E. Sutil soovi kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist täielikult lõpetada.
  5. Määruskaebuses viitab E. Sutt sellelegi, et tal on motivatsioon käituda edaspidi õiguskuulekalt oma abikaasa ja lapse nimel. Samas varem laste ja nüüdseks tema abikaasaks saanud elukaaslase olemasolu teda kuritegudest eemal ei hoidnud. Nii ei saa sellele lootma jääda nüüdki.
  6. Viimaks vastab ringkonnakohus E. Suti küsimustele, mis peaks teda täiendavalt õiguskuulekusele motiveerima, kui teda ei vabastata ennetähtaegselt ja mis eesmärki tema jätkuv vanglas hoidmine kannab. Motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks peaks E. Sutile andma kasvõi see, et ta pärast praeguse vangistuse kandmiselt vabanemist (kas siis tähtaegselt või ennetähtaegselt) enam uuesti vanglasse ei satuks. Vanglas võiks teda korralikult käituma motiveerida näiteks see, et nii võib vangla kohaldada tema suhtes vanglasiseseid soodustusi (vangistusseaduse (VangS) § 22) või vähemasti ei karistata teda distsiplinaarkorras. Vangistuse jätkamise eesmärk on aga suunata teda edasi õiguskuulekale teele, kasvõi tööharjumuse kinnistamise läbi, ning kaitsta samas ka õiguskorda (VangS § 6 lg 1). Lisaks on õigusteoorias leitud, et preventiivsete eesmärkide kõrval on karistuse mõte endiselt ka kurjategijale tema kuriteo eest ebameeldival moel kätte maksmine ehk tasumine (Kiris, Pikamäe, Sootak. Sanktsiooniõigus. 2017, II/27 ja 89). Niisiis on karistus vangistuse näol põhjendatud ka siis, kui pole (kuigivõrd) 4
(5)alust loota, et see muudab inimese õiguskuulekaks: esiteks on vanglas olles uute kuritegude sooritamine keeruline ja teiseks peab inimene lunastama oma süü, olles allutatud talle ebameeldivale meetmele.
  1. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.