Obsah (7)

§ 76§ 209§ 213§ 63§ 65§ 75§ 199

1-21-8401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 06. veebruar 2022, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-21-8401 Kohtunik Kohtuasi Olga Dorogan Viru Vangla materjalid Elvis Suti tingimisi

§ 76ja § 761; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta Elvis Sutt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RESOLUTSIOON Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Elvis Sutile, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu 08.03.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8401 tunnistati Elvis Sutt süüdi

§ 209lg 2 p 1 ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 213lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.

Vastavalt

§ 63lg 2, § 64 lg 1 mõisteti E.

Sutile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Elvis Sutile liitkaristuseks, suurendades mõistetud karistust (s.o 1 aasta 2 kuud vangistust) Harju Maakohtu 25.05.2018 otsusega nr 1-17-6103 mõistetud ja ärakandmata karistuse (s.o 1 aasta 5 kuu 10 päeva vangistuse) võrra, 2 aastat 7 kuud 10 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Elvis Suti poolt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ärakantud karistus 10 kuud 1 päev vangistust. Elvis Sutil jääb kanda 1 aasta 9 kuud 9 päeva vangistust alates 08.03.

1. Kohtuotsus jõustus 24.03.
2. 1 1-21-8401
3. Viru Vangla esitas 13.01.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Elvis Suti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul, kui kohus leiab, et E. Sutti tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, ettepaneku määrata talle käitumiskontrolli ja katseaja pikkuseks ärakandmata karistuse osa, s.o. kuni 17.12.2023 ja

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 nimetatud kohustused.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta E. Sutti ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu E. Sutt taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et vabaduses planeerib osaleda määratud programmis, proovib oma peresuhted korda saada. Ta soovib tööle minna, töötada ametlikult pesumajas ning vabaneda hagidest. Tal on pesumaja kogemus olemas. Sutt väga kahetseb, et pani selle kuriteo toime ja viibib vangistuses. Tal ei ole probleemi alkoholi kuritarvitamisega. Ta jätkab suhtlemist lähedastega. E. Suti jaoks on kõige suurem motivaator, et ta saab oma võlgadest lahti ja tal on võimalus töötada ametlikult. Sellist võimalust tal varem ei ole olnud ja see on olnud väga suur mõjutaja kõikides asjades. Praegu tal on võimalik töötada ametlikult ja ta teab, et ta saab nüüd normaalselt oma elu korda saada. E. Sutt on nõus kriminaalhooldaja poolt pakutavate kohustustega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu leiab, et E. Sutt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
4. Kohus märgib esmalt, et Elvis Sutile on mõistetud liitkaristus teise astme kuritegude toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel lähtuda

§ 76

lg-s 1 sätestatust.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Elvis Sutt talle mõistetud karistusest (1 aasta 1 ku ja 9 päeva vangistust) ära kandnud 10 kuud ja 29 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Elvis Suti puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Elvis Sutt on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule 2 1-21-8401 süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 9. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Rahvastikuregistri andmetel Elvis Sutil elukoht puudub. Kinnipeetav on avaldanud, et läheb elama aadressile XXX. E-kinnistusraamatu andmetel kuulub elamispind T F, kes väidetavalt on Elvis Suti ristiema ja elab enamasti Soomes. Tegemist on kahe korruselise heas korras majaga, kus on kolm tuba, eraldi köök, saun ja WC, olemas rõdu ja terrass. Elukoha omanik T F on andnud kirjaliku nõusoleku, et kinnipeetav võib antud aadressile vabaneda. Seega on täidetud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu.

1. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-11-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Elvis Suti käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
2. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Elvis Sutt osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud, ta on töötanud koristajana, õmblejana, toidujagajana ja käesoleval ajal töötab õmblejana. E. Sutt on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Läbiviija hinnangul avanes kinnipeetav programmi käigus väga suures osas ning see lõi soodsa aluspinna tunnete ja käitumise analüüsimiseks. Programm oli isiku jaoks väga edukas ja tema kuritegelikku käitumise riske maandav. Ka on E. Sutiga toimunud vestlused teemal, kuidas hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Isik kaardistas enda jaoks olulisi väärtusi, lõi seose alkoholi tarvitamise ja kriminogeense käitumisega.
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on Elvis Sutt korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning tegemist oli "lihtsa" rahaga. Seepärast ei ole pidanud tema vajalikuks ametlikult töötada. Isiku sõnul ei tulnud ta vabaduses majanduslikult väga hästi toime ja seda näitavad ka tema kuriteod. Isiku sissetulekuks vabaduses oli peamiselt kriminaalne tulu. Sellest tulenevalt on kohtul kõhklus E. Suti võimekuses ametlikku töökohta hoida ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Vabanemise korral soovib Elvis Sutt tööle asuda oma õele kuuluvas ettevõttes S OÜ, kus töötas lühikest aega enne kinnipidamist. Kuigi ennetähtaegse vabanemise korral on Elvis Sutil võimalus uuesti tööle asuda õele kuuluvas ettevõttes, siis varasemalt talle ametlikust sissetulekust ei piisanud ja ta pidas vajalikuks sissetulekut teenida ka kuritegelikul teel. Seega ei ole kohus veendunud, et töökoha olemasolul suudab E. Sutt seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Püsib risk, et isegi garanteeritud töökohaga tagatud sissetulekust ei piisa süüdimõistetu vajaduste rahuldamiseks ning ta võib minna kergema vastupanu teed ning panna toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks.
4. Elvis Sutil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema ja 6 õde, suhted õdedega on head, emaga ta ei suhtle, kuna ema kuritarvitas alkoholi. Kõige rohkem suhtleb ta ristiemaga T F. Suhted temaga on head ja toetavad. Isiku sõnul on tal viis last, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel. Ta toetab lapsi rahaliselt enda õe kaudu. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, siis kuuluvad tema suhtlusringkonda ka paljud kriminaalse taustaga isikud. Vangla iseloomustuses on märgitud, et Elvis Sutt suhtleb kirja teel teises 3 1-21-8401 vanglas viibiva kinnipeetavaga. Seega tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima vaatamata sellele, et otseselt mõjutatav Elvis Sutt ei ole, kuid võib olla agitaator. Samas on ta korduvalt sooritanud kuritegusid grupis.
5. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et Elvis Sutti varasemat käitumist on mõjutanud alkoholi tarvitamine. E. Sutti on korduvalt karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tunnistab, et alkohol muudab teda vägivaldseks ja tunnistab, et piiride tunnetus kaob. Ütleb, et kõik vägivallakuritegudest on sooritatud alkoholijoobes. Motivatsioon loobuda on sõnades olemas ja viimase kriminaalhoolduse ajal ei tarvitanud ka alkoholi. 2022.a läbis alkoholi teemalised vestlused. Algselt oli keeldunud, sest arvas, et temal pole sellel teemal midagi rääkida. Hiljem analüüsis oma tarvitamist ja seadis eesmärgiks olla kaine. Elvis Sutt on avaldanud kohtuistungil, et tal ei ole rohkem probleemi alkoholi tarvitamisega. Tahab Wismarisse minna. Ta on võimeline alkoholi tarvitamisest loobuma. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Arvestades alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku leiab kohus, et Elvis Sutil alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud, mistõttu võib ta erinevate asjaolude kokkulangemisel naasta alkoholi kuritarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isik ei tarvita narkootikume, kuigi on erinevaid proovinud, kui on pakutud, kuid narkootikumid ei ole tema valdkond. Kuritegeliku käitumise ja uimastite tarvitamise vahel seost ei ole.
6. Kohtu hinnangul räägib Elvis Suti vabastamise vastu ka tema varasem elukäik. Elvis Sutti iseloomustab asjaolu, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust, vanglas on kaheksandat korda ning neist üks on kantud Soomes. Isikut on Eestis korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest (vargused, võõra vallasasja ebaseaduslik enda kasuks pööramine, kelmus) ning asja omavolilise kasutamise, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, joobes juhtimise, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise ning tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Kuriteod ei ole olnud pikalt ette planeeritud. Kuritegude põhjusteks on olnud varalise kasu saamine ja alkoholi tarvitamine, mis soodustab isiku mõtlematut, impulsiivset ning riskivat käitumist (vägivalla kasutamine, joobes juhtimine, mootorsõiduki juhtimine omamata juhtimisõigust). Käitumist iseloomustab puudulik probleemide lahendamise oskus (asjade lahendamine vägivallaga ning teiste vara lõhkumine, omastamine). Praegu kannab karistust kelmuse ja arvutikelmuse eest. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu ja korduvkaristatus sellele, et Elvis Suti näol ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga ning oht kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. Seega annab ainuüksi tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on temalt karta ka tulevikus.
7. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi kohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll. Elvis Sutt on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid seda ta positiivselt läbida ei suutnud. Nimelt Harju Maakohtu 25.05.2018 otsusega tunnistati Elvis Sutt (endine Korpelainen) süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 121 lg 2 p 3, § 201 lg 2 p 1, § 423-1, § 424 lg 2 järgi ja mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus ja vangistus 3 aastat 6 kuud ja 16 päeva. Harju Maakohtu 15.06.2020 määrusega vabastati Elvis Sutt (endine Korpelainen) karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.12.2021 ning määrati Tallinna Vangla Lääne-Harju 4 1-21-8401 kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Teda allutati käitumiskontrollile ja kohustati järgima

§ 75lg 1 p 1 – 6, § 75 lg 2, 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Ta on rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse kontrollnõudeid: ei ole ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei ole asunud uuesti tööle ega võtnud ennast arvele Töötukassas, hoidis kõrvale kohtu määratud kohustusest kahjude hüvitamise osas, ei ole elanud kohtu määratud alalises elukohas ega võtnud kontakti kriminaalhooldusametnikuga. Seoses sellega pööras Harju Maakohus oma 11.05.2021 määrusega Harju Maakohtu 25.05.2018 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistuse, 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva vangistust, täitmisele. Seega on süüdimõistetu analoogses olukorras korra juba riigi usaldust kuritarvitanud ja eelmisel korral tingimuslik karistus ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine oma eesmärki ei täitnud. 17. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed võimalikud elutingimused ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, alkoholi tarvitamine, kriminaalhoolduslike kohustuste mittetäitmine jne. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Elvis Suti ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
2. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus Elvis Suti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 5