← Eesti

3-23-391/8

Obsah (6)§ 61§ 11§ 57§ 37§ 6§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-391 Haldusasi Oilseeds Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti ko

§ 61

lg 3 näeb ette, et määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 466 lg-s 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele. Ringkonnakohus ei ole 04.10.2022 määruses otsustanud, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. Samas tuleneb

§-st 57 (millele on ka ringkonnakohus 04.10.2022 määruses viidanud), et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele

-i kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni. Kuni 30.06.2022 kehtinud

ei reguleerinud ringkonnakohtu määruse kehtima hakkamise küsimust. Seega rakendus TsMS § 478 lg 4, mis näeb ette, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata. Sellest järeldub, et ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele (st saneerimiskava on tühistatud ja saneerimismenetlus lõpetatud). Sellisel juhul ei rakendu praeguses olukorras ka

§ 11

lg 1 p 1, mis reguleerib täitetoimingute peatamist kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Lisaks tuleb

§ 11

lg 1 p 1 kontekstis (nii enne kui pärast 01.07.2022) eristada täitemenetlust ja muud sundtäitmist.

§ 11

lg 1 p-s 1 nimetatud „täitemenetlus“ seondub täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel läbiviidava täitemenetlusega, mida tuleb eristada MKSi alusel läbiviidavast tasaarveldusest ja sundtäitmisest (MKS § 105 ja 13. ptk). Tsiviilasja nr 221-1364 toimikust nähtuvalt on Harju Maakohus 02.09.2021 määrusega peatanud Oilseeds Trade OÜ vara suhtes kõik läbiviidavad täitemenetlused kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlused, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks. Kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-21-1364 muud sundtäitmist üldpiiranguna peatanud. Täitemenetlus ega muu sundtäitmine ei peatu

§ 11

lg 1 p 1 järgi automaatselt saneerimismenetluse algatamisel (võrdle

§ 11

lg 1 p 2), vaid see eeldab kohtu otsustust (vt ka alates 01.07.2022 kehtiva

-i § 11 lg-d 12 ja 6). Eeltoodust tulenevalt ei olnud maksuhalduril 01.12.2022 ja 02.12.2022 (s.o ajal, mil maksuhaldur kandis kaebaja ettemaksukontole 182 916,52 eurot ning tasaarvestas selle summa kaebaja varasemate maksunõuetega) keelatud kaebaja vara suhtes MKS-i alusel sundtäitetoimingute tegemine seonduvalt saneerimismenetlusega. Sellest tulenevalt ei ole ühtlasi praegusel hetkel (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks) oluline hinnata, kas maksuhalduri 01.12.2022 ja 02.12.2022 toiminguid tuleb pidada sundtäitmiseks

§ 11lg 1 p 1 tähenduses.

Lisaks peab kohus arvestama avaliku huviga. Maksuvaidlustes ei ole avalikku huvi reeglina selle vastu, et maksusumma laekuks riigile kohe. Küll aga on avalikes huvides see, et maksusumma laekumine ei satuks ohtu juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. Maksusumma võib jääda laekumata näiteks juhul, kui äriühingu varaline seis on sedavõrd kehv, et maksuotsuse täitmise peatamisest sõltumata lõpetab äriühing oma majandustegevuse. Ka praegusel juhul ei ole kohtul kindlust, et esialgse õiguskaitse kohaldamine aitaks oluliselt kaasa kaebaja majandusliku olukorra parandamisele ja vaidlusaluse enammakse täitmine kaebaja pangakontole oleks hiljem vajadusel tagasipööratav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. Oilseeds Trade OÜ palub 22.03.2023 määruskaebuses (täiendatud 29.03.2023) tühistada Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. 4

(8)3-23-391 Halduskohus on ekslikult leidnud, et Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-21-1364 kohaldub TsMS § 478 lg 4 ehk määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele (s.t saneerimiskava on tühistatud ja saneerimismenetlus lõpetatud). Kehtiva

§ 57

sätestab, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.06.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele sama seaduse kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni.

§ 37

lg-st 2 ei tulene, et saneerimismenetlust lõpetav määrus oleks koheselt täidetav. Kui seadusandja oleks seda vajalikuks pidanud, oleks vastav täpsustus lisatud, nagu seda on tehtud

§ 37lg 1 puhul.

Arvestada tuleb saneerimismenetluse omapära. Kui saneerimismenetluse lõpetamine oleks kohe täidetav, tuleks määruskaebuse rahuldamise järgselt igakordselt algatada uuesti saneerimismenetlus. Kohaldamisele kuulub kehtiva

§ 61

lg 3, mille kohaselt määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele. Tegemist on täpsustava menetlusõiguse sättega, mille kohaldamist ei piira

§ 57. Seega ei ole ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus täidetav enne jõustumist.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tsiviilasjas nr 2-21-1364 ei ole kohus muud sundtäitmist üldpiiranguna peatanud. Harju Maakohus tunnistas 19.05.2021 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõuna kehtetuks MTA poolt tsiviilasjas nr 2-21-1364 saneerimismenetluse algatamisest 17.03.2021 kell 17.09 kuni saneerimiskava kinnitamiseni tehtud täitetoimingud. Olukorras, kus ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusega on tühistatud maakohtu määrus saneerimiskava kinnitamise kohta, kehtib 19.05.2021 määrus. Sellega, et saneerimismenetluses oleva maksuvõla osas ei saa maksuhaldur viia läbi täitetoiminguid, on nõustunud ka maksuhaldur. MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toiminguid tuleb pidada täitetoiminguteks. Sellele viitab ka MKS § 130 pealkiri. Vahetegu

§ 11lg 1 mõistes täitemenetluses või muul sundtäitmisel on kunstlik.

Ühtlasi ei piirdu „täitemenetlus“ vaid TMS alusel läbiviidava täitemenetlusega. TMS ei sätesta täitemenetluse mõistet. Täitemenetluse sisu on tuletatav TMS § 3 lg-st 1 ning selleks on täitedokumentide täitmine. TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. MKS § 130 järgi teostab maksuhaldur ise enda haldusaktidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Halduskohus jättis põhjendamatult hindamata kaebaja väited selle kohta, kas maksuhalduri poolt 01.12.2022 ja 02.12.2022 tehtud toiminguid tuleb pidada sundtäitetoiminguteks. Kuna tegemist oli sundtäitetoimingutega, siis polnud maksuhalduril õigust kaebaja vara suhtes MKS-i alusel sundtäitetoimingute tegemiseks saneerimismenetluses olevate nõuete täitmiseks. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2022 määrusega esialgse õiguskaitse andmise kohta, mis puudutab sama enammakset. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest ja kaebusest tuleneb kaebaja eesmärk kanda veebruar‒aprill 2022 KMD-de alusel tekkinud tagastusnõudega pärast 17.03.2021 tekkinud jooksvaid maksukohustusi. Avaliku huvi seisukohast ei tohiks olla vahet, millise perioodi maksukohustusi tasutakse. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa avalik huvi ülemääraselt riivatud. Esialgse õiguskaitse tulemusena saaks tasutud kaebaja jooksev maksuvõlg. Pärast saneerimismenetluse algatamist on kaebaja deklareeritud maksukohustused kokku 164 865,14 eurot. Maksuhaldur on õigusvastaselt tasaarvestanud kaebaja tagastusnõuded summas 182 916,52 eurot enne 5

(8)3-23-391 saneerimismenetlust tekkinud maksukohustusega. Kaebaja pangakontod on maksuhalduri poolt arestitud alates septembrist 2022, millede suurusjärk on summas 59 617 eurot. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kuuluksid kaebajale tagastamisele summad, millest on maha arvatud pärast 17.03.2021 tekkinud maksuvõlad. Kaebaja tagastusnõuete ja kohustuste vaheline saldo on kaebaja kasuks. Sellises olukorras tuleks maksuhalduril tühistada ka kaebaja pangakontodele seatud arestid. Kaebaja majandustegevusse suunatavate rahaliste vahendite suurusjärk oleks sellisel juhul ca 70 000‒80 000 eurot (tagastusnõude ja kohustuste vahe + pangakontolt arestitud summad). Tegemist on kaebaja majandustegevuse läbiviimise jaoks arvestatavas suurusjärgus vahenditega. Kaebaja ettevõtlus on täna toimiv, kuid käibevahendite ja arvelduste piiratuse tõttu ümber korraldatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine taastaks kaebaja majandustegevuses algse tegevuse ja viiks tema majandusliku olukorra paranemisele. MTA väljastas 23.03.2023 kaebajale järjekordse sundtäitmise hoiatuse väljaspool saneerimiskava olevate jooksvate maksukohustuste sissenõudmiseks. 12. MTA palub 30.03.2023 vastuses (täiendatud 04.04.2023) jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saavutaks kaebaja oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Seisuga 30.03.2023 on kaebaja maksuvõlg kokku 495 612,49 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 9263,40 eurot. Kaebaja varalist seisu ja võlgnevusi (sh maksuvõlga) arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks maksuhalduril võimalik vaidlusalust summat tagasi saada. Seega on tegemist olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitaks avalikule huvile olulist ning pöördumatut kahju. MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingud ei ole maksuvõla sundtäitmine. Tegemist oli MKS § 105 alusel tehtava tasaarvestamisega, milleks ei tulene keeldu

-st. Seetõttu oli maksuhalduril õigus maksuvõla tasaarvestamiseks kaebaja ettemaksukontol olevate vahenditega, olenemata sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus kehtis või mitte. Üksnes sundtäitmise hoiatuse andmisest ei saa järeldada, et maksuhaldur on asunud sundtäitetoiminguid teostama. MKS § 128 lg 1 kohaselt toimub sundtäitmine MKS

  1. ptk-s ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras ning maksuhalduri poolt teostatavad sundtäitetoimingud on sätestatud MKS §-des 130‒
  2. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur vastavaid toiminguid teinud. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele. Kaebaja tuginemine määruse kehtivuse hindamisel

§ 6¹ lg-le 3 ei ole asjakohane.

Kuni 30.06.2022 kehtinud

ei reguleerinud ringkonnakohtu kehtima hakkamise küsimust. Seetõttu rakendus (vastavalt

§-le 4) TsMS § 478 lg 4, mis näeb ette, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata. Määruskaebuses esitatud väited on ka vastuolulised. Kaebaja ei ole selgitanud, millest tulenevalt peab ta Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määruse kehtivuse hindamisel võimalikuks lähtuda praegu kehtivast

-i redaktsioonist, kuigi tema senine väide on olnud, et vaatlusaluses saneerimismenetluses kohaldub kuni 30.06.2022 kehtinud

-i redaktsioon.

§ 11lg 1 p 1 kontekstis tuleb eristada täitemenetlust ja muud sundtäitmist.

Seisukoht, nagu ei piirduks täitemenetlus vaid TMS-i alusel läbiviidava täitemenetlusega, on väär. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 11

lg 1 kohaselt peatas kohus saneerimismenetluse algatamisel ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse. Muud sundtäitmise toimingud automaatselt ei peatunud. Et kaebaja oli sellest teadlik, kinnitab asjaolu, et ta esitas saneerimismenetluses esialgse õiguskaitse taotluse maksuhalduri täitetoimingute peatamiseks. Ka Harju Maakohtu 6

(8)3-23-391 poolt saneerimismenetluses tehtud määrustest nähtub, et kohus on teinud vahet täitemenetluste ja maksuhalduri poolt tehtavate täitetoimingute vahel. Väide, et MTA läbiviidud toimingutel on kaebaja majandustegevusele pärssiv mõju, on otsitud ja ebaveenev olukorras, kus äriühingul on võlgnetavaid kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku üle 10 miljoni euro. Kaebaja väited ja arvutused sellest, kuidas võimaldaks esialgse õiguskaitse rakendamisel saadavad summad taastada tema majandustegevuses algse tegevuse, ei ole kontrollitavad ega veenvad. Eksitav on ka väide, et maksuhaldur katab enammaksega saneerimiskavas olevat maksuvõlga, mille täitmiseks on määratud omaette tähtaeg – vastustaja juhib tähelepanu, et ringkonnakohus tühistas saneerimiskava kinnitamise. Vastustaja nõustub, et kaebaja peamiseks eesmärgiks on jooksvate maksuvõlgade katmisest ülejääva osa kättesaamine. Haldusasjas nr 3-22-1707 taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras ka jooksvate maksukohustuste sissenõudmise peatamist (mida kohus võimalikuks ei pidanud). Seetõttu on ilmne, et kaebaja sooviks on vältida võlgnetavate maksukohustuste täitmist. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks, et kaebaja saavutab enda eesmärgi kohtuvaidlust läbimata. Samuti on äärmiselt ebatõenäoline, et maksuhalduril tekiks võimalus maksuvõla hilisemaks sissenõudmiseks. Tallinna Ringkonnakohus lähtus esialgse õiguskaitse kohaldamisel haldusasjas nr 3-22-1707 konkreetse kohtuvaidluse prognoosist. Praegust vaidlust see prognoos ei puuduta. Riigikohus jättis 03.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 Oilseeds Trade OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata ning sellega on Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus jõustunud ja Oilseeds Trade OÜ saneerimismenetlus lõppenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
  2. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt eeldab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, et esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
  3. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 07.03.2023 määruse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
  4. Mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et kaebaja vajab jooksvate kulude (sh jooksvate maksuvõlgade) tasumiseks ja majandustegevusega jätkamiseks rahalisi vahendeid. Seega tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada.
  5. Kaebaja on määruskaebuses läbivalt seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus on kehtiv ja täidetav alates jõustumisest ning halduskohus lähtus ebaõigest eeldusest, et ringkonnakohtu määruse kehtima hakkamisel tuleb lähtuda TsMS § 478 lg-st
  6. Selline kaebaja seisukoht on ekslik. Alates 01.07.2022 kehtiv

§ 57sätestab, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 2022.

a

  1. juulit, kohaldatakse saneerimismenetlusele sama seaduse kuni
  2. a
  3. juunini kehtinud redaktsiooni.

§ 57on rakendussäte.

Rakendussätted on normid, mis sisaldavad seaduse sätete rakendamise erisusi ja täpsustusi. Seega tuleb praegusel juhul lähtuda rakendussättest ning kohaldamisele kuulub kuni 2022. a 30. juunini kehtinud

redaktsioon. Kuni 7

(8)3-23-391 30.06.2022 kehtinud

-s puudus saneerimismenetluses tehtavate määruste kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise aega reguleeriv üldine norm, mistõttu tuli

§ 4lg 1 järgi kohaldada Ts

MS-s hagita menetluse kohta sätestatut. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui jõustumisest. Ringkonnakohtu 04.10.2022 määruses ei olnud määratud selle täitmisele kuulumise hilisemat aega. Vaidlus puudub selles, et määrus tehti puudutatud isikutele teatavaks enne MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toiminguid. Tänaseks on tulenevalt Riigikohtu 03.04.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-1364, millega jäeti Oilseeds Trade OÜ määruskaebus menetlusse võtmata, Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus ka jõustunud. 18. Kuna ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusega nr 2-21-1364 jäeti Oilseeds Trade OÜ saneerimiskava kinnitamata ja lõpetati saneerimismenetlus, ei olnud

§ 11

regulatsioon (sõltumata sellest, kas ja kuidas tuleks eristada TMS-i alusel läbiviidavat täitemenetlust teistest täitetoimingutest) enam asjakohane ja maksuhalduri 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingutega ei olnud kaebaja deklareeritud, kuid võlas olevate maksustamisperioodide

  1. a detsember ja
  2. a jaanuar maksukohustuste katmine ettemaksukontole kantud summadest keelatud. Samal põhjusel ei piiranud maksuhalduri MKS § 105 alusel maksuvõla tasaarvestamist ka Harju Maakohtu 19.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-
  4. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta seoses avaliku huvi kaitsmise vajadusega. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt esineb maksude laekumise vastu küll tungiv avalik huvi, kuid see ei kaalu üles taotleja esialgse õiguskaitse vajadust juhtumil, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja hilisemal kaebuse rahuldamata jätmisel maksusumma ei jääks üldse laekumata, vaid lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). Kaebaja majanduslikku olukorda ning võlausaldajate ees lasuvaid võlgnevusi arvestades puudub praegusel juhul kindlus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine aitaks kaasa kaebaja majandusliku olukorra parandamisele ning vaidlusaluse summa täitmisel kaebaja pangakontole oleks see hiljem vajadusel tagasipööratav. Kaebaja väited ja arvutused sellest, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel saaks tasutud kaebaja jooksev maksuvõlg, ei ole kontrollitavad ja veenvad. Kuna ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusega tühistati saneerimiskava kinnitamine ja lõpetati saneerimismenetlus, on asjakohatu ka määruskaebuse väide, et vastustaja katab enammaksega saneerimiskavas olevat võlga.
  5. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kuigi see ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, siis ei nähtu praeguses asjas ka selle poolt kõnelevaid erandlikke asjaolusid.
  6. Eelneva põhjal jääb Oilseeds Trade OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.