1-17-9229/143

(4)Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Sergey Tsaplini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et arvestades asjaoluga, et Sergey Tsaplin on vanglast vabanedes Eestist väljasaadetav, siis toetab Tartu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui kohus loobub Sergey Tsaplini suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest KrMS § 426 lõike 3 alusel. Prokurör esitas enda arvamuse Sergey Tsaplini tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi kinnipeetava puhul negatiivsete asjaoludena välja süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Prokuröri hinnangul on tegemist isikuga, kes ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning ei suuda isegi range järelevalvega asutuses käituda seaduskuulekalt ja reegleid järgivalt. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokurör Sergey Tsaplini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märkis, et juhul, kui kohus otsustab siiski Sergey Tsaplini vanglast tingimisi enne tähtaega vabastada, siis prokurör toetab isiku riigist väljasaatmist ja loobub isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest KrMS § 426 lõike 3 alusel. Sergey Tsaplin avaldas kohtuistungil, et ta on neljal korral karistatud kriminaalkorras ning on teist korda vangistuses. Kinnipeetava sõnul tahab asuda elama Venemaale, seal õppida eriala ja töötada sellel erialal. Vanglas olles alguses keeldus töötamisest, kuid on parandanud end ja hakkas tööle majandustöödel, lisaks oli hooldaja invaliidist kambrikaaslasele. Rikkumisi pole, ühe korra eraldati teda lukustatud kambrisse, kuna kambrikaaslasel oli konflikt. Leiab, et kantud vangistuse aeg on piisav selleks, et mõista kuritegude raskust, mille toime pani. Vangistus on olnud šokiks ja preventiivseks, on veel noor ja suudab oma elu täielikult muuta. Leiab, et on teeninud selle võimaluse, et parandada elus tehtud vigu. Kuriteod pani toime olles väga noor ja halva seltskonna mõju all, ei mõelnud toimepandud vigade raskusele. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergey Tsaplin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxlinnas asuva rehabilitatsioonikeskus xxxxxxxxxxxx, mis asub aadressil xxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxd juhatuse liige ja Sergey Tsaplini võimalikud toakaaslased on andnud nõusoleku Sergey Tsaplini korterisse elama asumiseks ning elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav asuks elama määratud tuppa, temaga samas oas elavad kaks täisealist isikut on andnud oma nõusolekud. Seega esinevad formaalsed alused Sergey Tsaplini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2

(4)Sergey Tsaplinil on kolm kehtivat kriminaalkaristus, vangistuses viibib ta teist korda. Hetkel kannab ta karistust grupis toime pandud vägistamise eest. Varasemalt on toime pannud ka röövi katse. Kuriteo toimepanemise ajendiks on olnud puudulik probleemide lahendamise oskus, mõjutatavus, mõtlematus oma tegude tagajärgedel, lisaks ka seksuaalne motiiv ja soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Sergey Tsaplin on Vene Föderatsiooni kodanik ja on ise esitanud taotluse elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet on 22.08.2022. a otsusega tunnistanud Sergey Tsaplini pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks. Lahkumisettekirjutus koostatakse vahetult enne vanglast vabanemist. Seega puudub Sergey Tsaplinil seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks peale vangistusest vabanemist. Positiivse asjaoluna saab Sergey Tsaplini puhul välja tuua vangla majandustöödel osalemise. Kuigi vangistuse alguses leidis Sergey Tsaplin, et see pole mingi töö ja keeldus töö tegemisest, on ta muutnud oma arvamust ning koristanud osakonda. Lisaks on Sergey Tsaplin töötanud kambrikaaslase abistajana. Vangla esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vanglateenistuse ametnikega suheldes Sergey Tsaplinil probleeme olnud. Positiivse asjaoluna saab välja tuua ka toetavad lähedased ja elukoha olemasolu vabanemisel. Hinnates süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi küll rahuldavateks, rõhutab kohus, et elamiskoha olemasolu ning toetavate lähedaste olemasolu oli Sergey Tsaplinil ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Järelikult ei ole Sergey Tsaplini vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Kõik eelnev räägib isiku ennetähtaegse vabastamise poolt. Samas esineb ka asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Üheks selliseks asjaoluks on Sergey Tsaplini poolt toime pandud mitmed eriliigilised kuriteod, mille eest kannab pikaajalist liitkaristust. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt ei saa Sergey Tsaplini käitumist vangistuses paraku heaks pidada. Kuigi kinnipeetaval ei ole hetkel ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, viibis kinnipeetav ajavahemikul 03.12.202121.01.2022 eraldatud lukustatud kambris selle eest, et oli seotud osakonnas toimunud intsidendiga, mille käigus loobiti kaaskinnipeetava kambrisse vedelikke ning ähvardati kaaskinnipeetavat. Lisaks on Sergey Tsaplin keeldunud riigikeele õppima asumisest. Taasühiskonnastavates tegevustes pole kinnipeetav osalenud, sest ei oska riigikeelt. Sergey Tsaplin omab rahalisi nõudeid summas 8476 eurot, mille kohta on tunnistanud, et ei kavatse maksenõudeid tasuda, kuna ei jää Eestisse elama. Kui Eestisse elama jäetakse, siis maksaks ära. Eelnev ilmestab selgelt Sergey Tsaplini suhtumist kehtestatud reeglitesse ja korda. Kui kinnipeetaval on raskuski korra järgimisega isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta võiks seaduskuulekalt vabaduses toime tulla. Arvestades Sergey Tsaplini varasemat elukäiku ja käitumist vangistuses, leiab kohus, et käesolev karistus ei ole talle piisavat distsiplineerivat mõju avaldanud. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Kuigi kinnipeetava puhul esineb ka positiivseid asjaolusid nagu perekonna toetus ja kindel elukoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses ja suhtumist kehtivasse 3

(4)õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Sergey Tsaplinil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergey Tsaplini karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4