← Eesti

2-21-2033/52

Obsah (9)§ 661§ 178§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2033 Tsiviilasi X hagi Kihnu Maalambaka

§ 661lg 4).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on X hagi Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi vastu juhatuse otsuse ja üldkoosoleku otsuse p-i 1 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt juhatuse otsuse ja üldkoosoleku otsuse p-i 1 kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt 16.11.2020 tegi kostja juhatus otsuse hageja Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist väljaarvamise kohta. Otsuse järgi oli väljaarvamise põhjuseks liikmele sobimatu käitumine, sh kostja asutajate ja juhatuse liikmete laimamine, valesüüdistuste esitamine ja kostja maine kahjustamine. 08.12.2020 saatis hageja kõigile kostja liikmetele, sh juhatusele e-kirja, milles selgitas, et kuivõrd juhatusel ei ole kostja põhikirja järgi pädevust liikmeid välja heita, on juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta õigustühine ning et hageja peab end endiselt kostja liikmeks. Lisaks selgitas hageja, et juhatuse etteheited talle on tegelikkuses alusetud. 12.12.2020 toimus kostja üldkoosolek, kus juhatuse esinaine tegi ettepaneku lisada päevakorda punkt kinnitada juhatuse 16.11.2020 otsus hageja Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist väljaarvamise kohta. Sellekohane punkt lisati üldkoosoleku päevakorda, misjärel otsustati kinnitada juhatuse 16.11.2020 otsus hageja väljaarvamise kohta Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist. Kostja liikmete väljaheitmine on antud kostja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse ja kostja juhatusel ei ole pädevust liikmete Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist välja arvamiseks. Samuti ei ole antud täidetud põhikirja nõue, et liikme väljaheitmiseks on vaja ¾ poolthäältest. Koosoleku kutses ei teavitanud juhatus liikmeid sellest, et kavatseb otsustada hageja väljaheitmise küsimust. Seejuures volitasid 12 liiget koosolekul end esindama juhatuse esinaist. Seega on juhatuse esinaine kuritarvitanud talle antud volitusi. Selliselt vastu võetud otsus on vastuolus heade kommetega. Väljaarvamisteates ja üldkoosolekul avaldatud etteheited hagejale on ebaõiged. Hageja ei ole teinud postitusi, mis kahjustaksid kostja mainet, samuti ei ole hageja ühtegi kostja liiget ega kostjat avalikult ega mitteavalikult solvanud. Hageja on küll tõstatanud rida olulisi teemasid, sh teinud ettepanekuid karja külastuste tasustamise protsessi muutmiseks ja tallede eeltõuraamatusse võtmise protsessiga seoses, taunides mõningaid juhatuse esimehe tegevusi, kuid hageja tegevust ei saa mingil juhul pidada ühistu mainet või tegevust oluliselt kahjustavaks. Probleemidest rääkimine ja diskussiooni algatamine ei ole käsitletav kostja halvustamise või maine kahjustamisena, nagu kostja on hageja väljaarvamise teates ebaõigesti leidnud.
  2. Pärnu Maakohus võttis 23.03.2021 X hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagiavaldusele seisukoha esitamiseks. 12.04.2021 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles kostja ei tunnista hagi ega hageja väiteid, et hageja väljaarvamine Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist on ebaseaduslik ja Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi vastav juhatuse otsus ja üldkoosoleku otsus on tühised. 16.11.2020 tegi kostja juhatus otsuse hageja väljaarvamise kohta Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist. Selleks, et takistada hageja poolt kostja maine ja tegevuse kahjustamise jätkamist ja kuna üldkoosolekut ei olnud võimalik koheselt kokku kutsuda, pidi juhatus tegutsema. Kostja põhikirjas ei ole täpsustatud liikme väljaarvamist seltsi tegevuse ja kostja maine olulise kahjustamise korral. Peale otsuse tegemist teatas juhatus viivitamatult hagejat tema Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist 2

(4)Tsiviilasi nr 2-21-2033 väljaarvamisest. Hageja palus täiendavat selgitust väljaarvamise põhjustest ja 18.11.2020 e-kirja manuses oli lisatud täiendavad selgitused juhatuse otsuse põhjustest. Hagejal oli õigus esitada nõue oma väljaarvamise arutamiseks üldkoosolekul, mille kohta avaldus ta ei esitanud ja seda ka mitte enne koosolekut. Hageja oli volitanud end esindama Y, kes oli kohal, kuid ei teinud avaldust. Tagamaks võimalus liikmetel anda hinnang juhatuse tegevusele ja otsusele, tegi koosoleku juhataja ettepaneku lisada see päevakorda, mida ka tehti ning liikmed kinnitasid juhatuse otsuse. Juhatuse otsuse kinnitamisel on tegemist tavalise lihthäälte enamusega tehtava otsusega, mitte suuremat poolthäälte osakaalu nõudva otsusega. Olukord oli liikmetele arusaadav ja nad kinnitasid juhatuse otsuse ning kiitsid juhatuse tegutsemise heaks. Kostja üldkoosoleku väljakuulutamisel on märgitud päevakorra punkt: Muud küsimused ja lisatud, et päevakorda saab täpsustada ja täiendada koosoleku algul. Tavaline praktika on, et kui koha peal on liikmetel huvi mõnda teemat täpsustada ja esile tuua, pannakse see eraldi päevakorra punktiks. Tegemist oli COVID-19 kõrgenenud haigusohuga perioodiga, siis otsustasid paljud seltsi liikmed mitte kohale tulla füüsiliselt, vaid osaleda esindaja kaudu. Kõik kostja liikmed olid informeeritud hagejaga seonduvast. 08.12.
  1. saatis hageja e-kirja tema äranägemise järgi valitud avalikkusele, kus selgitas enda arvamusi ja hinnanguid kostja suhtes. Kostja 12.12.2020 üldkoosolekul 16.11.2020 juhatuse otsuse kinnitamine ei riku ühtki seaduses toodud asjaolu ja seega ei ole kostja üldkoosoleku protokolli p.1 tühine. Kui hageja saadab juhatusele suunatud e-kirju paralleelselt teistele adressaatidele, kes ei ole seltsi liikmed, või postitab oma põhjendamatut kriitikat või liikmele kohatuid seisukohti sotsiaalmeedias, siis ei ole tegemist seltsisisese arutelu ega ettepanekutega. Liitudes kostja jõudluskontrolliga võtab lambakasvataja vabatahtlikult kohustuse täita ettenähtud reegleid ja oma tahtmise järgi programmist lahknevat tegevust käsitletakse rikkumisena, samuti järelevalve ja tõukomisjoni halvustamist ilma põhjuseta. Hageja poolt halvustamine, viitamine tema meelest rikkumisele või ebaseaduslikule karistamisele ja nn ettepanekud on tema allumatus kohustuslike reeglite täitmisele. Seltsi liikmel ei ole keelatud teha seltsisiseselt kriitikat, avaldada seisukohti ja ettepanekuid MTÜ administratiivsetes küsimustes. Lisaks sekkumisele õhutab hageja avalikult reegleid rikkuma, tegemist on teadliku kahjustamisega mille sihiks on takistada seltsil eesmärgipäraseid tegevusi ning seeläbi saab kahjustada ka seltsi maine. Kostja juhatus ja tõukomisjon korraldab igal aastal kihnu maalamba aretus-säilitusprogrammi alaseid koolitusi loomaomanikele. Kahjuks kostja ei soovi osaleda neil koolitustel ja seetõttu on tal probleeme valdkonna mõistmisega ja sellest tekivad tal arusaamatused seltsi juhatuse ja tõukomisjoniga.
  2. Pärnu Maakohtu 29.03.2023 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Kompromissi kohaselt kostja tunnistab, et 16.11.2020 ja 12.12.2020 otsused, millega hageja seltsist välja arvati, on tühised. Pooled on kokku leppinud, et hageja ei ole alates kompromissimääruse jõustumisest kostja liige. Kompromissis kokkulepitud liikmelisuse lõpetamise aeg ei muuda olukorda, et perioodil 16.11.2020 kuni liikmelisuse lõppemiseni oli hageja liikmelisus kostjas vaidluse all. Pooled lepivad kokku, et kompromissi jõustumisel puuduvad pooltel üksteise vastu igasugused nõuded ja pretensioonid. Kostja tasub kompromissi korras hagejale 2490 eurot kahe nädala jooksul kompromissilepingu kinnitava määruse jõustumisest. Pooled lepivad kokku, et kui kostja rikub tasumise tähtaega, siis on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pooled on kokku leppinud, et välistavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus on seisukohal, et kohtuistunigl sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-21-2033
  1. Kohus selgitab, et kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest algab kompromissi numbriline järjestus numbriga 1.1, mistõttu kohus muudab kompromisslepingu p-s 3 viite punktile 2 punktiks 1.2 ja p-s 6 viite punktile 5 punktiks 1.
  3. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430

lg 9).

§ 432sätestab menetluse lõpetamise tagajärjed.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled jagasid menetluskulud, mistõttu jätab kohus kompromissilepinguvälised menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 8. Hageja esitas kohtuistungil protkollilise taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtuinfosüsteemi kohaselt hageja tasus hagiavalduse esitamisel 06.02.2021 riigilõivu 300 eurot ja 18.03.2021 täiendavalt riigilõivu 150 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 lg 4 ja 6 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab hagejale 225 eurot. 9.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Kuna pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.