Obsah (8)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 189§ 387§ 180§ 313

1-17-3033 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3033 (17231700021) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada U.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

1. KarS § 65 lg 2 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud ja ärakandmata karistusele Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2017 otsusega mõistetud ja täielikult ärakandmata karistus, s.o 4 kuud ja 29 päeva vangistust ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 1
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.01.2017 kuni 06.01.2017, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
3. Mõistetud ja kandmisele kuuluva liitkaristuse 10 kuud ja 27 päeva kandmist arvestada alates U.U karistuse kandmisele asumisest või tema toimetamisest karistuse kandmisele.
4. U.U-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 144 (sada nelikümmend neli) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 216 (kakssada kuusteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 921 (üheksasada kakskümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „U.U, 1-17-3033, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel U.U-le tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Asitõend: 1 CD plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse U.U ´it KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku, tervise kahjustamises, samuti muus füüsilist valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, selles, et tema 05.01.2017 kella 20 paiku, viibides Tallinnas, xxxx asuvas korteris, viskas järjest kaks tassi ja ühe vaasi oma abikaasa Xxxx suunas, kes pani kaitseks käed pea peale. U.U visatud kaks tassi ja üks vaas tabas Xxxx pead, mille tagajärjel need purunesid. Sellise tegevusega tekitas U.U oma abikaasale Xxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 05.01.2017 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO patsiendikaardile nr xxxx diagnoositi Xxxx lahtine põse- ja temporomandibulaarse piirkonna lahtine haav, sõrme(de) lahtine haav ilma küün(t)evigastuseta. Seega pani U.U oma tahtlike tegudega toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise 2 inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi, jäädes lühimenetluse juurde ega taotlenud enda ülekuulamist. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav on end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, siiralt kahetseb. Inkrimineeritud kuritegu on kvalifitseeritud õigesti, kogutud on piisavalt tõendeid. Tulenevalt U.U taotlusest ja prokuratuuri nõusolekust on alus asja läbi vaadata lühimenetluses.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 05.01.2017 kella 20 paiku, viibides Tallinnas, Xxxxasuvas korteris Xxxxkallal füüsilise vägivalla kasutamine U.U poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise, EMO-kaardi, fotode ja muude kirjalike tõenditega. Kannatanu Xxxxütluste (tl 2-3) kohaselt jõid nad abikaasaga köögis veini, kui Pavel hakkas rumalat nalja tegema, et teda närvi ajada, mille peale tema aga ei reageerinud. Äkki viskas Pavel teda kahe tassi ja vaasiga. Varjas oma pead kätega, kuid nõud tabasid tema pead ja seejärel kukkusid põrandale puruks. Peast hakkas verd jooksma ja ta läks vannituppa. Mees ehmus ja lahkus korterist, kuid ta kuulis, et mees helistas kiirabisse. Tema helistas kohe pojale, kes ka kohale tuli. Siis viis kiirabi ta minema. Kahtlustatava U.U ütluste (tl 33-35) kohaselt jõid nad abikaasaga köögis viina, kui neil tekkis suusõnaline konflikt. Xxxx võttis taldriku ja viskas tema poole, kuid see tabas külmkappi ja purunes. Siis võttis naine vaasi ja viskas põrandale puruks, mille peale ta vihastas, võttis laualt kruusi ja viskas naise näo suunas. Kas naine viga sai, ta ei vaadanud, vaid lahkus köögist. Siis ta nägi, et tema käed on verised ja kuna tal endal vigastusi ei olnud, siis pidi see olema naise veri. Sai aru, et on kruusiga loopides naisele viga tekitanud. Helistas kiirabisse, kuid ise läks trepikotta neljandale korrusele viina edasi jooma. Siis võttis politsei ta kinni. Kahetseb, et naisele valu põhjustas. Tunnistaja Oleg U.U ütluste (tl 10-11) kohaselt helistas talle 05.01.2017 ema Xxxxja teatas, et tema pea on lõhki. Jõudis 15 minutiga kohale ja nägi, et kiirabi on kohal ja ema pea on sidemetes ning verine. Ema ütles, et isa tegi seda ning ema viidi haiglasse. Korteris oli laual ja põrandal palju verd, põrandal olid lõhutud tasside killud. Kutsus kohale politsei, kes veriste kätega isa kinni pidas. U.U kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga (tl 28-32) tõendab isiku kinnipidamise aega, kohta, alust, samuti riietust (kätel kuivanud vereplekid). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati U.U 05.01.2017 kell 22.50 alkoholijoove 1,31 mg/l (tl 27). Edasi juhib kohus tähelepanu 09.01.2017 õiendile 05.01.2017 Häirekeskusesse tehtud kõnede kohta (tl 14). 05.01.2017 kell 21.10 helistas Xxxx ja teatas perevägivallast, et isa U.U on emale tassiga pähe visanud ja korteris on palju verd. Ema viidi kiirabiga juba ära, aga soovib kohale politseid, et olukord fikseeritaks ja isa kinni võetaks. Kell 21.37 helistab Häirekeskuse töötaja xxxx tagasi ja tema küsimusest selgub, et ka U.U helistas Häirekeskusesse ja teatas, et Xxxx on diabeetik ning ise viibib Sillamäel. Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi, mis on tõendatud 05.01.2017 koostatud isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga. Sellest nähtuvad kannatanul Xxxx tuvastatud tervisekahjustused: pea ja alalõug sidemetes, kaelal nahamarrastus pikkusega 5 cm; parema käe nimetissõrm sidemes, näha pindmine lõikehaav 3 pikkusega ca 1 cm (tl 4-6). Samuti nähtuvad kannatanu Xxxx Põhja-Eesti Regionaalhaigla 05.01.2017 koostatud patsiendi EMO-kaardist raviasutuses fikseeritud vigastused: põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtine haav, sõrme lahtine haav (tl 7-8). Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda nõudega loopis, varjas ta pead kätega, kuid sellest hoolimata sai ta nõudega vastu pead ning peast hakkas verd jooksma. Vaadates fotosid ja EMO-s fikseeritud tervisekahjustusi: põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtine haav, sõrme lahtine haav, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi, s.o põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtine haav, sõrme lahtine haav ning samuti tekitas sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Järgmisena peab kohus hindama U.U tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule kruusiga pihta visata ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Edasi nähtub, et selle teo tagajärjel tekkisid kannatanul lahtised peahaavad. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas U.U oli tahtlus ka KarS § 121 lg 1 kirjeldatud tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiksid kannatanul tervisekahjustused. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et sellise teo tulemusena saab kannatanu kindlasti haiget ja võivad tekkida ka pea haavad. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o korterist lahkumine ilma kahjustuste vastu huvi tundmata. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustusi. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2 alusel, s.o kuriteo toimepanemine lähisuhtes. Kuna süüdistatava ja kannatanu ütluste kohaselt olid nad abielus ja elasid koos, siis tuleb süütegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani U.U toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes.
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Seadusandja on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt U.U ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Legaalse sissetuleku puudumisele viitavad kohtu arvates ka kriminaaltoimikus tuvastatud asjaolud. Nimelt jättis süüdistatav temale väärteo toimepanemise eest kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi tasumata ning rahatrahv asendati kohtumäärusega üldkasuliku tööga. Süüdistatav jättis ka üldkasuliku töö tegemata ning üldkasulik töö asendati järgmise Harju Maakohtu 02.11.2016 määrusega arestiga (tl 63-65), mida süüdistatav tähtaegselt kandma ei asunud. Lisaks sellele karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 14.12.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (tl 41-49), mis viitab üheselt legaalse sissetuleku puudumisele. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt juba eelmiste kohtuotsustega välja mõistetud ja ka käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol. Sellistest andmetest tulenevalt saab asuda seisukohale, et rahaline karistus ei oleks täidetav ja süüdistataval puuduvad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seega ei saaks rahaline karistus täita ka karistuse eripreventiivset eesmärki, st sundida isikut loobuma süütegude toimepanemisest edaspidi. Käesolevaks ajaks on jõustunud ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2017 otsus(tl 57-62), millega süüdistatavat karistati KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud ja 29 päeva, mis senini on kandmata. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates U.U süü suurust KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist, s.o koduse tüli käigus abikaasale kruusiga vastu pead viskamine, millega tekitati kergeid tervisekahjustusi. Tekitatud tervisekahjustused ei olnud väga intensiivsed ja kohus hindab süüdistatava süüd keskmiseks. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja süüdistatav avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestada kergendava asjaolu olemasolu. Lisaks sellele leiab kohus, et süüdistatava süüd vähendab ka asjaolu, et ta ise teatas hädaabinumbril kannatanust, kuigi varjas samal ajal väljakutse põhjust ja enda asukohta. Samas aga andis ta teada abivajajast, et tagada esmaabi osutamine. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt (tl 15-20) on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste ja liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest, seega ei ole isikut varem isikuvastases kuriteos süüdi mõistetud. Arvestades aga seda, et tegemist on n.ö perevägivallaga, mis on ühiskonnas väga taunitav, siis peab karistus väljendama ühiskonna hukkamõistu sellisele käitumisele. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et perevägivalla eest mõistetakse karistuseks reaalne vangistus, suurendab ka teiste isikute turvatunnet. 5 Arvestades kõike eeltoodut, s.h kergendava asjaolu ja süüd vähendava asjaolu olemasolu, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid seda mitte sanktsioonimäära alammääras. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et käesoleval ajal peaks süüdistatav kandma karistust Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2017 otsuse (millega tühistati osaliselt Harju Maakohtu 14.12.2016 otsus ning tehti uus otsus) alusel, mille kohaselt ärakandmisele jäävaks karistuseks mõisteti U.U-le 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritav kuritegu on toime pandud 05.01.2017, so pärast Harju Maakohtu 14.12.2016 otsuse kuulutamist. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2017 otsusega mõistetud karistus, s.o 4 kuud ja 29 päeva vangistust täies ulatuses.
4. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna U.U on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on U.U eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Seega tuleb menetluskulud täies mahus süüdistatavalt välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistataval püsiva töise sissetuleku puudumist ning mõistetava karistuse iseloomu, so vangistust, mille kandmise ajal ei pruugi süüdistatav olla püsivalt tööga hõivatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6