Obsah (5)

§ 175§ 180§ 183§ 187§ 181

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6559 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlu

§ 175

lg 1 p-st 4, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta, et tegemist on üldnormiga, mis sätestab ühe menetluskulu liigi - määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud säte ei määra kindlaks, kes ning millistel tingimustel menetluskulu kandma peab. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist reguleerib

1. peatüki
2. jagu( §-d 180-188). 12.

§ 180

lg 1 üldpõhimõte sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Samas on kohtuotsuse täitmise, sealhulgas

§-s 427 sätestatud küsimuste lahendamine uus menetlusstaadium, mis järgneb kohtuotsuse tegemisele ja jõustumisele. Kriminaalmenetluse seadustiku loogika järgi lahendatakse menetluskulude põhjendatuse ja nende hüvitamise küsimus üldjuhul igas menetlusstaadiumis eraldi, sõltuvalt selle menetlusstaadiumi alustamise põhjustest või alustamise taotlejast ja selle staadiumi lõpplahendist. Näiteks apellatsioonija kassatsiooniastmes hüvitab menetluskulud süüdistatav vaid juhul, kui tema huvides esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ja maa- või ringkonnakohtu otsus muutmata. Muudel juhtudel kannab menetluskulud riik. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kannab kulud riik (

§ 183

), kuid kooskõlas eelmärgituga vaid menetluskulude osas, mis tekkisid enne kriminaalmenetlust lõpetavat lahendit. Kui menetlusosaline vaidlustab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse määruskaebe korras, võetakse edasises menetluses aluseks määruskaebemenetluse sätted (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-80-15, p 8). Ka süüdimõistvale otsusele järgneva konfiskeerimismenetluse puhul hüvitab selle kulud süüdimõistetu vaid juhul, kui konfiskeerimistaotlus rahuldatakse. Kui süüdimõistva kohtuotsuse tegemisele järgnenud 2 konfiskeerimismenetluses jäetakse prokuröri konfiskeerimistaotlus konfiskeerimismenetluse kulud riigi kanda (

§ 187¹ lg 2).

rahuldamata, jäävad 13. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise, sealhulgas kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste, sealhulgas ärakandmata karistuse täitmisele pööramise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samas tuleks antud küsimuses kohaldada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses asjas nr 3-1-1-1-16 sätestatud seisukohti, milles leiti, et karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist ei saa samastada isiku süüditunnistamisega

§ 180lg 1 tähenduses.

14. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste, sealhulgas ärakandmata karistuse täitmisele pööramise menetlust ei saa samuti samastada isiku süüditunnistamisega

§ 180lg 1 tähenduses.

Käesoleval juhul esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuid kohus jättis antud taotluse rahuldamata. Erakorralises ettekandes sisalduva taotluse - pöörata mõistetud karistus täitmisele - menetlemine sarnaneb pigem õigusemõistmisega ning arvestades, et kohus taotlust ei rahuldanud, siis tuleks analoogia korras

§ 181lg 1 sätteid kohaldades jätta menetluskulud riigi kanda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Kaitsja on seisukohal, et kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise, sealhulgas ära kandmata karistuse täitmisele pööramise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist, tuleks analoogia korras kohaldada Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-1-16 toodud seisukohti. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu, leides, et maakohus on õiguspäraselt V.K-lt kõnealused menetluskulud välja mõistnud.
2. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-1-16 analüüsiti menetluskuludega seonduvat olukorras, kus isiku suhtes jäeti karistusjärgne käitumiskontroll, mis on KarS § 871 lg 1 alusel kohaldatav pärast vangistuse täieliku ära kandmist, kohaldamata. Seega erineb käitumiskontrolli kohaldamine Riigikohtu hinnangul oluliselt tavalisest kohtuotsuse täitmise menetlusest, kuna selle tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et olukorras, kus karistusjärgne käitumiskontroll jäetakse kohaldamata, tuleb maakohtus tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda.
3. Kaitsja määruskaebusest on justkui võimalik välja lugeda, et põhjus, miks tuleks tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda, on asjaolu, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne jäeti rahuldamata, tuues paralleeli viidatud Riigikohtu lahendiga, kus menetluskulud jäeti riigi kanda põhjusel, et karistusjärgne käitumiskontroll jäeti kohaldamata. Eeltoodud kaks olukorda on aga olemuslikult erinevad. Nimelt ei ole karistusjärgne käitumiskontroll isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi. Kuigi eelnev süüdimõistmine on käitumiskontrolli kohaldamise eeldus, ei ole käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa (RKKKm nr 3-1-1-1-16, p 9.1).
4. Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus V.K on Viru Maakohtu 07.07.2017 otsusega mõistetud karistus osaliselt kandmata (isik vabanes Viru Maakohtu 20.03.2018 määrusega karistuse kandmiselt ennetähtaegselt). Hetkel viibib V.K kriminaalhooldusel, olles kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 4, 8 ja 9 sätestatud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametniku poolt 03.05.2018 esitatud erakorralise ettekande aluseks olid V.K poolt toime pandud rikkumised, s.o süüdimõistetu rikkus kohustust alluda elektroonilisele järelevalvele. Maakohtul oli KarS § 76 lg-st 7 tulenevalt kaalutlusõigus, kas pöörata V.K ärakandmata karistus täitmisele või mitte. Asjaolu, et karistust täitmisele ei pööratud, ei 3 ole kriminaalhooldusametniku poolne eksimus, et ta erakorralise ettekandega kohtusse pöördus ning millest tulenevalt tuleks maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Samuti ei ole sellises olukorras, kus kohus jätab erakorralise ettekande rahuldamata, võimalik leida, et tegemist on sisuliselt õigeksmõistva otsustusega

§ 181lg 1 tähenduses.

Asjaolu, et maakohus karistust täitmisele ei pööranud, ei muuda olematuks V.K poolt toime pandud rikkumisi ning kriminaalhooldusametnik oli igati õigustatud erakorralist ettekannet maakohtule edastama. Maakohus on üksnes leidnud, et karistuse täitmisele pööramine on hetkel ennatlik ning andis V.K-le uue võimaluse tõestamaks, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Maakohus ei ole oma lahendis leidnud, et V.K ei ole erakorralises ettekandes toodud rikkumisi toime pannud. 19. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri tõepoolest kohtuotsuse täitmise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist, on võimalik

§ 180

lg-t 1 teleoloogiliselt tõlgendades jõuda tulemuseni, et olukorras, kus isiku suhtes jäetakse erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata, kannab menetluskulud süüdimõistetu. Hoolimata sellest, et V.K on kriminaalhooldusele määratud Viru Maakohtu 20.03.2018 määrusega, millega süüdimõistetu vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega, on viidatud kriminaalhooldusel viibimine igal juhul Viru Maakohtu 07.07.2017 otsuse lahutamatu osa, kuna V.K kannab hetkel jätkuvalt viidatud maakohtu otsusega mõistetud karistust.

1. Seega ei ole võimalik käesoleval juhul tuua paralleeli karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetlusega, kuna viimast on võimalik kohaldada alles pärast seda, kui süüdimõistetul on temale mõistetud vangistus täielikult kantud, kuid riik peab vajalikuks isiku suhtes kohaldada täiendavaid põhiõiguste riiveid. Eeltoodu on ka üheks põhjuseks, miks antud menetluses tuleks menetluskulud riigi kanda jätta, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise initsiatiiv tuleb riigilt. Erakorralise ettekande esitamise aluseks on aga süüdimõistetupoolsed rikkumised, mida kohus peab menetlema ja millest tulenevalt jäävad tekkinud menetluskulud süüdimõistetu enda kanda.
2. Kokkuvõtvalt, kuna V.K kannab jätkuvalt temale Viru Maakohtu 07.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistust ning esitatud erakorralise ettekande aluseks olid V.K poolsed kriminaalhooldustingimuste rikkumised, kuulub kohaldamisele

§ 180lg 1 ning tekkinud menetluskulud jäävad V.K kanda.

22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 24.05.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 23. V.K kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Laanemaa taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. Analoogselt eeltoodud menetluskulude hüvitamise põhjendustele jääb

§ 187lg 2 esimese lause alusel käesolev määruskaebe menetluskulu 60 eurot V.K kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4