4-22-120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2022 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-120 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi I.I kae

§ 221

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 221

lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 otsuse sisu eurot Kaebuse esitaja taotlus Lõpetada menetlus Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi 27.12.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,21,012897 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik M.R. koostas XXXX väärteoprotokolli I.I suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta XXXX kell XXXX Tartus Roosi ja Puiestee tänavate ristmikul mootorsõidukit reg-nr xxx juhtides sõitis fooridega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Sellega 4-22-120 rikkus ta liiklusseaduse (

) § 58 lg 3 nõudeid.

1. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi 27.12.
2. a otsusega määrati I.I-le

§ 221lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot.

1. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega. I.I leiab, et vajab kohtu abi tõendite välja nõudmisel, kuna esitas küll sellekohase taotluse, aga politsei ei ole mitme päeva jooksul reageerinud. Teiseks taotleb ta otsuse tühistamist. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.
2. Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus vastuses, et otsus on seaduslik ja põhjendatud. Rikkumine on tõendatud salvestisega. Isik on varasemalt karistamata ning seda asjaolu on karistuse määramisel arvestatud. Kaebaja ei ole oma rikkumisest siiani aru saanud ning esitab ennast õigustavaid seisukohti. Linnaruumis liikumine peab olema ohutu ja teistega arvestav. Keelava fooritulega ristmiku ületamisega võivad varem või hiljem kaasneda eluohtlikud või traagilised tagajärjed. Kohtuväline menetleja nõustus samuti kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused
3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). 6.

§ 58

lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees.

§ 7

lg 1 kohaselt ümartuledega foori tuled tähendavad järgmist: roheline lubab liikuda; roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda.

§ 221kohaselt on juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule sõitmine karistatav.

1. Kohtuväline menetleja esitas kohtule politseisõiduki pardakaamera kaks salvestist. Neist ühelt nähtub politsei järelevalvetegevus ning teiselt sõiduki reg-nr xxx järel sõitmine ja selle kinnipidamine. VTMS § 31 lg 11 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Politsei esitatud salvestis vastab nendele nõuetele.
2. Politseisõiduk seisis Roosi tänaval ning kaamera filmis Puiestee ja Roosi tänavate ristmikku. Vasakul oleval valgusfooril on otse politseiauto kaamera suunas foorituled, mis reguleerivad jalakäijate liikumist Puiestee tänava ületamisel. Samast foorist on (küll mõnevõrra raskemalt, kuid siiski üheselt kindlalt) näha Puiestee tänaval autode liikumist reguleerivad foorituled. Kell 14.26.40 hakkab roheline tuli vilkuma. Ristmiku ületab kollane DHL kirjadega kaubik ning kell 14.26.43 on näha, et foori tuli on muutunud kollaseks. Kell 14.26.46 on foori tuli punane ja ristmikul on sellest hoolimata tumedam auto. 2 4-22-120
3. Politseiauto käivitab vilkurid ning teeb ristmikul vasakpöörde, et sellele autole järele jõuda. Politseiauto ja tumeda auto vahel teisi sõidukeid liikumas ei ole. Salvestiselt on näha, kuidas sõiduk registrinumbriga xxx peatatakse ning veidi hiljem sõidab nimetatud auto teise kohta ning ametnikud väljuvad politseiautost ja liiguvad selle auto juurde. Tunnistajana on üle kuulatud politseiametnik R.P.. Tema ütlused kattuvad salvestiselt nähtuvaga. Ajal, mil fooris oli juba süttinud punane tuli, ületas ristmiku roheline Opel Zafira registreerimisnumbriga xxx. Nad järgnesid sõidukile ja andsid peatumismärguande. Sõiduki peatumise tõttu tekkis liiklustakistus ning paariline palus sõidukil liikuda Puiestee X hoovi, et oleks ohutu. Kontrollimisel selgus, et sõiduki juht oli I.I . Väärteoprotokollis on kajastatud menetlusaluse isiku ütlused. Ta ei tunnista end süüdi. Samuti märgib ta, et küsis näha tõendeid ning talle vastati, et kohe ei ole see võimalik.
4. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse ette I.I-le ette foori keelava kollase tule ajal ristmikule sõitmist. Tegemist on kaebajale soodsama olukorraga, kuivõrd tõendid näitavad ristmiku ületamist punase tulega. Kaebemenetluses ei ole isiku olukorra raskendamine lubatav ja kohus lähtub väärteoprotokollist. Tegu, s.t foori keelava tulega ristmikule sõitmine on vaieldamatult tõendatud.
5. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Asjaolu, et I.I hinnangul ta foori keelava tulega ristmikku ei ületanud, ei oma siinkohal tähtsust. Teo toime panemine on näha salvestiselt. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja hinnanguga – tegemist on pigem tahtliku teoga. Foori tulede peatsest vahetumisest andis märku küllaltki pikk rohelise tule vilkumine. See andis küllaldaselt aega peatumiseks. Kui foor on juba mõnda aega vilkunud, on põhjendatud järeldada, et kohe süttib ka liikumist keelav tuli.
6. Seega on

§ 221lg 1 teokoosseis täidetud.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 13. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14.

§ 221lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt korrigeeritakse.

1. Asjaolusid, mis võimaldaks süüd hinnata keskmisest suuremaks või väiksemaks, ei esine. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolud puuduvad. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on I.I varem karistamata isik. Seega on põhjust prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks. Kohtuväline menetleja ongi seda arvestanud määrates sanktsiooni keskmisest väiksema karistuse. 3 4-22-120
2. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. I.I toime pandud rikkumist ei tunnistanud ning seega oli kohane valida menetlusliigiks üldmenetlus. Koostati VTMS § 69 lg 1 kohane väärteoprotokoll, milles oli mh märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seda õigust I.I ei kasutanud. Ta soovis materjalidega tutvuda alles pärast asjas otsuse tegemist ning esitas vastavasisulise taotluse 03.01.
3. Kohtuvälise menetleja kirjaliku vastuse kohaselt väljastati talle videotõend 12.01.
4. Asja lahendamiseks nõuab kohus alati välja kõik väärteoasja materjalid ja kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid. Sellest, kas ja millal menetlusalune isik peab vajalikuks tõenditega tutvuda, ei sõltu ei kohtuvälise menetleja ega ka kohtuotsuse tegemine.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi 27.12.
6. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna. Kohus jätab I.I kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi 27.12.
7. a otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4