KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022.a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4793 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Poli
§ 72
lg 1 ja
§ 69
alusel asendada K.K-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.06.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,009483 määratud tasumata rahatrahv LS § 223 lg 1 järgi 50 (viiskümmend) trahviühikut, so 200 (kakssada) eurot ja LS § 236 lg 1 järgi 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, so 600 (kuussada) eurot, kokku 200 (kakssada) trahviühikut summas 800 (kaheksasada) eurot arestiga 20 (kakskümmend) päeva ning arest asendada omakorda 20 (kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. 3.
§ 69
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kui kohtumäärust ei vaidlustata, siis jõustub see 03.03.2022.a.
- Edastada kohtumäärus sissenõudjale, K.K-le ja kohtutäitur Sirje Taelale.
- Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.06.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,009483 määrati K.K-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel 150 trahviühikut summas 600 eurot, kokku 200 trahviühikut summas 800 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 26.06.2019.a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult alustati tema suhtes 16.07.2019.a täitemenetlus. 23.11.2021.a. teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 17.12.2021.a esitas sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse K.K-le asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna rahatrahvi sundtäitmine on isiku materiaalsest seisundist tulenevalt võimatu. MENETLUSOSALISE SEISUKOHT K.K avaldas istungil, et ta on nõus asenduskaristusena tegema üldkasulikku tööd. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (
) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
§ 72
lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga.
Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. K.K ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud. Kohtutäitur Sirje Taela kinnitusel ei ole K.K ka sellist vara, millele sissenõuet pöörata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et K.K-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 07.06.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,009483 määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga, kuivõrd isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda. K.K avaldas nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb tõdeda, et see on ühiskonnale kasulikum kui süüdlase poolt aresti kandmine. Kohtväline menetleja on K.K-le määranud karistuseks LS § 223 lg 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut summas 200 eurot ja LS § 263 lg 1 alusel 150 trahviühikut summas 600 2
(3)eurot, kokku 200 trahviühikut summas 800 eurot, mis on tervikuna tasumata, millele
§ 72lg 2 alusel vastab 20 päeva aresti (200/10).
Asendades süüdlase nõusolekul 20 päeva aresti 20 tunni üldkasuliku tööga, määrab kohus, et K.K tuleb lähtuvalt
§ 69lg-st 3 temale määratud üldkasulik töö ära teha 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 3
(3)